) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-de 1 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda nii kohustuse täitmist, kahju hüvitamist kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited poolte vahel 13.08.2007.a sõlmitud eralaenulepingust tuleneva kostja rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta hagiavalduses märgitud ja tagastamata laenusumma osas vähendatud ulatuses kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue 20 000 krooni tagastamata laenu, 8015.08 krooni viivitusintressi ja 1058.12 krooni kahju osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja (avaldus) kohaselt koosneb hageja menetluskulu 5000 kroonist riigilõivust ja 3129.32 kroonist õigusabikulust. Arvestades, et riigilõivu tasumise kohustus ja ulatus tulenevad seadusest, on hageja kulutus riigilõivule põhjendatud. Hageja kulutuse õigusabile loeb kohus mõistlikuks, arvestades hageja esindaja töö mahtu ja kvaliteeti ning tsiviilasja menetluse eripära. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.