← Eesti

2-10-2832/8

Obsah (4)§ 633§ 164§ 125§ 179

2-10-2832 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 27. september 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult. Hageja nõue ja põhjendus Viru Maakohtule 19.01.2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 17.08.1991.a. Abielust on pooltel XXX sündinud tütar A M. Abielusuhted hageja ja kostja vahel on lõppenud aja alates 2003.a elavad pooled lahus. Laps on hageja ülalpidamisel, kostja materiaalselt perekonda ei toeta. Hageja palub lahutada poolte abielu ning mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks. Kohtuistung Kohtuistungil loobus hageja lapsele elatise nõudest. Tütar sai täisealiseks ning ise esitas hagi kohtusse. Hageja kinnitas, et talle arusaadavad menetluse lõpetamise tagajärjed. Abielulahutuse osas jäi hageja oma nõude juurde. Palub abielu lahutada. Abielusuhted lõppesid jaanuaris 2003.a ning nende taastamine ei ole võimalik. Perekonnanimeks soovib jätta Mihhailova. Kostja S M kohtuistungile ei ole ilmunud. 23.08.2010.a teatas S M kirjalikult kohtule, et on nõus abielu lahutamisega ja palub asja läbi vaadata tema osavõtuta. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagis esitatud elatise nõudest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab nõudest loobumise vastu ja lõpetab menetluse V M hagis S M vastu lapsele elatise nõudes. Kohus, leiab, et V M nõude abielu lahutamiseks tuleb rahuldada. 2/3 2-10-2832 Poolte abielu on sõlmitud 17.08.1991.a Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 1450. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et pooled elavad eraldi üle 7 aastat. Seega on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada, mistõttu abielu tuleb lahutada. Nimeseaduse § 11 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja ei soovi varem kantud perekonnanime taastamist. Menetluskulud

§ 164lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Viru Maakohtu 02.03.2010.a määrusega vabastati hageja täielikult riigilõivu tasumisest.

§ 125ning RLS § 56 lg 1 on abielulahutuse riigilõivu suuruseks 5 000 krooni. Ts

MS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, siis tuleb mõista Sergei Mihhailovilt riigituludesse välja 5 000 krooni.

§ 179

lg 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus annab S M väljamõistetud menetluskulude tasumiseks 30 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kooskõlas TsMS § 179 lg 6 võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsusala asutus menetluskulude riigituludesse väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit tähtajaks täitnud. Geete Lahi Kohtunik 3/3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.