KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Lilianne Aasma ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2010, Tallinn H

) § 11 lg 1 p 2 alusel maksuvõlalt intressi arvestamise peatamist tagasiulatuvalt alates 12.06.2009 kuni saneerimiskava kinnitamiseni ning ülejäänud ulatuses maksuvõlalt arvestatud intresside kustutamist maksukorralduse seaduse (MKS) § 114 lg 3 alusel seoses pangakonto ebaseadusliku blokeeringuga. PMTK selgitas 14.09.2009 kirjas nr 13-4/15707-1

§ 11

lg 1 p 2 kohaldamise ja maksuvõla kustutamisega seonduvat ning palus hiljemalt 30.09.2009 esitada motiveeritud taotlus maksuvõla kustutamise kohta, mis sisaldaks rahandusministri 02.05.2002 määruse nr 61 „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“ § 51 lg-s 2 ettenähtud andmeid ja selgitusi nende asjaolude kohta, mis võimaldaksid äriühingu intresside kustutamist MKS § 114 lg 3 alusel. ML Arvutid AS esitas 30.09.2009 maksuhalduri nõutud dokumendid, sh taotluse intressi arvestamise peatamiseks ja kustutamiseks.

1. PMTK ajatas 20.10.2009 otsusega nr 13-1/4365 ML Arvutid AS maksuvõla tasumise summas 7 845 037,35 krooni 24 kuuks. Otsuse kohaselt koostati arvestusliku intressi osas seisuga 20.10.2009 intressinõue summas 803 960 krooni ning eelnimetatud intressinõudes sisalduvat summat võeti arvesse ka otsuse koostamisel. Otsuse kohaselt otsustab maksuhaldur intressi arvestamise peatamise ja intressi kustutamisega seonduva eraldi. Lisaks kohustas PMTK 20.10.2009 intressinõudega nr 13-3/8603 ML Arvutid AS tasuma intressivõla kogusummas 803 960 krooni MTA vastavale pangakontole.
2. MTA jättis 29.10.2009 otsusega nr 13-1/4747 rahuldamata ML Arvutid AS 30.09.2009 taotluse intressi arvestamise peatamiseks ja intressi kustutamiseks. ML Arvutid AS esitas nimetatud otsuse peale 25.11.2009 vaide, mille maksuhaldur jättis 28.12.2009 vaideotsusega nr 6-1/564-3 rahuldamata, selgitades maksuõiguslike intresside olemust võrdluses viivise ja 2

§ 11lg 1 p 2 kohaselt peatub viivis või ajas suurenev leppetrahv.

MKS alusel määratav intress on selgelt viivise või ajas suureneva leppetrahvi iseloomuga, järelikult läheb ka intress selle mõiste alla.

ei erista eraõigusliku ja avalik-õigusliku iseloomuga nõudeid, seega on antud säte õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest lähtudes kohaldatav mõlemale. Oluline on silmas pidada, mida

-s on mõistetud viivise või ajas suureneva leppetrahvi all. Silmas on peetud kõiki kahju hüvitamise funktsiooni ja mõjutusfunktsiooni kandvaid kõrvalkohustusi.

§ 11

lg 1 p 2 ei laiene intressile võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses, mis kuulub põhinõude kooseisu (vt

seletuskirja § 24 lg 2 juurde).

§ 11

lg 1 p-s 2 defineeritud viivis ja ajas suurenev leppetrahv on olemuslikult identsed maksuintressiga ning maksuintress peatub

-s toodud perioodiks § 11 lg 1 p 2 alusel. MKS §-s 119 toodud intressi mittearvestamise aluste seas ei ole küll eraldi sätestatud maksuhalduri õigust peatada intressi arvestust, kuid eriseaduseks olev hilisem

annab selleks erinormi (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.11.2009 määrus nr 3-2-1-122-09, p 17). Kuivõrd maksuhalduri eelistamiseks saneerimismenetluses puudub objektiivne õigustus, kuulub antud juhul

§ 11lg 1 p 2 erisättena kohaldamisele ka maksuvõlalt arvestatavate intresside osas.

Kohtu poolt 29.09.2009 kinnitatud ML Arvutid AS saneerimiskavaga maksuvõlga ümber ei kujundatud, mistõttu tuleb sellisel juhul intressi edasi arvestada esialgse õigussuhte alusel (

§ 48

). Nõuete osas, mida saneerimiskavaga ümber ei kujundata ja millelt viivist arvestati ka juba enne saneerimismenetluse algust, on viivise arvestamine kava koostamise ajaks peatatud ja jätkub uuesti saneerimiskava kinnitamisel (vt

seletuskiri). MKS § 115 lg-te 1-4 koosmõjust tuleneb, et maksuhalduril puudub seadusest tulenev pädevus vabastada maksukohustuslane intressi arvestamise või tasumise kohustusest, samuti peatada intressi arvestus. Kaebaja taotleb intresside kustutamist kahel alternatiivsel tingimusel: 1) intresside peatumise korral teha ettekirjutus nende kustutamiseks perioodi 30.09.2009–20.10.2009 osas (ML Arvutid AS saneerimiskava kinnitamisest kuni maksuvõla ajatamise otsuseni); 2) intresside mittepeatumise korral teha ettekirjutus intresside kustutamiseks perioodi 08.07.2009– 20.10.2009 osas (ML Arvutid AS arvelduskonto ebaseaduslikust blokeerimisest panga poolt kuni maksuvõla ajatamise otsuseni). Esinevad asjaolud, mille tõttu maksuvõla sissenõudmine on ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu (MKS § 114 lg-s 3). ML Arvutid AS oli 11.06.2009 esitanud MTA-le taotluse maksuvõla ajatamiseks ja saavutanud kokkuleppe ajatamiseks tingimusel, et maksuvõlga vähendatakse augustist 2008 summani 4 miljonit krooni. AS Swedbank blokeeris 08.07.2009 ebaseaduslikult ML Arvutid AS arveldusarve. Pank arestis ML Arvutid AS tütarettevõtte Enter IT Market konto maksuhalduri nõudel ja kuna sõlmitud oli kontsernikonto leping, laiendas pank ebaseaduslikult blokeeringut ühise krediidilimiidi tõttu kõigile 3

on eriseadus ja maksunõuded on ümberkujundatavad. Saneerimismenetluses on seejuures ettevõtja huvid mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid. Saneerimiskava kohaselt kustutati nõuete ümberkujundamise käigus kõik saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate kõrvanõuded (kokku 3 931 098 krooni). Seisuga 20.10.2009 moodustavad maksuintressid 803 960 krooni ehk ülejäänud võlausaldajate kõrvalnõudeid on kustutatud oluliselt suuremas summas (nt GNT Eesti AS kõrvalnõue summas 2 005 095 krooni ja Acme Kompiuteriu Komponentai UAB kõrvalnõue summas 1 614 634 krooni). Kõigi teiste võlausaldajate kõrvalkohustused (viivised, leppetrahvid) vastavalt saneerimiskavale rahuldamisele ei kuulu. Seega on kooskõlas võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega, kui maksuintressid kustutatakse vähemalt ulatuses, mille võrra need saneerimismenetluse ajal suurenesid maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. 7. Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Riigikohus on MKS alusel nõutavate intresside olemust sisustanud 05.11.2002 otsuses nr 3-4-1-8-02 ja 28.01.2008 otsuses nr 3-1-1-60-07.

seletuskirja kohaselt ei kehti

§ 11lg 1 p 2 intresside kohta.

Maksuintressi käsitamine nii viivise kui ajas suureneva leppetrahvina on meelevaldne ja põhjendamatu. ML Arvutid AS saneerimismenetluses ei ole maksuhaldurile saneerimisteadet esitatud ning maksuhalduri nõuet ei ole saneerimiskavaga ümber kujundatud. Seega ei ole vastustaja kuidagi seotud kaebaja saneerimismenetlusega, saneerimiskava ei ole maksuhalduri jaoks siduv ning kaebaja maksuvõla sissenõudmisele kohaldub MKS, mitte

. Viide Riigikohtu 18.11.2009 määrusele nr 3-2-1-122-09 (p 17) on asjakohatu, sest antud juhul ei ole vaidlust selle üle, kas maksunõue on saneerimismenetluses ümberkujundatav või mitte. ML Arvutid AS intressivõla kustutamise otsustamisel ei oma tähtsust, milles on võlausaldajad kaebaja saneerimismenetluses kokku leppinud. MTA 29.10.2009 otsus on intressivõla kustutamise osas kaalutlusotsus, mille koostamisel tuli kohaldada kaalutlusõigust kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega (MKS § 12) ja mille kohtulik kontroll on piiratud. Kaebaja maksuvõlg tekkis 2009. aasta alguses, mistõttu ei saa kaebaja poolt viidatud arveldusarve arestimine kuidagi kaasa tuua ebaõiglust nende intresside osas, mis on arvestatud enne arveldusarve arestimist. Kaebaja ei ole tõendanud ka väidet, et panga poolt kaebaja arvete arestimise näol oleks tegemist olnud ebaseadusliku toiminguga. Maksuhaldur ei ole seotud kaebaja ja AS Swedbank vahelise eraõigusliku suhtega, mistõttu ei ole maksuhalduri pädevuses sellisest suhtest tulenevate tagajärgede likvideerimine. AS Swedbank ebaseadusliku tegevuse puhul on kaebajal õigus nõuda AS-lt Swedbank talle tekitatud kahju hüvitamist tsiviilkorras. 4

§ 11

lg 1 p 2 alusel peatunud intresse perioodil 12.06.2009–29.09.2009 ning tegi PMTK-le ettekirjutuse ML Arvutid AS 30.09.2009 maksuvõla ajatamise taotluse uuesti läbivaatamiseks. Samuti tühistas kohus MTA 29.10.2009 otsuse nr 13-1/4747 osas, millega jäeti rahuldamata ML Arvutid AS 30.09.2009 taotlus intressi arvestamise peatamiseks perioodil 12.06.2009–29.09.

1. Ülejäänud osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. ML Arvutid AS saneerimiskavaga ei ole MTA nõuet kaebaja suhtes (maksuvõlg koos intressidega 30.09.2009 seisuga 7 723 507 krooni) ümber kujundatud. MKS § 119 lg 1 ei näe intressi arvestamise peatumise alusena ette saneerimismenetluse algatamist. Samuti ei näe maksuvõla kustutamist juriidilise isiku saneerimise korral ette MKS §
2. Eeltoodust hoolimata on

§ 11lg 1 p 2 kohaldatav ka maksumenetluses arvestatavale intressile.

Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-122-09 (p 17) tulenevalt ei ole välistatud saneerimiskavas maksunõude ümber kujundamine, mistõttu on ka maksuhaldur maksunõude osas võlausaldaja. Kuna maksunõuded on saneerimismenetluses ümberkujundatavad, siis kehtivad maksuhalduri suhtes printsiibis ka kõik saneerimismenetluse algatamisest tulenevad tagajärjed. VÕS näeb ette intressi võlasuhtes (§ 94) ning viivise (§ 113). Vaieldamatult saaks maksuintress kuuluda vaid viivitusintressi kategooriasse (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2006, lk 288 ja lk 377). Ka Riigikohtu lahendist nr 3-4-1-8-02 (p 11) järeldub, et MKS-s sätestatud intressi võib funktsiooni ja eesmärgi osas samastada VÕS-s sätestatud viivitusintressiga. Sellele viitab ka

eelnõu seletuskiri § 11 juurde (lk 14), milles väljatoodud eesmärkidega ei oleks kooskõlas saneerimismenetluse ajal maksuvõlalt intressi arvestamine erinevalt teistelt võlakohustustelt viivise ja leppetrahvi arvestamise peatamisega. Puudub objektiivne õigustus maksuhalduri eelistamiseks saneerimismenetluses (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-122-09, p 17). See järeldus kehtib ka keelu suhtes peatada intressi arvestamine maksuvõlalt. Seega

§ 11

lg 1 p 2 ei kehti üksnes kasutusintressi osas, mis on käsitatav vaid tasuna raha kasutamise eest. Intress MKS tähenduses on viivitusintress ning sellisena hõlmatud

§ 11lg 1 p-s 2 sätestatud viivise mõistega.

Järelikult

§ 11

lg 1 p 2 välistab intressi arvestamise maksuvõlalt alates saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimiskava kinnitamiseni. Kaebaja seletuse kohaselt jäi maksuvõlg saneerimiskavasse kaasamata, sest saneerimismenetluse algatamise ajal 10.06.2009 oli maksuhaldur seisukohal, et maksuvõlga ei saa saneerimismenetluses ümber kujundada ning pankrotiohu tõttu ei soovinud kaebaja maksuhalduriga sellel teemal vaielda. Saneerimiskava kohaselt kujundatakse Swedbank, Swedbank Liisingu ning Maksu- ja Tolliameti nõuded ümber kava väliselt. Nimetatud nõuete 5

§ 11

kohaldamine ei saa oleneda sellest, millise sisuga ja milliseid võlausaldajaid puudutav saneerimiskava lõppkokkuvõttes kinnitatakse. Ka Harju Maakohtu 12.06.2009 määrusega on konkreetseid võlausaldajaid määratlemata peatatud viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ML Arvutid AS vastu suunatud nõuetelt kuni saneerimiskava kinnitamiseni.

§ 10

lg-st 4 tulenevalt ei ole saneeritava ettevõtja võlausaldajatel võimalik vaidlustada

§-s 11 sätestatud saneerimismenetluse algatamisega kaasnevaid tagajärgi. Ka

§ 11

lg-s 3 tehtud viide maksuhalduri täitetoimingute või maksuhalduri pangakonto arestimise kehtivuse küsimuse lahendamisele enne saneerimiskava kinnitamist, viitab, et saneerimismenetlus mõjutab ka maksuhalduri tegevust. Maksuhalduri suhtes ei kehti küll käesoleval juhul saneerimismenetlusse kaasatud võlausaldajate poolt vastu võetud ning kohtu kinnitatud saneerimiskava, kuid ka tema kui kaebaja võlausaldaja suhtes kehtivad siiski kõik

§-s 11 sätestatud saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. Järelikult oli maksuhaldur kohustatud peatama kaebaja maksuintressi arvestamise alates saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimiskava kinnitamiseni (s.o 12.06.2009–29.09.2009) ning seda tuli maksuhalduril arvestada ka ML Arvutid AS 30.09.2009 taotluse lahendamisel. Intressivõla kustutamine MKS § 114 lg 3 alusel on tõepoolest maksuhalduri kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud. Kaebajal kui juriidilisel isikul oli võimalik taotleda maksuvõla kustutamist vaid ebaõigluse tõttu (vt rahandusministri 02.05.2002 määruse nr 61 „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“ § 5). Maksuhaldur on 29.10.2009 otsuses kaebaja esitatud väiteid piisavalt põhjalikult kaalunud ning analüüsinud. Kohus nõustus maksuhalduri järeldustega ega pidanud vajalikuks neid korrata, rõhutades samas, et asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kaebajal ei olnud võimalik tema tahtest sõltumatult tekkinud olukorda (konto blokeering) kõrvaldada. Seoses konto blokeeringu tagajärjel kaebajale tekkinud kahjuga nõustus kohus täielikult MTA-ga, et Swedbank AS ebaseadusliku tegevuse tuvastamisel on kaebajal võimalik nõuda tekitatud kahju hüvitamist tsiviilkorras Swedbank AS-lt. Sellele on ML Arvutid AS tähelepanu juhtinud ka Harju Maakohus 08.08.2009 määruses nr 2-09-27497. Kahju hüvitamise nõude esitamisega kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu on kahju kõrvaldatav ka muul viisil kui maksuhalduri poolt intresside kustutamisega. MKS § 114 lg-s 3 silmas peetud erandlikku olukorda käesoleval juhul ei esine. Seega jääb kaebus intresside kustutamiseks ajavahemiku eest 08.07.2009– 20.10.2009 rahuldamata. Kuivõrd MKS-s puuduvad alused intressi arvestuse peatamiseks saneerimismenetluse algatamise tõttu ning maksuhalduri poolt intressi peatamise kohustus ei tulene MKS-st, vaid

§ 11

lg 1 p-st 2 ning Harju Maakohtu 12.06.2009 määruse p-st 5, ei vaja intresside arvestuse peatamine MTA eelnevat otsust, mistõttu ei teinud kohus vastustajale ettekirjutust kaebaja sellekohase taotluse uuesti läbivaatamiseks. Kuivõrd PMTK 20.10.2009 otsusega lahendati kaebaja maksuvõla ajatamise taotlus ning vastav otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, tegi kohus PMTK-le ettekirjutuse ML Arvutid AS 30.09.2009 taotluse uuesti läbivaatamiseks, otsustades maksuvõla ajatamine ja intressinõude esitamine kaebaja maksuvõlalt, mis ei sisalda maksuvõlalt 12.06.2009–29.09.2009 eest arvestatud intresse. Kaebaja kantud menetluskuludest (33 948 krooni) tuleb vastustajalt kaebuse osalise rahuldamise tõttu mõista välja 14 000 krooni, arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni ja asjaolu, et ML Arvutid AS loobus menetluse kestel ühest esialgses kaebuses esitatud nõudest. 6

§ 11

lg 1 p 2 ning VÕS § 94 ja § 113, samuti kohaldanud ebaõigesti

§ 11

lg-t 3 ja jätnud põhjendamatult kohaldamata

§ 12

. Käesolevas vaidluses ei ole Riigikohtu lahend nr 3-2-1-122-09 asjakohane, sest nimetatud asjas oli maksuhalduri nõue saneerimiskavaga ümber kujundatud ja vaieldi selle üle, kas maksunõue on üldse saneerimismenetluses ümberkujundatav. Antud asjas ei ole vaidlust selle üle, millised nõuded on ümberkujundatavad, vaid selle üle, kas

§ 11lg 1 p 2 hõlmab ka maksuintressi või mitte.

Ebaõige on järeldus, et kuna maksunõuded on saneerimismenetluses ümberkujundatavad, kehtivad maksuhalduri suhtes ka saneerimismenetluse algatamisest tulenevad tagajärjed. Saneerimismenetluse algatamise tagajärjed muu hulgas nende võlausaldajate osas, kes ei ole saneerimismenetlusse kaasatud, tulenevad otseselt

-st ning need kehtivad ka maksuhalduri kui võlausaldaja suhtes, kuigi üksnes nimetatud sättes reguleeritud ulatuses. Maksuintresside arvestamise peatumist selles sättes reguleeritud ei ole.

§ 11lg 1 p 2 ei saa kohtu kirjeldatud viisil VÕS § 94 ja § 113 abil sisustada.

Seadusandja ei ole peatanud raha kasutamiselt makstava intressi, vaid ainult sanktsioonilise iseloomuga viivise ja leppetrahvi arvestuse. Seadusandja eesmärk ei ole olnud piirata kõikide ajas suurenevate kohustuste sissenõutavust. Lubatud on ainult selliste ajas suurenevate kohustuste peatamine, millele seadusandja on otsesõnu viidanud, seega vaid viivise ja leppetrahvi arvestuse, mitte aga intressi, sh maksuintressi arvestust. Sätet ei ole õige tõlgendada laiendavalt.

eelnõu seletuskirja kohaselt on viivisel, leppetrahvil ning intressil erinevad funktsioonid ning järelikult on intressi (sh maksuintressi) käsitlemine nii viivise kui ajas suureneva leppetrahvina meelevaldne ja põhjendamatu. Kohus on eelnõu seletuskirja tõlgendanud laiendavalt, leides, et

§ 11lg 1 p 2 käib vaid kasutusintresside 7

§ 12

lg-s 1 nimetatud saneerimisteadet, millega tuleb kõiki võlausaldajaid teavitada saneerimismenetluse algatamise tagajärgedest. Kuna maksuhaldur ei ole saneerimisteadet saanud ega ole teda kaasatud saneerimiskavasse, lähtus maksuhaldur oma tegevuses põhjendatult MKS-s sätestatust. MTA ei ole samuti olnud seisukohal, et

§ 11

lg 1 p 2 ja muud saneerimismenetluse algatamise tagajärjed (sh

§ 11

lg 3) ei kohaldu nende suhtes, keda ei ole saneerimismenetlusse kaasatud.

§ 11

lg 1 p 2 ei kohaldu maksuhalduri osas hoopis põhjusel, et (maksu)intress ei ole nimetatud sättega hõlmatud. Ebaõige on järeldada, et

§ 11

lg-st 3 tulenevalt kehtivad maksuhalduri suhtes ka kõik muud

§-s 11 sätestatud saneerimismenetluse algatamise tagajärjed, sh

§ 11lg 1 p 2.

Viimatinimetatud säte kohaldub nende võlausaldajate suhtes, kes arvestavad saneeritava ettevõtja osas viiviseid või ajas suurenevaid leppetrahve, maksuhaldur aga arvestab maksuvõlgadelt intresse. Harju Maakohtu 12.06.2009 määrus nr 2-09-27497 kehtis MTA suhtes kohustuses peatada maksuhalduri täitetoimingud ja arestimise õigused kuni saneerimismenetluse lõpuni (määruse p 8). Kohus on rikkunud menetlusnorme (HKMS § 12 lg 3, MKS § 138), asudes seisukohale, et kaebus PMTK 20.10.2009 otsuse nr 13-1/4365 ja intressinõude nr 13-3/8603 osas on esitatud tähtaegselt. Kohus luges 04.03.2010 määruses kaebaja 24.11.2009 vaidega hõlmatuks ka PMTK 20.10.2009 otsuse ning sama kuupäevaga intressinõude, leides seetõttu, et kaebus on tähtaegne. Nimetatud määrus ei olnud kaevatav. Kaebaja sai maksuhalduri 20.10.2009 haldusaktid kätte 22.10.

1. Vaide MTA 29.10.2009 otsusele esitas ML Arvutid AS 25.11.
2. Seega ei saa vaie hõlmata maksuhalduri 20.10.2009 haldusakte, mille vaidlustamise tähtaeg saabus 23.11.
3. Seega on kaebus PMTK 20.10.2009 haldusaktide peale esitatud kaebetähtaega ületades. PMTK märkis 20.10.2009 otsuses, et teeb kaebaja poolt intressi arvestamise peatamise ja ajatamise osas eraldi otsuse. Nimetatud otsuse tegi makshaldur 29.10.
4. Kõikide haldusaktide vaidlustamiseks ettenähtud 30-päevasest tähtajast oli kaebaja teadlik, kuid esitas 25.11.2009 vaide siiski üksnes MTA 29.10.2009 otsusele. MKS § 139 lg 1 p 6 kohaselt tuleb vaides märkida muu hulgas vaide esitaja selgelt väljendatud taotlus, mistõttu ei saa ka väita, et 29.10.2009 otsusele esitatud vaie hõlmas maksuhalduri 20.10.2009 haldusakte. Kaebaja oli seejuures teadlik, et MTA 29.10.2009 otsuse peale vaide esitamisel ei saa tema olukord 20.10.2009 ajatamisotsuse ja intressinõude osas enam halveneda (võlg sai intressi arvestamise peatamise ja intressi kustutamise taotluse esitamise järgselt üksnes väheneda).
5. ML Arvutid AS vaidleb kirjalikus vastuses Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning halduskohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. ML Arvutid AS jääb oma esimese astme kohtus esitatud väidete juurde.

§ 11

lg 1 p 2 kohaselt viivis või ajas suurenev leppetrahv peatub ning seejuures tuleb lähtuda kohustuse sisust, mistõttu hõlmab see ka MKS alusel arvestatavat intressi.

eraõigusliku ja avalik-õigusliku iseloomuga nõudeid ei erista. MTA on lähtunud pelgalt intressi sõnastusest, kuid oluline on hoopis maksuintressi sisuline iseloom. Riigikohus on oma lahendites asunud seisukohale, et maksuintress on käsitatav viivisena ja maksuintressil on VÕS-s sätestatud viivitusintressile samased funktsioonid.

ega selle eelnõu seletuskiri ei ütle midagi eraldi maksuintresside kohta. Pealegi on seletuskiri normi kohaldamisel üksnes abistava iseloomuga. Maksuhaldur on oma apellatsioonkaebuses ka ise tunnistanud, et temale 8

§ 11

lg 1 p-st 2 tulenevalt ei olnud tekkinud, kui ka intressid summas ca 21 000 krooni, mille osas keeldus maksuhaldur kaebaja arvates õigusvastaselt nende kustutamisest. Seega vaidlustas ML Arvutid AS tema vastu esitatud maksuhalduri rahalisi nõudeid kogusummas 355 000 krooni. Halduskohus rahuldas 14.04.2010 otsusega kaebuse 334 000 krooni suurust intressinõuet puudutavas osas ja jättis rahuldamata kaebuse 21 000 krooni ulatuses intresside kustutamise nõude osas. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni (94%), tulnuks vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista tema poolt kaebuse esitamisel tasutud 15 000 krooni suurusest riigilõivust 14 100 krooni. Riigilõivu välja mõistmata jätmisega rikkus halduskohus oluliselt kohtumenetluse normi (HKMS § 92 lg 2). Seejuures sisaldas 27.01.2010 kohtule esitatud kaebus vastavat selgesõnalist taotlust (mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud, sh riigilõiv). Kuigi kaebaja esindaja poolt 01.04.2010 halduskohtu istungil esitatud kulunimekirjas riigilõiv puudus, ei saa sellest järeldada, et kaebaja oleks kaebuses märgitud vastavasisulisest taotlusest loobunud.

1. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses ML Arvutid AS apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning halduskohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Halduskohus ei ole menetlusnorme rikkunud. ML Arvutid AS esitas halduskohtu istungil taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 33 948 krooni. Taotluse alusel järeldas kohus õigesti, et selles märgitud summa ongi kogu menetluskulu, mille hüvitamist apellant soovib. HKMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Ka Riigikohus on 04.04.2006 otsuses nr 3-3-1-13-06 märkinud, et menetluskulude väljamõistmiseks peab isik ise aktiivsust ilmutama ja esitama kohtukulude nimekirja. Kohus lähtub menetluskulude väljamõistmisel isiku taotlusest ning antud juhul oli selleks kaebaja poolt 01.04.2010 kohtuistungil esitatud dokument koos lisadega. Samas tuleb möönda, et ML Arvutid AS on 27.01.2010 esitatud kaebuses palunud välja mõista muu hulgas tasutud riigilõivu ja kaebusele oli lisatud riigilõivu 250 krooni tasumist tõendav dokument. Seega isegi juhul, kui lisaks 01.04.2010 esitatud taotlusele tuleks arvesse võtta kaebuses esitatud taotlust, tuleks kaebaja kasuks välja mõista 94% 250 kroonist ehk 235 krooni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuivõrd asjas ei ole apellatsioonkaebust esitatud halduskohtu otsuse peale osas, milles kohus jättis rahuldamata intresside kustutamisega seonduvad kaebaja taotlused (s.o Swedbank AS poolt kaebaja pangakonto võimaliku õigusvastase blokeerimise maksuhalduri poolt arvestamata jätmise põhjendatuse küsimus), siis ringkonnakohus halduskohtu otsuse õiguspärasust nimetatud ulatuses ei kontrolli. Sisulise vaidluse esemeks ringkonnakohtus on seega üksnes küsimus, kas intressiarvestus ML Arvutid AS maksuvõlalt perioodil 12.06.2009–29.09.2009

§ 11lg 1 p 2 alusel peatus või mitte. 9

§ 11

lg 1 p 2 kohaldamist MKS alusel arvestatava intressi suhtes (II) ning viimasena võtab seisukoha ML Arvutid AS apellatsioonkaebuse ja menetlusosaliste taotluste osas (III). I

1. Maksuhaldur on apellatsioonkaebuses heitnud halduskohtule ette menetlusnormide rikkumist sellega, et kohus luges ML Arvutid AS kaebuse PMTK 20.10.2009 otsuse ja sama kuupäevaga intressinõude osas tähtaegseks. Tallinna Halduskohus võttis 04.03.2010 määrusega menetlusse ML Arvutid AS kaebuse muu hulgas PMTK 20.10.2009 otsuse ja intressinõude osas, lugedes need hõlmatuks kaebaja 24.11.2009 vaidega. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et ML Arvutid AS sai maksuhalduri 20.10.2009 otsuse ja intressinõude kätte 22.10.
2. Seda on kaebaja märkinud ka halduskohtule esitatud kaebuse tähtaegsust käsitlevates 23.02.2010 selgitustes (tl 49 pöördel). Viidatud selgituste (tl 49-51) kohaselt puudus kaebajal kuni MTA 29.10.2009 otsuse tegemiseni igasugune vajadus 20.10.2009 otsust ja intressinõuet vaidlustada. Kuigi 24.11.2009 vaie (tl 52-54) on esitatud MTA 29.10.2009 otsuse kehtetuks tunnistamiseks, on selles taotletud ka intresside arvestamise peatamist ning intresside kustutamist. Seega oli vaide esitaja eesmärk vabaneda perioodi 12.06.2009–29.09.2009 arvestatud intressidest ning järelikult oli vaides taotletud muu hulgas PMTK 20.10.2009 otsuse ja intressinõude kehtetuks tunnistamist, vaatamata nende selgesõnaliselt märkimata jätmisele. Enne 28.12.2009 vaideotsuse tegemist puudus ML Arvutid AS-l vajadus pöörduda PMTK 20.10.2009 otsuse ja intressinõude vaidlustamiseks kohtusse. Kui kohus siiski leiab, et kaebus nimetatud aktide peale ei ole tähtaegne, palus kaebaja tähtaeg ennistada, sest kaebaja arvates pidi juba MTA 29.10.2009 otsuse kehtetuks tunnistamine tooma kaasa olukorra, kus ta saavutab oma eesmärgi vabaneda 12.06.2009–29.09.2009 arvestatud intressidest (tl 50 ja pöördel). Maksuhaldur on leidnud, et ühest küljest ei sisaldanud ML Arvutid AS 25.11.2009 vaie taotlust tunnistada kehtetuks PMTK 20.10.2009 otsus ja intressinõue ning teisalt esitati vaie pärast viidatud aktide peale vaide esitamise tähtaja möödumist. Seejuures oli kaebaja teadlik nii vaidetähtajast kui ka MTA 29.10.2009 otsuse võimalikust toimest, samuti oli tal pärast 29.10.2009 otsuse tegemist 20.10.2009 aktide õigeaegseks vaidlustamiseks piisavalt aega. Tallinna Halduskohtu 01.04.2010 istungi protokollist (tl 93 pöördel) nähtuvalt on kohus muutnud oma varasemat seisukohta kaebuse tähtaegsuse küsimuses, asudes seisukohale, et kaebus 20.10.2009 otsusele ja intressinõudele on esitatud tähtaja rikkumisega. Samas märkis kohus, et kuna 20.10.2009 aktidega ja neile järgneva haldusaktiga (s.o 29.10.2009 otsusega) lahendati kaebaja ühel ja samal kuupäeval esitatud taotlust, on tegemist omavahel seotud haldusaktidega, mistõttu on põhjendatud kaebuse läbivaatamine kõigi haldusaktide peale. Halduskohus ennistas protokollilise määrusega kaebuse esitamise tähtaja.
3. Maksuhaldur on õigesti märkinud, et kuivõrd HKMS § 12 lg 3 järgi ei ole kaebuse esimese astme kohtu poolt tähtaegseks lugemine edasikaevatav (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.04.2003 määrus nr 3-3-1-24-03; vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 29.04.2009 määrus nr 3-3-1-19-09, p-d 11, 12) ning samuti ei ole võimalik määruskaebust esitada halduskohtu poolt kaebetähtaja ennistamise määruse peale, siis tuleb kaebuse tähtaegsust kontrollida ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse läbivaatamisel. 10

§ 11

lg 1 p 2 alusel intressi arvestamine alates 12.06.2009 kuni saneerimiskava kinnitamiseni ning ülejäänud ulatuses kustutada maksuvõlalt arvestatud viivis MKS § 114 lg 3 alusel, teeb maksuhaldur eraldi otsuse. Saneerimismenetluse algatamisega seonduvate tagajärgede küsimust 20.10.2009 otsus ka sisuliselt ei käsitle, vaid sellekohase seisukoha andis maksuhaldur 29.10.2009 otsuses. MTA leidis 29.10.2009 otsuses (tl 10-12), et

§ 11

lg 1 p 2 ei ole kohaldatav MKS alusel nõutavate intresside suhtes ning kuna saneerimismenetluse algatamise tõttu intresside mittearvestamise võimalust ei näe ette ka MKS, siis puudub alus rahuldada ML Arvutid AS taotlust. Kokkuvõttes jättis maksuhaldur otsusega rahuldamata ML Arvutid AS 30.09.2009 taotlused intressi arvestamise peatamiseks ja intressi kustutamiseks. ML Arvutid AS 25.11.2009 vaides (tl 52-54) on maksuhalduril palutud teha intresside peatamise ja kustutamise osas uus otsus ja rahuldada ML Arvutid AS taotlus peatada tagasiulatuvalt maksuvõlalt arvestatavad intressid perioodil 12.06.2009–29.09.2009 ning kustutada ülejäänud intressid kuni maksuvõla ajatamise otsuseni 20.10.

1. Vormiliselt (pealkirjast lähtudes) on vaie esitatud üksnes MTA 29.10.2009 otsusele. MTA 28.12.2009 vaideotsuse (tl 13-15) kohaselt taotles ML Arvutid AS vaidega MTA 29.10.2009 otsuse kehtetuks tunnistamist ja uue otsuse tegemist.
2. Nõustuda tuleb halduskohtuga, et maksuhalduri 20.10.2009 otsust ja intressinõuet ning 29.10.2009 otsust ei ole võimalik vaadelda üksteisest lahus, vaid tegemist on ühe haldusmenetluse raames vastu võetud ja seotud haldusaktidega. Maksuhaldur lahendas esmalt maksuvõla tasumise ajatamise taotluse, fikseerides esialgse olukorra (määras kindlaks põhivõla ja intressivõla suuruse 20.10.2009 seisuga) ilma täiendavaid taotlusi (intressiarvestuse peatamine, intresside kustutamine) analüüsimata, ning hiljem andis kaebaja kompleksse taotluse ülejäänud osade suhtes seisukoha. PMTK 20.10.2009 otsust võib pidada osahaldusaktiks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 1 tähenduses, sest sellega lahendati ML Arvutid AS taotlus lõplikult maksuvõla tasumise ajatamise nõude osas ning vähendati ajatamise perioodiks MKS § 117 lg 2 alusel intressi määra 50%. Kuna ML Arvutid AS taotlus nimetatud osas rahuldati, puudus tal põhjus PMTK 20.10.2009 otsust vaidlustada. Seda ei ole tehtud ka käesolevas asjas. Võttes samas arvesse, et ML Arvutid AS taotlus oli lisaks maksuvõla tasumise ajatamisele suunatud ka pärast saneerimismenetluse algatamist ja enne maksuvõla tasumise ajatamist arvestatud intressidest vabanemisele, siis tuleks PMTK 20.10.2009 otsust ja intressinõuet käsitada muu hulgas HMS § 52 lg 1 p-s 2 sätestatud eelhaldusaktidena MTA 29.10.2009 otsuse suhtes. PMTK tegi 20.10.2009 õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ehk tuvastas ML Arvutid AS põhivõla ja intressivõla suuruse otsuse ja intressinõude vormistamise aja seisuga. 11

-st tulenevad tagajärjed kehtivad ka maksuhalduri kui võlausaldaja suhtes, isegi kui teda pole saneerimismenetlusse kaasatud. Samas leiab maksuhaldur, et

§ 11

lg 1 p 2 siiski maksuintresside arvestust ei peata, sest vastasel korral oleks seadusandja selle sättes otsesõnu välja toonud. Riigikohtu halduskolleegium on MKS 11. peatükis (§-d 115-119) sätestatud intresside iseloomu analüüsinud 15.09.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-45-10 (p 10), asudes kokkuvõttes seisukohale, et nn maksuintress on oma olemuselt kõige sarnasem eraõiguslikes suhetes rakendatavale viivisele (viivitusintress) VÕS § 113 lg 1 tähenduses. Kuigi nimetatud asjas oli vaatluse all maksukohustuslasele makstav intress (MKS § 116) ning vaidlus puudutas selle tulumaksuga maksustamist, on kõrgema kohtu seisukohad ringkonnakohtu hinnangul laiendatavad ka maksukohustuslase poolt makstavale intressile (MKS § 115) ning saneerimismenetlusele. Asjaolule, et MKS §-des 115 ja 116 sätestatud intresse tuleb vaadelda ühetaolistena, juhtis tähelepanu ka Riigikohus ise, viidates sama kohtu varasematele seisukohtadele asjas nr 3-4-1-8-02, mis käsitles nimelt MKS §-s 115 sätestatud intressi, ning pidades võimalikuks kohaldada selles põhiseaduslikkuse järelevalve asjas väljendatut ka MKS §-s 116 sätestatud intressi suhtes. 12

§ 11lg 1 p 2 selliselt, et see hõlmab ka MKS §-des 115 ja 116 sätestatud intressi.

Kuivõrd maksuintress on viivitusintress (viivis) VÕS § 113 tähenduses, siis peatub

§ 11

lg 1 p 2 alusel saneerimismenetluse algatamisel ka maksuintressi arvestamine maksuvõlalt kuni saneerimiskava kinnitamiseni. Seega peatus maksuintressi arvestamine käesoleval juhul ajavahemikuks 12.06.2009 kuni 29.09.2009, millistel kuupäevadel tehtud Harju Maakohtu määrustega tsiviilasjas nr 2-09-27497 vastavalt algatati ML Arvutid AS saneerimismenetlus ja kinnitati saneerimiskava. Tähtsust ei oma, et maksuhalduri nõuet saneerimiskavasse ei kaasatud, sest

§-s 11 sätestatud saneerimismenetluse algatamise tagajärjed kehtivad ettevõtja kõigi võlausaldajate suhtes, mitte ainuüksi saneerimiskavasse kaasatud võlausaldajate suhtes. 20. Maksuhaldur on apellatsioonkaebuses lisaks rõhutanud, et talle ei ole ML Arvutid AS saneerimismenetluses kunagi saadetud

§ 12

lg-s 1 nimetatud saneerimisteadet, mistõttu lähtus ta oma tegevuses põhjendatult MKS-s sätestatust. ML Arvutid AS poolt asjas esitatud seisukohtade järgi ei saadetud maksuhaldurile saneerimisteadet põhjusel, et saneerimismenetluse algatamise ajal oli maksuhaldur teadaolevalt seisukohal, et maksuvõlga saneerimismenetluses ümber kujundada ei ole võimalik.

§ 12

lg 1 kohaselt teavitab saneerimisnõustaja viivitamata võlausaldajaid saneerimismenetluse algatamisest ja nende nõuete suurusest, mis neil võlanimekirja kohaselt ettevõtja vastu on. Selleks edastab ta neile saneerimisteate. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd maksuhalduri varasem seisukoht, et maksuvõlga saneerimismenetluses ümber kujundada ei saa, nähtub ka Riigikohtu 18.11.2009 määrusest nr 3-2-1-122-09 (p 4), mis puudutas OÜ Loksa Ravikeskus saneerimismenetlust (Maksu- ja Tolliamet väljendas sellekohast seisukohta nt 01.04.2009 vaideotsuses nr 6-1/145-3 – vt lisaks Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2010 määrus nr 3-09-971, p 1), siis võis maksuhalduri positsioon olla ML Arvutid AS saneerimisnõustajale tõepoolest teada. Nimetatud asjaolu ei vabasta siiski saneerimisnõustajat

§ 12

lg-st 1 tulenevast kohustustest teavitada kõiki võlausaldajaid saneerimismenetluse algatamisest, sõltumata nende nõuete ümberkujundamise vajalikkusest või võimalikkusest, et informeerida neid saneerimismenetluse algatamise tagajärgedest. Saneerimisteate saatmata jätmine ei mõjuta siiski

§-s 11 sätestatud tagajärgede kehtivust kõigi ettevõtja võlausaldajate suhtes, vaid nimetatud tagajärgede tekkimine on seotud üksnes kohtu poolt saneerimismenetluse algatamisega, s.o

§ 10lg-s 1 nimetatud saneerimismääruse tegemisega.

Saneerimisteate saatmata jätmise tagajärjeks on üksnes see, et

§ 46

lg 1 kohaselt on välistatud saneerimiskava kehtivus sellise võlausaldaja suhtes, kellele ei ole saneerimisteadet saadetud või kes ei ole muul viisil saneerimismenetluse toimumisest teadlik. Kuna käesoleval juhul 29.09.2009 kinnitatud saneerimiskava (tl 28-33) maksuhalduri nõuet ei puuduta ja see otsustati kujundada ümber saneerimiskava väliselt, siis ei oma temale saneerimisteate saatmata jätmine tähtsust. Asjaolust, et saneerimismääruse resolutsiooni punktis 5 on kohus määranud „peatada viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ML Arvutid AS vastu suunatud nõuetelt kuni saneerimiskava kinnitamiseni“, ei tähenda, et need poleks märkimata jätmise korral

§ 11

lg 1 p 2 alusel peatunud või sõltuks nende peatumine saneerimismääruse võlausaldajatele teatavakstegemisest. Vaidlust ei saa olla selles, et hiljemalt ML Arvutid AS 27.08.2009 vaide (tl 36-37) esitamisest pidi 13