Obsah (6)

§ 24§ 47§ 21§ 92§ 83§ 93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 08.09.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1043 Haldusasi Nippon Foundation OÜ kaebus Harku Vallavolikogu kohus

§ 24lg 1 p 2).

1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitaja esindajale vandeadvokaadi vanemabi Jaana Nõgistole ja vastustaja Harku Vallavolikogu esindajatele vandeadvokaat Mikk Lõhmusele ja vandeadvokaadi abi Karin Mölderile. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (

§ 47¹ lg 2 ja 3).

Menetlustoiming RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kohtu menetluses on Nippon Foundation OÜ kaebus Harku Vallavolikogu kohustamiseks Harku Vallavalitsusele detailplaneeringu osalise menetlemise jätkamise osas juhiste andmiseks. 26.05.2010 kohtumäärusega määras kohus haldusasjas kohtuistungi aja
2. septembriks 2010 kell 10.
4. 30.08.2010 esitas kaebuse esitaja kohtule avalduse kaebusest loobumise kohta ja seisukoha menetluskulude osas. Kaebaja avaldab, et soovib kaebusest otstarbekuse kaalutlustel loobuda ja palub jätta kohtul menetluskulud poolte endi kanda. Kaebaja kinnitab, et on teadlik kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kaebaja ei mööna vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ning leiab jätkuvalt, et tema õigusi on rikutud, kuid arvestades rasket majanduslikku olukorda ei ole tal võimalik kohtuvaidlusega jätkata. Kaebaja leiab, et tema õiguste kaitsmine võib osutuda otstarbekamaks haldusmenetluses. Kuna kohtuvaidluse aluseks olnud planeerimistegevus kuulub kohaliku omavalitsuse põhipädevuses olevate küsimuste hulka, millega seotud vaidlustes võib õigusabi kasutamine olla vajalik vaid erandjuhtudel, palub kaebuse esitaja jätta kohtul menetluskulud poolte endi kanda.
5. 31.08.2010 kohtunõudega kohus kohustas vastavalt

§ 21

lg 2 vastustajat esitama vastuse kaebusest loobumise avaldusele ning oma seisukoha menetluskulude jaotuse osas. 06.09.2010 määrusega kohus tühistas

1. septembriks 2010 määratud kohtuistungi aja.
2. 06.09.2010 esitatud vastuses kohtunõudele teatab vastustaja, et ei oma kaebusest loobumise osas vastuväiteid. Menetluskulude jaotuse osas leiab vastustaja, et vastavalt

§ 92

lg 6 tuleb kaebuse esitajal kaebusest loobumise tõttu kanda vastaspoole menetluskulud. Vastuse kohaselt oli Harku Vallavolikogu vaidlustatud otsus põhjendatud ja õiguspärane. Vaidlustatud otsuse sisuks oli, et detailplaneeringu menetlus peatati kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni, seejärel detailplaneeringu menetlus jätkub ning detailplaneering vaadatakse läbi uue üldplaneeringu valguses. Kaebuse esitajal oleks olnud detailplaneeringu menetluse peatamise korral otstarbekam oma õigusi kaitsta haldusmenetluse raames. Vastustaja on seisukohal, et kaebus esitati halduskohtule ennatlikult. Kaebuse halduskohtusse esitamine ei saanud kiirendada planeeringu menetluse jätkamist ega selle kehtestamist olukorras, kus menetletakse uut üldplaneeringut, millega soovitud detailplaneering kooskõlas ei ole. Kaebuse esitaja puhul on tegemist kinnisvara arendamisega tegeleva äriühinguga, kes igapäevaselt puutub kokku planeerimismenetlusega ja on selle nüanssidest teadlik ning suuteline hindama vaidlustatud otsuse põhjendatust. Lisaks on kaebuse esitamisel kasutatud kvalifitseeritud õigusabi, mistõttu kaebuse esitaja tegi teadlikult oma valikud. Vastavalt Riigikohtu 19.06.2007 lahendile nr 3-3-1-24-07 tuleb haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise otsustamisel arvestada ka kaebaja pahatahtlikkust ning muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid. Käesoleva haldusasja puhul oli detailplaneeringu menetluse peatamine vajalik koostatava üldplaneeringu vastolu tõttu. Kohtumenetlus ei saanud detailplaneeringu menetlust kiirendada. Kaebuse esitaja sai viidatud asjaoludest aru alles pärast rohkem kui aasta kestnud menetlust, põhjustades selliselt vastustajale menetluskulusid. Lisaks tuleb arvestada, et üldplaneeringu kehtestamine ja sellega seonduv menetluses olevate detailplaneeringute edasise menetluse võimalikkuse hindamine ei ole kohaliku omavalitsuse jaoks igapäevane õiguslik küsimus, mistõttu oli antud juhul vajalik välise õigusabi kasutamine. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja mõista kaebuse esitajalt Harku Vallavolikogu kasuks välja menetluskulud vastavalt Harku Vallavolikogu poolt esitatud menetluskulude nimekirjale summas 37 010 krooni. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5.

§ 21

lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kinnitab kohus kaebusest loobumise määrusega, millega lõpetab asja menetluse.

§ 24

lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kohus võtab vastu kaebuse esitaja loobumise kaebusest.

§ 24lg 2 alusel lõpetab kohus menetluse määrusega.

Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kaebaja on kaebusest loobumise avalduses märkinud, et ta on teadlik

§ 24lg 2 sätestatud kaebusest loobumise tagajärgedest.

Lähtuvalt eeltoodust võtab kohus kaebaja kaebusest loobumise vastu ning lõpetab haldusasja menetluse. 2 6.

§ 92lg 6 kohaselt kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest kannab kohtukulud.

Riigikohtu halduskolleegiumi 09.04.2007 kohtumääruses nr 3-3-1-92-06 on leitud, et

§ 92

lg-s 6 kasutatud mõiste "kohtukulud" sisu ja maht tuleb samastada

§ 83

lg-s 1 defineeritava mõiste "menetluskulud" omadega.

§ 93

lg 5 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohtu halduskolleegium on 14.01.2009 lahendis nr 3-3-1-62-08 märkinud, et haldusorganil ei ole küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Kaebuse esitaja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kohtuvaidluse aluseks olnud planeerimistegevus kuulub kohaliku omavalitsuse põhipädevuse hulka. Vastustaja on seisukohal, et ennatliku kaebuse esitamisega ja olukorras, kus kaebuse esitajal oli ja on võimalik kaitsta oma õigusi ka haldusmenetluse raames, on kaebuse esitaja tekitanud kohalikule omavalitsusele õigusabikulusid, mis tuleb kaebuse esitajalt kaebusest loobumise korral välja mõista. Vastustaja leiab, et tegemist ei olnud kohaliku omavalitsuse jaoks igapäevase õigusliku küsimusega, mistõttu oli vajalik välise õigusabi kasutamine. 14.01.2009 Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-62-08, mis on tehtud käesoleva kohtuasjaga sarnases detailplaneeringu menetluse peatamist käsitlevas vaidluses, on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et taoline planeerimisvaidlus ei välju kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamidest. Kolleegiumi arvates ei ole kohtuvaidluse aluseks olnud planeerimistegevus ka materiaal- ega menetlusõiguslikult sedavõrd keerukas, et kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikud ei oleks ilmselgelt suutelised halduskohtus asjaga tegelema. Lähtudes eeltoodud Riigikohtu lahendist ning asjaolust, et kaebuse esitaja tegevusest ei nähtu pahatahtlikkust ega protsessiosalise õiguste kuritarvitamist, leiab kohus, et vastustaja menetluskulude kaebuse esitaja kanda jätmine ei ole põhjendatud. Kohus jätab kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Aili Maasik Kohtunik 3