KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
- juunil 2010.a. tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. 2-08-50936 Kohtuasi AVhagi IVvastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind 718.750.- krooni Menetlusosalised Hageja AV (ik XXX elukoht XXX) Hageja esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (AB T.M. Hiob OÜ, Tondi 1-306, 11313 Tallinn), Kohtuistungi toimumise aeg Kostja IV (ik XXX elukoht XXX)
- mai 2010.a. Asja läbivaatamine Kohtuistungil Resolutsioon.
- Rahuldada AV hagi IV vastu ühisvara jagamiseks.
- Jagada AV ja IV ühisvara järgmiselt: - tunnistada IV omandiõigust 15/24 mõttelisele osale kinnistust Tallinnas, XXX, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX. - välja mõista I V A V kasuks enam saadud ühisvara katteks 718.750.- (seitsesada kaheksateist tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Menetluskulude jaotamine.
- Jätta AV menetluskulud, mis koosnevad riigilõivust ja hageja riigiõigusabi korras määratud esindajakulust, I V kanda viisil, et ½ kummastki menetluskulust kannab I V riigituludesse ja ½ A V . Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
- Poolte abielu registreeriti XXX.a. Valgevenes, Grodnõi oblasti, Novogrudoki linna, Lida Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas.
- Kostja isa AV kinkis oma pojale XXX. 7/12 mõttelist osa majavaldusest Tallinnas XXXja XXX 1/24 mõttelist osa samast majavaldusest.
- Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on I V 15/24 osa omanik kaasomandist, milleks on elamumaa XXX, Tallinnas alates XXX Kanne kinnistusraamatusse on tehtud XXX esitatud kinnistamisavalduse alusel. Pooled ei vaidlusta asjaolu, et kinnistul asuv elamu on viletsas olukorras, ehitatud 1957.a., kapitaalremonti ei ole majas kunagi tehtud, sanitaarremonti tehti viimati 12 aastat tagasi vannitoas.
- Pooled ei vaidle ka selle üle, et maa erastamise ajal ja kinnisomandi tekkimise ajal elasid pooled abielulistes suhetes. AVhagi, selle põhjendused ja varasem menetluse käik.
- 24.07.2008.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada poolte abielu, jätta abielust sündinud tütred L V ja A V elukohaks hageja elukoht, välja mõista kostjalt elatusraha kummagi lapse ülalpidamiseks 2175.- krooni kuus ja jagada poolte ühisvaraks olev kinnistu mõtteline osa nii, et kaasomandi mõtteline osa jääb I V ja kostjalt mõistetakse välja hageja kasuks ½ ühisvara turuväärtusest, milleks on 995.312,45 krooni.
- Kohus tegi tsiviilasjas 16.03.2009.a. osaotsuse, millega lahutas poolte abielu, määras poolte alaealiste laste elukohaks hageja elukoha, ja mõistis kostjalt välja elatise alaealiste laste ülalpidamiseks.
- Asja sisulise arutelu käigus kohtuistungil, kus vaadati läbi ühisvara jagamise vaidlust, möönis hageja, et poolte ühisvaraks oleva kinnistu väärtus võib olla vähenenud võrreldes ajaga, mil hageja lasi kinnistu ära hinnata AS-l RKVahendus 2008.a. juulikuus, ning leidis, et kinnistu väärtus on käesoleval ajal 2.300.000.- krooni.
- Käesoleva kohtuotsusega jagatava ühisvara jagamise nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: kinnistusraamatu elektroonilise väljatrüki elamumaa XXX, 2 Tallinnas kohta ja AS RKVahendus eksperthinnangu XXXkohta, Tallinnas asuva kinnistu turuväärtuse kohta seisuga 15.07.2008.a. IV seisukoht esitatud hagi suhtes ja selle põhjendused.
- Kostja hagi ei tunnistanud ja asus seisukohale, et vaidlusalune vara ei ole ühisvara, vaid kostja lahusvara, sest tema isa kinkis talle mõttelised osad majast, mida hageja nüüd ühisvarana jagada tahab.
- Kostja ei esitanud oma vastuväidete tõendamiseks ühtegi tõendit vaatamata sellele, et kohus selgitas kostjale korduvalt perekonnaseaduse sätteid mille alusel kohus otsustab mis on ühisvara ning kuidas seda poolte vahel jagatakse, samuti Riigikohtulahendeid analoogilise ühisvara jagamisest.
- Kohtuistungil avaldas kostja, et elamumaa XXX, Tallinnas väärtus võib olla käesoleval ajal maksimaalselt 2.000.000.- krooni. Kohtu poolt kogutud tõendid.
- Tulenevalt asjaolust, et kostja ei esitanud tõendeid oma väite tõendamiseks, et tema isa kinkis talle majavalduse mõttelised osad, võttis kohus toimikusse TsMS § 230 lõikest 3 juhindudes A V poolt kohtule esitatud kinkelepingud, millega viimane kinkis kostjale 2 mõttelist osa majavaldusest XXX, Tallinnas. Kohtuotsuse põhjendused.
- Vaidluse lahendamise materiaalõiguslik alus. Poolte abielu kestel soetatud ühisvara jagamise nõude lahendamisel juhindub kohus PkS § 14 lg 1 sätetest, mille kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara ühisvara, § 18 lg 2 sätestatust, mille kohaselt määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist ja § 19 lg 4 sätetest, mille kohaselt juhul kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale välja rahalise hüvituse.
- Ühisvara koosseis. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja isa kinkis kostjale 13.01.1988.a. 7/12 mõttelist osa majavaldusest Tallinnas, XXX ja 01.04.1988.a. 1/24 mõttelise osa ehk kokku 15/24 mõttelist osa elamust, mis kinnistati, s.o muutus esmakinnistamisega kinnisasjaks abielu ajal. Elamu mõtteline osa kui vallasasi oli PkS § 15 lg 1 järgi kostja lahusvara. Lahusvaraks olnud ehitise juurde maa erastamisel ja kinnistamisel muutus elamu maatüki oluliseks osaks enne
- juulit
- a kehtinud AÕS § 8 lg 1 ja § 16 lg 1,
- juulil
- a jõustunud TsÜS § 54 lg 1 kohaselt ja lakkas vallasasjana, s.o iseseisva õiguskäibe objektina olemast. Kuna elamu juurde eraldatud maa kinnistati abielu ajal, on XXX, Tallinnas asuva kinnistu mõtteline osa PkS § 14 lg 1 järgi abikaasade ühisvara. Eelpoolnimetatud seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendites 3-2-1-77-07, 3-2-1-164-05 ja 3-2-1-14-
- Ühisvara väärtuse kindlaksmääramine ja selle jagamine poolte vahel. 3 Pooled vaidlevad selle üle kui suur on kinnistu XXX, Tallinnas turuväärtus. Hageja leiab, et kinnistu turuväärtus on 2.300.000.- krooni, kostja asus kohtuistungil seisukohale, et üle 2.000.000.- krooni see ei maksa. Kostja ühtki tõendit oma vastuväite tõendamiseks ei esitanud, kuigi kohus talle selleks korduvalt tähtaja ja võimaluse andis ning ka seadust vastuväite tõendamise kohustusest selgitas. Pooled ei vaidle selle üle, et elamu mis kinnistul asub on viletsas olukorras, see on ehitatud 1957.aastal, kapitaalremonti selles tehtud ei ole, sanitaarremonti tehti vannitoas viimati 12 aastat tagasi, köögis ja esikus tegi hageja oma väidetel viimati sanitaarremonti 5 aastat tagasi. Kohus on seisukohal, et eseme väärtuseks tuleb lugeda TsÜS § 65 järgi selle harilikku väärtust, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Eeltoodust tulenevalt tuleb ka abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnistu mõttelise osa jagamisel poolte vahel kindlaks teha selle kohalik keskmine müügihind. Arvestades asjaoluga, et hageja soovib jagada ühisvara nii, et kinnistu mõtteline osa jääks kostjale ja kostjalt välja mõista pool kinnistu mõttelise osa turuväärtusest ja kostja hageja poolt tehtud vara jagamise ettepanekule vastuväiteid esitanud ei ole, tuleb ühisvara jagamisel kinnistu mõttelise osa jätmisega ühele abikaasale tagada omandist ilma jäänud abikaasale õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Tulenevalt asjaolust, et TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus abieluasjas tõendeid koguda ka omal algatusel, tegi kohus kinnisvaraportaali City24.ee 06.05.2010.a., s.o. kohtuistungi toimumise päeval päringu, millest nähtub, et samas piirkonnas, sama suured kinnistud, millel asuvad samuti silikaadist, eterniitkatustega elamud, maksavad keskmiselt 2.300.000.- krooni. Eeltoodust tulenevalt on poolte ühisvaraks oleva kinnistu 15/24 suuruse mõttelise osa turuväärtuseks 1.437.500.- krooni. Kuna kinnistu mõtteline osa jääb kostjale, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis enamsaadud ühisvara arvel summas 718.750.- krooni.
- Menetluskulude jaotamine. Juhindudes TsMS § 138 lg 1 koosnevad poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kohtukuludest ja kohtuvälistest kuludest. Kohtukuluks on ühisvara jagamise hagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks on hageja esindaja kulu, kusjuures Harju Maakohtu 05.03.2008.a. kohtunikuabi määrusega määrati anda riigi õigusabi AV koos kohustusega hüvitada ühekordse maksena 50 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist ning Harju Maakohtu 10.09.2008.a. määrusega määrati anda AV menetlusabi menetluskulude kandmiseks koos kohustusega hüvitada 50% ulatuses riigilõiv ühe aasta jooksul pärast ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumisest. Riigi õigusabi osutas AV advokaat Tiina Mare Hiob. Kohus on seisukohal, et juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust ja § 179 lg 1 sätestatust tuleb hageja menetluskuludeks olevast riigilõivust ½ osa välja mõista kostjalt riigituludesse ja ½ osa välja mõista kostjalt hageja kasuks. Samamoodi tuleb jaotada ka hageja esindajakulu.
- Tsiviilasja hind. Juhindudes TsMS § 126 lg 2`sätestatust on hagi hind käesolevas tsiviilasjas 718.750.- krooni. Kohtunik: 4