2-10-7965 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2010. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja

§ 24

lg 3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Hageja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist TVK-s ei nõudnud. Eeltoodust tulenevalt on täiesti asjakohatu ning põhjendamatu 3 hageja hagiavalduse punktis 5 esitatud etteheited selle kohta, et kostjal puudus õigus lõpetada Tööleping TLS § 86 lg 4 alusel. Kostja rõhutab, et käesoleva tsiviilasja esemeks ei ole töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine. Täiendavalt, kuna hageja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist TVK-s ei taotlenud, on nimetatud nõude esitamine kohtus välistatud tulenevalt

§ 24lg-st 3.

Veelgi enam, tulenevalt

§ 6lg-st 2 on hageja nimetatud nõue ka aegunud.

7. Vale ning paljasõnaline on hageja väide, mille kohaselt on kostja maksnud kõikidele töötajatele, s.h hagejale, töötasusid mitteametlikult. Samuti on hageja eeltoodud nõudest selgelt ka loobunud. Seetõttu on alusetu hageja nõue saamata jäänud töötasu saamiseks summas 500 USD ja 830 EUR, s.o 18 664.68 krooni.

§ 24

lg-st 3 tulenevalt võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kuna hageja loobus saamata jäänud töötasu nõudest summas 500 USD ja 830 EUR, s.o 18 664.68 krooni TVK istungil, ei ole hagejal õigust esitada nimetatud nõuet käesolevas tsiviilasjas. Põhja Politseiprefektuur, Maksu ja Tolliamet kui ka Põhja Ringkonnaprokuratuur ei ole alustanud menetlust hageja koostatud avalduste põhjal. Palga õiguspärast maksmist tõendab kostja hageja palgakaardi ning maksekorralduste väljavõttega, kust selgub, et kostja kui tööandja on tasunud hagejale vastavalt Töölepingus kokkulepitule palka igakuiselt. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajate seletused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagi ei kuulu rahuldamisele.

1. Kohtule on esitatud 10.12.2008.a EOÜ ja A T´u vahel sõlmitud töölepingu nr 705, mille järgi hageja asus madruse ametikohale. Tööle asus hageja tulenevalt töölepingu p-st 1.4 22.01.2009.a. Lepingu punktis 4.1.
2. järgi kohustus hageja kindlustama kostjat kokkulepitud töö, selleks vajalike vahendite ja ohutu töötingimustega ning punkti 4.1.
3. järgi maksma töö eest tasu lepinguga kindlaksmääratud tingimustel ja ajal. Lepingu preambula punkti D kohaselt töötaja brutopalk on 9750 krooni kuus. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal õigus nõuda saamata jäänud töötasu ajavahemiku 05.04.
4. kuni 21.07.2009.a. eest ning kasutamata 8 puhkuse päeva rahalist kompensatsiooni.
5. 03.08.
6. a. esitas hageja avalduse Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile, milles palus tööandjalt välja mõista välja töötasu alates 05.04.2009.a kuni 21.07.2009.a summas 37 781.96 krooni. Samuti palus hageja välja maksta puhkusekompensatsiooni 8 päeva eest 2 798.04 krooni. Lisaks palus hageja välja maksta saamata jäänud töötasu 500 USD ja 830 EUR. 11.01.2010.a tegi TVK otsuse, milles leidis, et A Tu avaldus ei kuulu rahuldamisele.
7. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi

) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

§ 24

lg 2 kohaselt kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kostja vastuväite kohaselt on hageja loobunud TVK istungil saamata jäänud töötasu 500 USD ja 830 EUR, s.o ca 18 731 krooni 4 nõudest. Kohus nõustub kostjaga selles, et

§ 24

lg 3 tulenevalt ei saa hageja esitada uuesti kostja vastu 500 USD ja 830 EUR nõuet. Samuti on jäänud käesolevas menetluses tõendamata hageja väide, et kostja hagejale mitteametlikku töötasu üldse tasus. Hageja on küll pöördunud Põhja Politseiprefektuuri, Maksuja Tolliametisse ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri, kuid ükski nimetatud asutustest pole tuvastanud mitteametliku töötasu maksmist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu mitteametliku töötasu osas põhjendamatu.

1. Hageja leiab, et kostjal puudus igasugune õigus lõpetada leping TLS § 86 p-i 4 alusel. Kuna kostja ei ole meretöölepingu lõpetamist hagejat kirjalikult teavitanud, ei olnud hagejal võimalik lepingu lõpetamist vaidlustada. Vastavalt mereteenistuse seaduse (edaspidi MTS) § lg 1 p 2 käesolevat seadust kohaldatakse laevapere liikmele, kes on tööle võetud töökohustuste täitmiseks laeval. MTS § 2 kohaselt töösuhet reguleerivaid seadusi kohaldatakse § 1 lg 2 nimetatud isikutele mereteenistuse seaduses sätestatud eristusega. TLS § 131 lg 1 kohaselt töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
2. aasta
3. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. TLS § 87 lg 1 p 4 kohaselt töölepingu lõpetamisest on tööandja kohustatud töötajale kirjalikult ette teatama töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle (TLS § 86 p 4) mitte vähem kui üks kuu.

§ 6

lg 2 töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõpetati kostja algatusel 04.04.2009.a. 12. TsÜS § 143 alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tulenevalt

§ 6lg 2 aegunud.

Kohus ei pea veenvaks hageja väiteid selle kohta, et temal ei olnud võimalik töölepingu lõpetamist vaidlustada vastava kirjaliku teate puudumise tõttu (tl 56). Hageja on ise pöördumistes Põhja Politseiprefektuuri, Maksu- ja Tolliametisse ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri kinnitanud, et töötas kostja juures kuni 04.04.

1. a (tl 47-49). TVK istungil on hageja samuti kinnitanud, et sai aru, et tööandja lõpetas temaga lepingu aprillis
2. a (tl 50). Ka avalduses TVK-le on hageja kinnitanud, et tööandja on temaga töölepingu ühepoolselt lõpetanud ning töötaja on saanud lõpparve summas 3 139 krooni (tl 51). Töövaidluskomisjonis hageja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ei taotlenud.

§ 24

lg 3 kohaselt ei saaks hageja nõuda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ka käesolevas menetluses. Kuna hageja ei ole vaidlustanud töölepingu lõpetamist, on see 04.04.

1. a lõppenud. Lepingu täitmise nõue on eeltoodust tulenevalt põhjendamatu. Kohus nõustub kostjaga selles, et hagejal ei ole õigust tugineda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse tuvastamise tagajärjel kasutatavatele õiguskaitsevahenditele, kuna hageja ei ole õigeaegselt taotlenud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Menetluskulud
2. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 5