Obsah (8)

§ 22§ 221§ 23§ 21§ 28§ 29§ 30§ 32

3-10-807 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 14.september 2010.a Tallinn Haldusasja number 3-10-807 Haldusasi R. L.i (L.) kaebu

) § 21 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline.

§ 22

lg 1 esimese lause kohaselt koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust.

§ 221

lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik (edaspidi võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument).

§ 23

lg 1 kohaselt rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.10.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-88-09 (p 9) on leitud: „/…/

§ 21

lg 1 ning § 23 lg 1 esimese lause kohaselt tekib kohtutäituril õigus saada tasu neil juhtudel, mil kohtutäiturile on esitatud täitmisavaldus ja ta on alustanud täitemenetlust, milles on kätte toimetatud täitmisteade. Üldjuhul ei ole tasu saamise õiguse tekkimiseks vaja rohkem täitetoiminguid teha/…/“ Samuti sätestab alates 01.01.2010 kehtiv

§ 28

lg 1, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline.

§ 29

lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse 6 põhitasust ja täitetoimingu lisatasust.

§ 30

lg 1 teise lause ja lg 2 esimese lause kohaselt tasub täitemenetluses menetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 32

lg 1 kohaselt menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega ning lõike 2 kohaselt rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Täiteasjas 008/2009/8872 04.12.2009 täitmisteate kättetoimetamise aktist (tl 43) nähtuvalt on täitmisteade ja täitedokument 21.01.2010 pandud XXXXXXX XXXXX XXXXX XXXX postkasti. Enne seda on 17.01.2010 kell 15:00 ja 21.01.2010 kell 10:00 käidud XXXXX XXXXX. 17.01.2010 ust ei avatud ja 21.01.2010 olid maja väravad kinni. Nähtuvalt kohtutäituri M. Kadaku 03.03.2010 vastusest Justiitsministeeriumile, on kohtutäitur lugenud täitmisteate TsMS § 326 lg 1 alusel R. L.ile aadressil XXXXX XXXX, XXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX kättetoimetatuks 21.01.2010 (tl 47-48). 11.4 Seega, kuna Tallinna Transpordiameti poolt kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamine põhjustas R. L.i suhtes täitemenetluse läbiviimise, põhjustas see kaebuse esitajale kohtutäituri tasu maksmise kohustuse näol kahju. Käesoleval juhul on kohtutäituri tasu AS SEB Pank 05.02.2010 maksekorraldusest nähtuvalt kaebaja kontolt kinni peetud, millest tulenevalt on kahju summa suurenenud panga teenustasu 17,00 krooni võrra. 12. RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb põhimõte, et kahju ei kuulu hüvitamisele juhul, kui kahju olnuks võimalik vältida kohase õiguskaitsevahendi kasutamisega. Seega tuleb järgnevalt kontrollida, kas kaebuse esitajal oli kasutada kohaseid õiguskaitsevahendeid, mis oleksid kahju tekkimise ära hoidnud. RVastS § 7 lg 1 viitab RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud õiguskaitsevahenditele. RVastS §-d 3, 4 ja 6 reguleerivad vastavalt haldusakti kehtetuks tunnistamise nõuet, halduse toimingu lõpetamise nõuet ja haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõuet. 12.1 Kohus on käesolevas asjas kindlaks teinud, et kaebuse esitajale ei olnud viivistasu otsust kuni Tallinna Transpordiameti poolt 03.12.2009 kohtutäiturile täitmisavalduse esitamiseni teatavaks tehtud ja kaebuse esitaja sai AS SEB Pank 05.02.2010 maksekorraldusest teada, et talle on 15.09.2009 koostatud viivistasu otsus. Seega puudus kaebuse esitajal võimalus enne Tallinna Transpordiameti poolt 03.12.2009 kohtutäiturile täitmisavalduse esitamist viivistasu tasuda või viivistasu otsust vaidlustada või muul viisil vältida Tallinna Transpordiameti poolt 03.12.2009 kohtutäiturile täitmisavalduse esitamist. 12.2 RVastS § 7 lg 1 näeb kahjunõude eeldusena üksnes samas sättes näidatud õiguskaitsevahendite kasutamise võimalikkust. Seega pole RVastS § 7 lg 1 mõttes tegemist esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmisega täiteasjas 008/2009/8872 täitedokumendi vabatahtlikult tasumata jätmise näol või kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse või kohtutäituri muu otsuse vaidlustamata jätmise näol. Tulenevalt TMS §-dest 217 ja 218 ning

§-st 28 (kuni 01.01.2010 kehtinud) ja alates 01.01.2010 kehtiva

§-st 52 kuuluvad vaidlused kohtutäituri aktide õiguspärasuse üle lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras.

1. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt ja vastustajalt kuulub kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele 617,00 krooni, mis koosneb täitemenetluse alustamise tasust koos käibemaksuga ja kohtutäituri põhitasust koos käibemaksuga kokku 600,00 krooni ja panga teenustasust 17,00 krooni.
2. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse HKMS § 92 lg 2 kohaselt menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vastavalt HKMS § 83 lg-tele 1 ja 2 on menetluskuluks riigilõiv. Kaebuse esitaja on käesolevas haldusasjas tasunud kaebuselt riigilõivu 250,00 krooni (tl 8) ja Tallinna Halduskohtu 7 16.04.2010 kohtumääruse peale esitatud määruskaebuselt 200,00 krooni (tl 20,24). Seega kuulub kaebuse esitajale vastustajalt väljamõistmisele menetluskulusid 252,00 krooni. Aili Maasik Kohtunik 8