KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 01.10.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1920 Haldusasi A. R. kaebus Murru Vangla 18.06.2010 käskkirja nr 258-dm tühistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon
- Tagastada kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.
- Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale A. R.le. Edasikaebamise kord Määruse peale on kaebuse esitajal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8; § 471).
- Tallinna Halduskohtule saabus 26.07.2010 A. R. kaebus Murru Vangla 18.06.2010 käskkirja nr 258dm tühistamiseks ja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
- 27.07.2010 määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ühtlasi jättis kohus kaebuse käiguta andes kaebuse esitajale tähtaja kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu tasumiseks või tasumisest vabastamise taotluse põhistamiseks.
- 07.08.2010 esitas A. R. kohtule määruskaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu 27.07.2010 määruse uuesti läbi vaadata ning tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. 13.09.2010 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 27.07.2010 määruse muutmata.
- Halduskohus, kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-st 11 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Kohus põhjendab kaebuse tagastamist alljärgnevalt. 4.1 HKMS § 11 lg 31 p 5 tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Senise Riigikohtu praktika kohaselt võis kohus nimetatud paragrahvi alusel kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saanud ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Riigikohtu 22.06.2010 lahendis nr 3-3-1-20-10 pidas halduskolleegium vajalikuks 1 eespool toodud seisukohta muuta ja HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala laiendada ka ilmselgelt perspektiivitutele kaebustele. 4.2 Kaebuse esitaja taotleb kaebuses Murru Vangla 18.06.2010 käskkirja nr 258-dm tühistamist. Nimetatud käskkirjaga karistati kinnipeetav A. R.d distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Murru Vangla kodukorra p 33 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt pani A. R. toime distsiplinaarrikkumise, kui kasutas 19.05.2010 sööklas vanglaametnikuga suheldes vangistusosakonna peaspetsialist E. R. aadressil korduvalt ähvardavat väljendit: „ Kui R. mind näpuotsaga puudutab, torkan tal silma välja!“ Murru vangla direktori 22.04.2004 käskkirjaga nr 42 kinnitatud Murru Vangla kodukorra p 33 kohaselt peab kinnipeetav suhtlema vanglateenistujaga nii suulises kui ka kirjalikus pöördumises viisakalt. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kasutas vanglaametnikuga suheldes E. R. suhtes ähvardust. Käesolevas asjas 13.09.2010 tehtud ja 15.09.2010 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu määruses on ringkonnakohus leidnud, et igasugune vanglaametniku ähvardamine on käsitletav vangla ja vanglaametniku julgeolekut ohustava rikkumisena, olenemata sellest, kas ähvarduse kasutaja kavatses ähvardust ka tegelikkuses ellu viia või mitte. Murru Vangla vaidlusaluses käskkirjas on õigesti märgitud, et vanglaametniku ähvardamine on vanglas üheks raskeimaks rikkumiseks, mis võib mõjutada ka teisi kinnipeetavaid vanglas kehtiva korra rikkumisele ning viia massilisele allumatusele ning rahutustele. Sellised rahutused ohustavad nii vanglaametnike kui kinnipeetavate elu ja tervist. Kaebusele lisatud distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt kasutas kaebaja korduvalt vanglaametnikuga suheldes ähvardust, kuid ähvardus oli mõeldud kinnipeetavatele, kes juures viibisid. Kaebaja sellist käitumist saab käsitleda kaaskinnipeetavate õhutamisena vanglaametnikele vastu hakkama, seega vangla julgeolekut ohustavana. Kinnipeetav on tulenevalt VangS § 67 p 1 kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Seega polnud kaebajal olenemata sellest, kas tema ja vanglaametniku vahel toimus eelnevalt konflikt või mitte, õigust kasutada vanglaametniku suhtes ähvardust. Kinnipeetaval on olukorras, kus vanglaametnik on oma ametiseisundit ära kasutades kohelnud teda vääriti, õigus kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid – vangla juhtkonna, prokuratuuri või kohtu poole pöördumine. Seega on kaebaja vanglaametnikku ähvardades pannud toime vaidlusaluses käskkirjas talle süüks arvatud distsiplinaarrikkumise ning tema karistamine sellise rikkumise eest on õiguspärane. Käskkirja võimalik õigusvastasus ei ole kohtule äranähtav, mistõttu on kaebus perspektiivitu.
- Võttes arvesse kaebuse sisu ja hinnates toimiku materjale leiab halduskohus sarnaselt ringkonnakohtu lahendis toodud seisukohaga, et kaebus on perspektiivitu. Lähtudes eeltoodust kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Aili Maasik Kohtunik 2