KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprillil 2010. a, Tallinnas Haldusasja number 3-10-222 Haldusasi ML Arvut

) § 114 lõikest

2. 14.09.2009 väljastas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK) ML Arvutid AS-le vastuskirja nr 13-4/15707-1, milles selgitati SanS § 11 lg 1 punkti 2 kohaldamise ja maksuvõla kustutamisega seonduvat ning paluti hiljemalt 30.09.2009 esitada motiveeritud taotlus maksuvõla kustutamise kohta, mis sisaldaks rahandusministri 02.05.2002 määruse nr 61 “Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord” § 51 lõikes 2 ettenähtud andmed ja selgitused nende asjaolude kohta, mis võimaldaksid äriühingu intresside kustutamist

§ 114lg 3 alusel.

1. 30.09.2009 esitas ML Arvutid AS maksuhaldurile nõutud dokumendid, sh taotluse intressi arvestamise peatamiseks ja kustutamiseks.
2. PMTK 20.10.2009 otsusega nr 13-1/4365 ajatati ML Arvutid AS maksuvõla tasumine summas 7 845 037,35 krooni 24 kuuks. Otsuse kohaselt koostati arvestusliku intressi osas seisuga 20.10.2009 intressinõue summas 803 960 krooni ning eelnimetatud intressinõudes sisalduvat summat võeti arvesse ka otsuse koostamisel. Otsuse kohaselt otsustab maksuhaldur intresside kustutamise eraldi menetluses

§ 114lg 3 alusel.

2

1. PMTK 20.10.2009 intressinõudega nr 13-3/8603 kohustati ML Arvutid AS-i tasuma intressivõlga kogusummas 803 960 krooni Maksu- ja Tolliameti vastavale pangakontole.
2. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 29.10.2009 otsusega nr 13-1/4747 jäeti rahuldamata ML Arvutid AS 30.09.2009 taotlus intressi arvestamise peatamiseks ja intressi kustutamiseks. 25.11.2009 esitas ML Arvutid AS vaide MTA 29.10.2009 otsusele nr 13-1/
3. 28.12.2009 vaideotsusega nr 6-1/564-3 jättis maksuhaldur ML Arvutid AS-i vaide rahuldamata, selgitades maksuõiguslike intresside olemust võrdluses viivise ja leppetrahviga ning toonitades, et kuivõrd vaide esitaja saneerimiskava maksunõuet ei hõlma, tuleb maksunõude osas lähtuda vaid

-s ja teistes maksuseadustes sätestatust.

1. 27.01.2010 esitas ML Arvutid AS Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 20.10.2009 otsuse nr 13-1/4365; MTA 29.10.2009 otsuse nr 13-1/4747 ja PMTK 20.10.2009 intressinõude nr 13-3/8603 osalise tühistamise ning maksuhalduri poolt intressinõude esitamise keelamise ning intresside kustutamise nõudes. 01.04.2010 toimunud kohtuistungil täpsustas kaebuse esitaja oma nõudeid ning loobus kohtule esitatud keelamise nõudest. Kohus lõpetas 06.04.2010 määrusega vastava nõude osas menetluse. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
2. Vaidlusalused otsused ja intressinõue on õigusvastased. Intresside arvestamise võimaliku peatamise osas tuleb lähtuda kohustuse sisust. Saneerimisseaduse (SanS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt peatub viivis või ajas suurenev leppetrahv. Maksukorralduse seaduse alusel määratav intress on selgelt viivise või ajas suureneva leppetrahvi iseloomuga, järelikult läheb ka intress selle mõiste alla. Saneerimisseadus ei erista eraõiguslikke ja avalik-õigusliku iseloomuga nõudeid. Seega tuleks asuda seisukohale, et antud säte on kohaldatav mõlemale, lähtudes üldistest õiguspõhimõtetest (eelkõige õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõte).
3. Maksuhaldur leiab, et SanS § 11 lg 1 p 2 ei kehti intresside kohta, kuna maksuintress täidab kahte funktsiooni - kahju hüvitamise funktsioon ja mõjutusfunktsioon. Täpselt sama tähendus on võlaõiguslikus suhtes viivisel. Oluline on silmas pidada, mida SanS-s on mõistetud viivise või ajas suureneva leppetrahvi all. Antud mõiste ongi laiemalt määratletud just põhjusel, et silmas on peetud kahju hüvitamise funktsiooni ja mõjutusfunktsiooni kandvaid kõrvalkohustusi. Vastavalt VÕS § 113 on viivise eesmärk kahju hüvitamine võlausaldajale. Viivis on VÕS § 113 lg 1 järgi aga osa üldisest intressist ehk nn viivitusintress (RKTKo 3-2-1-132-04 p.15). Kõrvalkohustusena määratleb VÕS ka leppetrahvi. Viivist ja leppetrahvi eristab asjaolu, et viivist saab nõuda nii seaduse kui ka lepingu alusel, leppetrahvi üksnes lepingu alusel. Ka leppetrahvi funktsioonid on:

§ 119

toodud intressi mittearvestamise aluste seas ei ole tõepoolest eraldi sätestatud maksuhalduri õigust peatada intressi arvestust. Saneerimisseadus on vastu võetud 04.12.2008 ehk hiljem kui maksukorralduse seadus ja seega saneerimisseadus moodustab eriseaduse. Saneerimisseadus eriseadusena annab erinormi, et viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ettevõtja vastu suunatud nõudelt peatub kuni saneerimiskava kinnitamiseni. Sellele seisukohale on asunud ka Riigikohus. Tsiviilkolleegiumi 18.11.2009 määruses kohtuasjas 3-2-1-122-09 punktis 17 on käsitletud saneerimisseadust seoses maksuvõlgadega. Riigikohus on asunud seisukohale, et SanS-s on ammendavalt loetelutud, millist nõuet ei saa saneerimismenetluses ümber kujundada (üksnes töölepingu alusel tekkinud nõudeid). Seega pole välistatud saneerimiskavas maksunõude ümberkujundamine. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tuleb lähtuda täiendavalt asjaolust, et analoogset olukorda reguleerib pankrotiseadus, kust tuleneb nõuete võrdse kohtlemise põhimõtte. Maksuhalduri eelistamiseks saneerimismenetluses puudub objektiivne õigustus. Seega antud juhul kuulub kohaldamisele SanS § 11 lg 1 p 2 eriseadusena ka maksuvõlalt arvestatavate intresside osas. 14. ML Arvutid AS saneerimiskava kinnitati kohtu poolt 29.09.2009. Saneerimiskavaga maksuvõlga ümber ei kujundatud. Vastavalt SanS § 48 arvestatakse sellisel juhul siin intressi edasi esialgse õigussuhte alusel. Saneerimisseaduse seletuskirjas on rõhutatud, et nõuete osas, mida saneerimiskavaga ümber ei kujundata ja millelt viivist arvestati ka juba enne saneerimismenetluse algust, on viivise arvestamine kava koostamise ajaks peatatud ja jätkub uuesti saneerimiskava kinnitamisel.

§ 115

lõigete 1–4 koosmõjust tuleneb, et juhul, kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta ise kohustatud arvestama ja tasuma intressi. Juhul, kui maksukohustuslane ei ole arvestanud ega tasunud intressi, esitab maksuhaldur maksukohustuslasele intressinõude, mis võib sisalduda ka maksuotsuses, vastutusotsuses või muus haldusaktis. Seega on põhjendatud väita, et maksuhalduril puudub seadusest tulenev pädevus vabastada maksukohustuslane intressi arvestamise või tasumise kohustusest, samuti peatada intressi arvestus. 15. Kaebuse esitaja taotleb intresside kustutamist kahel alternatiivsel tingimusel: 1) juhul, kui kohus peab põhjendatuks intresside peatumist, palub kaebuse esitaja teha ettekirjutus intresside kustutamiseks perioodi 30.09.-20.10.2009 osas (ML Arvutid saneerimiskava kinnitamisest kuni MTA ajatamise otsuseni); 2) juhul, kui kohus jätab intresside peatamise osas kaebuse rahuldamata, palub kaebuse esitaja teha ettekirjutus intresside kustutamiseks perioodi 08.07.20.10.2009 osas (ML Arvutid arvelduskonto ebaseaduslikust blokeerimisest panga poolt kuni MTA ajatamise otsuseni). Lähtudes

§ 114

lg 3 esinevad asjaolud, mille tõttu maksuvõla sissenõudmine on ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. ML Arvutid AS oli 11.06.2009 esitanud MTA-le taotluse maksuvõla ajatamiseks ja saavutanud kokkuleppe ajatamiseks tingimusel, et maksuvõlga vähendatakse augustist 2008 summani 4 miljonit krooni. AS Swedbank blokeeris 08.07.2009 ebaseaduslikult ML Arvutid AS arveldusarve. Panga poolt antud selgituste järgi arestiti ML Arvutid AS tütarettevõtte Enter IT Market konto maksuhalduri nõudel ja kuna sõlmitud oli kontsernikonto leping, laiendas pank ebaseaduslikult blokeeringut ühise krediidilimiidi tõttu kõigile kontsernikonto liikmete kontodele. Sellega seadis pank ML Arvutid AS-i ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste maksukohuslastega, kuna kaebuse esitajal ei 4 olnud võimalik vabalt kasutada enam oma arveldusarvel olevaid vahendeid summas 1 668 009,46 krooni. Kui arveldusarvet ei oleks arestitud, oleks ML Arvutid AS saanud vähendada ka maksuvõlga. Eeltoodud summa maksuvõlaks tasumisel oleks perioodil 08.07.20.10.2009 intressid olnud väiksemad summas 105 084 krooni (1 668 009 *105 päeva* 0,06%). Perioodi 30.09-20.10.2009 arvestamisel oleks intressid olnud maksuvõla varasema tasumise tõttu (juuli 2009) olnud väiksemad 21 016 krooni (1 668 009*21 päeva*0,06%). Seega ei sõltunud maksuvõla intresside kasv ML Arvutid AS tahtest, ei olnud välditav ning kaebuse esitajal ei ole võimalik seda kõrvaldada.

1. ML Arvutid AS ei saanud ette näha Swedbank AS poolset kogu kontsernikonto ebaseaduslikku blokeerimist. Ettevõtte juhtkond tegi kõik endast oleneva, et olukorda kiiresti lahendada läbirääkimistes pangaga. Samuti pöördus kaebuse esitaja ebaseadusliku blokeeringu lõpetamiseks ka Harju Maakohtu poole. Harju Maakohus jättis meie taotluse rahuldamata põhjusel, et tegu ei olnud kohtu poolt seatud tagatisega. MTA jättis eeltoodust tulenevalt ML Arvutid AS esimese maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata. 27.08.2009 esitas kaebaja uutel tingimustel ajatamise taotluse. Vastavalt Maksu-ja Tolliameti 29.10.2009 otsusele on intress jäetud kustutamata eelkõige põhjendusel, et maksuhaldur peab tagama isikute võrdse kohtlemise ja ei saa luua siin erinevat pretsedenti. Tuginedes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.11.2009 määrusele kohtuasjas 3-2-1-122-09 (p.17) on Riigikohus selgelt asunud seisukohale, et saneerimisseadus on eriseadus ja maksunõuded on ümberkujundatavad. Saneerimisseaduse eesmärk on tagada võlausaldajate huvide parem kaitse, kui see oleks pankroti korral. Kolleegium on määruse p-s 19 asunud seisukohale, et saneerimismenetluse regulatsiooniga on ette nähtud, et võlausaldaja huve võidakse saneerimismenetluses kahjustada ning saneerimismenetluses ongi ettevõtja huvid mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid. Määravaks tuleb võlausaldaja huvide ja õiguste kaalumisel lugeda seda, kas võlausaldaja huve on oluliselt rikutud.
2. Vastavalt saneerimiskavale kustutati nõuete ümberkujundamise käigus kõik saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate kõrvanõuded, kokku summas 3 931 098 krooni. Seisuga 20.10.2009 moodustavad maksuintressid 803 960 krooni ehk ülejäänud võlausaldajate kõrvalnõudeid on kustutatud oluliselt suuremas summas (nt. GNT Eesti AS kõrvalnõue summas 2 005 095 kr ja Acme Kompiuteriu Komponentai UAB kõrvalnõue summas 1 614 634 krooni). Võrdse kohtlemise põhimõte tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 12 ja on üks avaliku võimu alustalasid. Kõigi teiste võlausaldajate kõrvalkohustused (viivised, leppetrahvid) vastavalt saneerimiskavale rahuldamisele ei kuulu. Seega on kooskõlas võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega, kui maksuintressid kustutatakse vähemalt ulatuses, mille võrra need saneerimismenetluse ajal suurenesid maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. VASTUSTAJA SEISUKOHT 18.

ei sätesta maksuintressi legaaldefinitsiooni. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (RKPJK) andis

alusel nõutavatele intresside sisu 05.11.2002 otsuses nr 3-4-1-8-02 ja 28.01.2008 otsuses nr 3-1-1-60-07 järgmiselt: maksuintress kujutab endast sisuliselt viivist maksumaksja või maksu kinnipidaja viivituse eest maksusumma tasumisel või ülekandmisel. Intressi kehtestamise eesmärgiks on nii riigi varaliste huvide kaitsmine kui ka maksumaksja ja maksu kinnipidaja motiveerimine täita rahalisi kohustusi riigi ees õigeaegselt. Maksuintress täidab kahte funktsiooni:

1. kahju hüvitamise funktsioon - riigile maksusumma hilisema laekumise tõttu sellelt teenimata jäänud finantstulu hüvitamine;
2. mõjutusfunktsioon – 5 riigile maksusumma laekumise tagamine. Seega kujutab intress endast protsendina arvatavat tasu raha kasutamise eest, viivis (täpsemalt viivitusintress) aga kujutab endast protsendina arvestatavat sanktsiooni iseloomuga kompensatsiooni, mis on eeldatava kahju hüvitamine võlausaldajale rahalise kohustuse mittetähtaegse täitmise puhul. SanS-i seletuskirja kohaselt ei kehti SanS § 11 lg 1 punkt 2 intresside kohta. Seadusandja on saneerimisseaduse koostamisel leidnud, et viivisel, leppetrahvil ning maksuintressil on erinevad funktsioonid ning järelikult on maksuintressi käsitlemine nii viivise kui ajas suureneva leppetrahvina meelevaldne ja ei ole põhjendatud.
3. SanS § 12 lõike 1 kohaselt teavitab saneerimisnõustaja viivitamata võlausaldajaid saneerimismenetluse algatamisest ja nende nõuete suurusest, mis neil võlanimekirja kohaselt ettevõtja vastu on. Selleks edastab ta neile saneerimisteate. ML Arvutid AS saneerimismenetluses ei ole maksuhaldur saanud kunagi saneerimisteadet ning maksuhalduri nõuet ei ole saneerimiskavaga ümber kujundatud. Seega ei ole vastustaja kuidagi seotud kaebaja saneerimismenetlusega ning kaebaja maksuvõla sissenõudmisele kohaldub

, mitte SanS, nagu kaebaja seda väidab. Kaebaja viide RKTsK 18.11.2009 määruse punktile 17 kohtuasjas 3-2-1-122-09 on antud vaidluses asjakohatu, kuivõrd vaidlust ei ole selles, kas maksunõue on kaebaja saneerimismenetluses ümberkujundatav või mitte. Harju Maakohtu 29.09.2009 määrusest tsiviilasjas 2-09-27497 nähtub, et ML Arvutid AS-le kinnitatud saneerimiskava ei hõlma Maksu- ja Tolliameti nõudeid, mistõttu ei ole nimetatud saneerimiskava maksuhalduri jaoks siduv ning äriühingu maksuvõlgadega seotud tegevustes tuleb maksuhalduril juhinduda üksnes

-s ning teistes maksuseadustes sätestatust. See, milles on võlausaldajad kaebaja saneerimismenetluses kokku leppinud, ei oma ML Arvutid AS intressivõla kustutamise otsustamisel tähendust. Kaebaja on otsustanud oma võlgnevuse maksuhalduri ees tasuda võla ajatamisega, mille osas on kaebaja ise esitanud taotluse. 20. MTA 29.10.2009 otsus nr 13-1/4747 on intressivõla kustutamise osas kaalutlusotsus, mille koostamisel tuli kohaldada kaalutlusõigust kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega.

§ 12

kohaselt teostab maksuhaldur juhul, kui talle on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Seega peab maksuhaldur abinõude valimisel või selle otsustamisel, kas mingit meedet kasutusele võtta või mitte, arvestama kaalutlemisõigust andva seaduse mõtte ja eesmärgi ning volituse piiridega. Õiguse üldpõhimõtetena tuleb vaadelda proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtet. Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga (RKHK 3-3-1-54-03, p 38). Arvestades halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lõikes 6 sätestatut, saab halduskohus käesoleval juhul kontrollida, kas kaevatava haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on maksuhalduri poolt järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest (RKHK 3-3-1-62-02, p 11). Seega peab kohus antud juhul kontrollima, kas maksuhalduri diskretsiooniline otsustus rajanes kõnesolevas asjas tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel. 6 Viimastest peab selguma, miks maksukohustuslase poolt esitatud põhjendused ei olnud maksuhalduri jaoks veenvad ning seetõttu aktsepteeritavad. Halduskohus saab kohustada maksuhaldurit õiguspäraseks diskretsiooni teostamiseks maksuvõla kustutamise taotluse läbivaatamisel. 21. Kaebaja maksuvõlg tekkis 2009. aasta alguses, mistõttu ei saa kaebaja poolt viidatud arveldusarve arestimine kuidagi kaasa tuua ebaõiglust nende intresside osas, mis on arvestatud enne arveldusarve arestimist. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud ka väidet, et panga poolt kaebaja arvete arestimise näol oleks tegemist olnud ebaseadusliku toiminguga. Maksuhaldur ei ole seotud kaebaja ja AS-i Swedbank vahelise eraõigusliku suhtega, mistõttu ei ole maksuhalduri pädevuses sellisest suhtest tulenevate tagajärgede likvideerimiseks. Kui peaks leidma tõendamist asjaolu, et kaebaja arveldusarved on AS-i Swedbank poolt ebaseaduslikult arestitud, on kaebajal õigus AS-lt Swedbank nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist tsiviilkorras. 22.

§ 114

lõike 3 peaeesmärk on kohelda maksumaksjaid võrdselt, vältides olukordi, kus maksuvõla sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. Silmas on peetud erandlikke olukordi, kus maksuseaduse kohaselt oleks maksu sissenõudmine õigustatud, kuid konkreetses olukorras konkreetselt maksumaksjalt oleks võla sissenõudmine ebaõiglane. Maksuvõlgnevuse kustutamine on kõrvalekalle ühetaolise maksustamise põhimõttest, kuid selle eesmärk ei ole ega saa olla uue ebaõigluse tekitamine, vaid püüd taastada õiglus olukorras, mida seadusandja ei ole suutnud või mida polegi võimalik ette näha. Maksuvõlgade kustutamise regulatsiooni maksukorralduse seaduses tuleb kasutada ebavõrdsuse likvideerimiseks, mitte tekitamiseks. Kaebaja majandusliku olukorra juures seaks võla kustutamine teda teiste maksumaksjatega võrreldes hoopis eelisolukorda. Kaebaja intressvõlga ei ole ka alust kustutada, kuna selle sissenõudmine ei ole lootusetu ning ebaõiglane. Vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased ning vastavad

§-s 46 toodud nõuetele. Haldusaktid on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed ning vastavad vorminõuetele. Maksuhalduri diskretsiooniline otsustus rajanes kaebaja poolt esitatud maksuvõla tasumise ajatamise ja võla kustutamise taotluse kohta asjas tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel. Diskretsiooni teostades on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Intressiarvestus on korrektne ja otsus motiveeritud. Seega ei kuulu kaevatavad haldusaktid tühistamisele. KOHTU PÕHJENDUSED 23. ML Arvutid AS on saneeritav ettevõte, kelle suhtes on Harju Maakohtu 29.09.2009 määrusega kinnitatud saneerimiskava. Saneerimiskavaga ei kujundatud ümber Maksu- ja Tolliameti nõuet ML Arvutid AS-i suhtes (maksuvõlg koos intressidega oli 30.09.2009 seisuga 7 723 507 krooni). Pooled vaidlevad selle üle, kas maksuhaldur oleks pidanud kaebuse esitaja 30.09.2009 taotluse alusel tagasiulatuvalt alates saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimiskava kinnitamiseni SanS § 11 lg 1 p 2 alusel maksuvõlalt intressi arvestamise peatama ning arvestama seda kaebuse esitaja maksuvõla ajatamisel ja intressinõude esitamisel. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas maksuhaldur oleks pidanud kaebuse esitaja eeltoodud taotluse alusel maksuvõlalt perioodil 08.07-20.10.2009 arvestatud intressid kustutama

§ 114

lg 3 alusel seetõttu, et kaebuse esitaja arvelduskonto oli AS Swedbank poolt ebaseaduslikult blokeeritud, mistõttu kaebuse esitajal ei olnud võimalik maksuvõlga ja intresse tasuda. Kaebuse 7 esitaja 30.09.2009 taotluse intressi arvestamise peatamiseks ja intressi kustutamiseks lahendas MTA 29.10.2009 otsusega; samas taotluses sisaldunud maksuvõla ajatamise taotluse lahendas PMTK aga varem, 20.10.2009 otsusega ning eeltoodust lähtudes väljastas 20.10.2009 ka intressinõude. Kuigi PMTK 20.10.2009 otsusega lahendati kaebuse esitaja maksuvõlgade ajatamise taotlus positiivselt ning vähendati ühtlasi ajatatud maksuvõlgadelt arvestatava intressi määra

§ 117

lg 2 alusel 50% otsuse vastuvõtmise päevast arvates, on kaebuse esitajal kaebeõigus nii eeltoodud otsuse kui ka intressinõude tühistamiseks põhjusel, et ajatamise otsuse tegemisel ning intressinõude esitamisel ei võetud arvesse kaebuse esitaja taotlust intresside peatamiseks ja kustutamiseks, mille tõttu olid vastavas osas suuremad nii intressinõue kui ka ajatatud maksuvõlg. Eeltoodut kinnitab ka PMTK 20.10.2009 otsuses sedastatu: „ML Arvutid AS taotles intressivõla summas 712 383 krooni ajatamist, kuid lisandunud intressi arvel on maksukohustuslase maksuvõlg suurenenud“ (otsuse lk. 17). MTA 29.10.2009 otsusega jäeti kaebuse esitaja taotlus intressi arvestamise peatamiseks ja intressi kustutamiseks rahuldamata. 24. SanS § 11 lg 1 p 2 kohaselt on saneerimismenetluse algatamise üks tagajärgedest järgmine: „2) viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ettevõtja vastu suunatud nõudelt peatub kuni saneerimiskava kinnitamiseni“. Pooled vaidlevad selle üle, kas viivis või leppetrahv võiks hõlmata ka maksuintresse. Vaidlus puudub selle üle, et

§ 119

lg 1, mis näeb ette intressi arvestamise peatumise alused, saneerimismenetluse algatamist ühe alusena ette ei näe. Samuti ei näe maksuvõla kustutamist juriidilise isiku saneerimise korral ette

§ 114

, kuigi selle lõikega 2 nähakse ette maksuvõla kustutamine pankrotimenetluses kompromissi tegemiseks. Kohus on seisukohal, et eeltoodust hoolimata on SanS § 11 lg 1 p 2 kohaldatav ka maksumenetluses arvestatavale intressile. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 18.11.2009 määruses asjas nr. 3-2-1-122-09 seisukohale, et SanS § 22 lg-s 2 sõnastatakse ammendavalt, millist nõuet ei saa saneerimismenetluses ümber kujundada. Riigikohus sedastas: „Kuna saneerimisseaduses välistatakse üksnes töölepingu alusel tekkinud nõuete ümberkujundamine, pole välistatud saneerimiskavas maksunõude ümber kujundamine. Kuna maksunõue on ümberkujundatav, on ka maksuhaldur maksunõude osas võlausaldaja. /…/

§ 114

lg-ga 2 sarnase saneerimismenetlust reguleeriva sätte puudumine maksukorralduse seaduses ei takista aga saneerimise käigus maksuvõla ümberkujundamist. Saneerimisseadus on maksukorralduse seaduse suhtes eriseadus ja ka hilisem seadus. Samuti, kui maksunõue ei oleks ümberkujundatav, tooks see endaga kaasa maksunõude eelistamise teistele nõuetele, millega kaasneks võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine (SanS § 26 p 3 ning § 28 lg 5 p 2)“ (määruse p 17). Seega, kuivõrd saneerimismenetluses on ka maksunõuded ümberkujundatavad, järeldub sellest, et maksuhalduri suhtes kehtivad printsiibis ka kõik saneerimismenetluse algatamisest tulenevad tagajärjed. Järgnevalt uurib kohus, kas SanS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud tagajärg hõlmab ka poolte vahelist maksusuhet.

1. Vastustaja leiab, et maksuintress ei ole käsitletav viivise ega leppetrahvina ning selle käsitlemise viivise või leppetrahvina välistab saneerimisseaduse eelnõu seletuskirjas eelnõu § 11 lg 1 p 2 kohta selgitatu, mille kohaselt „/…/ tuleb arvestada ka asjaolu, et eelnõu § 11 lg 1 p 2 ei kehti intresside kohta“ (eelnõu seletuskirja lk. 15). Seega tuleb kohtul välja selgitada, kas viivis ja / või leppetrahv võiksid hõlmata ka maksuintressi. Võlaõigusseadus (VÕS) näeb ette intressi võlasuhtes (§ 94) ning viivise (§ 113). VÕS § 94 lg 1 sätestab: „Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari 8 ja
3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“ Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaandes (koostajad: P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, Tallinn, kirjastus Juura, 2006) selgitatakse §-s 94 sätestatud intressi kohta järgmist: „Intress võib olla tasu raha kasutamise eest – kasutusintress – või rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õiguskaitsevahend – viivitusintress. Paragrahv 94 sätestab kasutusintressi määra, viivitusintressi kohta käivad sätted on §-s 113“ (lk. 288). Vaieldamatult saaks maksuintress kuuluda vaid viivitusintressi kategooriasse. VÕS § 113 lõike 1
4. lause sätestab: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.“ Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaandes selgitatakse: „Säte annab võlausaldaja käsutusse tähtsa õiguskaitsevahendi võlgniku rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks. Viivisenõude andmisega lihtsustatakse oluliselt raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamist, kuna antakse seadusega võimalus nõuda viivitamise eest minimaalset hüvitist kindlaksmääratud summas. Hüvitis arvestatakse protsendina võlgnetavast summast ja seda loetakse viivitusintressiks ehk viiviseks“ (lk. 377). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
5. novembri
6. a. otsuses asjas nr. 3-4-1-8-02 selgitatakse: „Maksukorralduse seaduses ja rahandusministri määrustes käsitletav intress kujutab endast sisuliselt ka viivist maksumaksja või maksu kinnipidaja viivituse eest maksusumma tasumisel või ülekandmisel. Intressi kehtestamise eesmärgiks on nii riigi varaliste huvide kaitsmine kui ka maksumaksja ja maksu kinnipidaja motiveerimine täita rahalisi kohustusi riigi ees õigeaegselt“ (p 11). Eeltoodust järeldab kohus, et maksukorralduse seaduses sätestatud intressi võib funktsiooni ja eesmärgi osas samastada VÕS-s sätestatud viivitusintressiga.
7. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirjas selgitatakse §-s 11 sätestatud saneerimismenetluse tagajärgi järgmiselt: „Lähtutud on täieliku peatamise (kirjanduses nimetatud sageli ka full stop) põhimõttest, mille kohaselt ei saa saneerimismenetluse käigus teha ühtegi menetlust, mis piirab ettevõtja tegevust, ega suurene nõudelt arvestatav viivis või leppetrahv. Eesmärgiks on: võimaldada ettevõtjal pidada rahulikult läbirääkimisi võlausaldajatega, kartmata, et samal ajal võidakse tema suhtes algatada pankrotimenetlus või esitada hagiavaldus, millega kaasneb aeganõudev ja kulukas kohtumenetlus või ettevõtte majandustegevuse seiskamine; - vältida olukorda, kus sundtäitmise käigus müüakse maha ettevõtte edasiseks majandamiseks vajalik asi, mille tõttu võib saneerimine ebaõnnestuda; viiviste ja leppetrahvi nõudmise peatamisega kuni saneerimiskava kinnitamiseni soovitakse anda ettevõtjale aega muudatuste tegemiseks, et ettevõtja ei peaks kartma tema vastu olevate nõuete suurenemist menetluse ajal. /…/ Eelnõu koostamisel on lähtutud eeldusest, et ettevõtja huvid on saneerimismenetluse raames mõnevõrra olulisemad kui võlausaldajate huvid“ (eelnõu seletuskirja lk. 14). Eelnõu seletuskirjas toodud eesmärkidega ei oleks kooskõlas saneerimismenetluse ajal maksuvõlalt intressi arvestamine erinevalt teistelt võlakohustustelt viivise ja leppetrahvi arvestamise peatamisega. Puudub objektiivne õigustus maksuhalduri eelistamiseks saneerimismenetluses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on eelpool viidatud määruses selgitanud: „Maksunõuete eelistamine viiks olukorrani, kus ettevõtte tervendamine saneerimismenetluse abil oleks sisuliselt võimatu ning tervendatava ettevõtte ettevõtja suhtes tuleks algatada pankrotimenetlus. Kuna majanduslikes raskustes oleval ettevõttel võivad olla maksukohustusest tekkinud maksuvõlad, tähendaks keeld maksuvõlga ümber kujundada, et sisuliselt kaob ära võimalus saneerimismenetluse toiminguid edukalt teha“ (määruse p 17). Riigikohtu järeldus kehtib kohtu arvates ka keelu suhtes peatada intressi arvestamine maksuvõlalt. Sarnaselt viivisega on tegemist ajas suureneva nõudega, mille 9 arvestamise peatamine on kooskõlas eelnõu seletuskirjas kirjeldatud eesmärkidega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et saneerimisseaduse eelnõu seletuskirjas § 11 lg 1 p 2 kohta toodud selgituses, mille kohaselt nimetatud säte ei kehti intresside kohta, peetakse silmas vaid kasutusintressi ehk tasu raha kasutamise eest. Viivitusintress, mis maksukorralduse seaduses on sõnastatud lihtsalt intressi nime all, kuid mida eraõiguses tuntakse ka viivise nime all, on hõlmatud SanS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud viivise mõistega. Seega on kaebuse esitaja õigesti leidnud, et SanS § 11 lg 1 p 2 välistab intressi arvestamise maksuvõlalt alates saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimiskava kinnitamiseni.
8. Vastustaja leiab, et SanS § 11 lg 1 p 2 ei ole tema suhtes kohaldatav ka põhjusel, et ta ei olnud saneerimismenetlusse kaasatud. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja lepinguline esindaja, et saneerimismenetluse alustamise ajal 10.06.2009 oli maksuhaldur seisukohal, et maksuvõlg ei kuulu saneerimismenetluse alla ja seda ei saa saneerimismenetluses ümber kujundada, mis oli ka põhjuseks, miks maksuhalduri nõue jäi saneerimiskavasse kaasamata. Kaebuse esitaja seadusliku esindaja selgitusest ilmneb, et pankrotiohu tõttu ei soovinud kaebuse esitaja maksuhalduriga sel teemal vaielda (kohtuistungi protokolli lk. 4). Harju Maakohtu 29.09.2009 kohtumäärusega kinnitatud saneerimiskavas seisab, et Swedbank ja Swedbank Liisingu, samuti Eesti Maksu- ja Tolliameti nõuded kujundatakse ümber kava väliselt ning eeltoodud isikutega toimuvad läbirääkimised saneerimismenetluse välise kokkuleppe saavutamiseks (toimiku lk. 28-33). Kohus märgib, et Maksu- ja Tolliameti, samuti Swedbank ja Swedbank liisingu saneerimiskavasse kaasamata jätmisest ei saa järeldada, et eeltoodud isikud saneeritava ettevõtja võlausaldajad ei ole ning nende suhtes saneerimismenetluse algatamise tagajärjed ei kehti. Saneerimismenetluse algatamisel ei ole veel teada, millise sisuga ning milliseid võlausaldajaid hõlmav saneerimiskava vastu võetakse ja kohtu poolt kinnitatakse. Samas on eelnõu seletuskirja järgi SanS § 11 eesmärgiks viiviste ja leppetrahvi nõudmise peatamisega kuni saneerimiskava kinnitamiseni anda ettevõtjale aega muudatuste tegemiseks, et ettevõtja ei peaks kartma tema vastu olevate nõuete suurenemist menetluse ajal. Seega ei saa SanS § 11 kohaldamine oleneda sellest, millise sisuga ja milliseid võlausaldajaid puudutav saneerimiskava lõppkokkuvõttes kinnitatakse.
9. Asjaolu, et SanS § 11 kohaldamisel saneerimiskava sisu tähtsust ei oma, nähtub ka Harju Maakohtu 12.06.2009 määrusest ML Arvutid AS suhtes saneerimismenetluse algatamise kohta, milles konkreetseid võlausaldajaid määratlemata on peatatud viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ML Arvutid AS vastu suunatud nõuetelt kuni saneerimiskava kinnitamiseni. Vastavalt SanS § 10 lõikele 4 saab määruse peale määruskaebuse esitada vaid avaldaja (st. saneerimisavalduse teinud ettevõtja) juhul, kui saneerimismenetluse algatamisest keeldutakse. Seega ei ole saneeritava ettevõtja võlausaldajatel võimalik vaidlustada SanS §-s 11 sätestatud, saneerimismenetluse algatamisest tulenevaid tagajärgi. Muuhulgas väärib märkimist, et SanS § 11 lg 3 kohaselt lahendab saneerimismenetluse algatanud kohus ajavahemikul saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimiskava kinnitamiseni hagi tagamise abinõude ja maksuhalduri täitetoimingute või maksuhalduri pangakonto arestimise kehtivuse. Eeltoodud säte kinnitab ilmekalt, et saneerimismenetlus mõjutab ka maksuhalduri tegevust. Seega, kuigi maksuhalduri suhtes ei kehti käesoleval juhul saneerimismenetlusse kaasatud võlausaldajate poolt vastu võetud ning kohtu kinnitatud saneerimiskava, kehtivad ka maksuhalduri kui kaebuse esitaja võlausaldaja suhtes kõik SanS §-s 11 sätestatud saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. Arvestades SanS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatut ning Harju Maakohtu 12.06.2009 määrust, 10 mis kehtis ka Maksu- ja Tolliameti suhtes, oli maksuhaldur kohustatud peatama kaebuse esitaja maksuintressi arvestamise alates saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimiskava kinnitamiseni. Seega tuli maksuhalduril ML Arvutid AS maksuvõlalt intresside arvestamine alates 12.06.2009 kuni 29.09.2009 peatada ning eeltoodut tuli maksuhalduril arvestada ka kaebuse esitaja 30.09.2009 taotluse lahendamisel.
10. Järgnevalt uurib kohus, kas maksuhalduri otsus, mitte kustutada kaebuse esitaja ajavahemikul 08.07.-20.10.2009 arvestatud intressid, on seadustega kooskõlas ning piisavalt kaalutletud. Kohus nõustub vastustajaga, et intressivõla kustutamine on maksuhalduri kaalutlusotsus. HKMS § 19 lg 6 kohaselt, kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu tegemisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.
11. Vaidlus puudub selle üle, et nimetatud ajavahemikul oli kaebuse esitaja pangakonto AS Swedbank poolt blokeeritud seoses ML Arvutid AS tütarettevõtte Enter IT Market konto arestimisega ning kuna sõlmitud oli kontsernikonto leping, laiendas pank blokeeringut kõigile kontsernikonto liikmete kontodele. Kaebuse esitaja taotles maksuhaldurilt vastava ajavahemiku eest arvestatud intresside kustutamist

§ 114

lg 3 alusel.

§ 114

lg 3 sätestab: „Riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul võib maksuhaldur teha otsuse 30 päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates. Maksuvõla kustutamisele laieneb käesoleva seaduse § 111 lõikes 5 sätestatu.“

§ 114

lg 4 kohaselt kehtestab maksuvõla mahakandmise ja kustutamise korra rahandusminister määrusega. Rahandusministri 02.05.2002 määrusega nr. 61 kehtestatud „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise korra“ (Kord) § 5 sätestab füüsilise isiku maksuvõla kustutamise sissenõudmise lootusetuse tõttu. Kuna kaebuse esitaja näol ei ole tegemist füüsilise isikuga, oli kaebuse esitajal võimalik taotleda maksuvõla kustutamist vaid ebaõigluse tõttu.

1. Korra § 51 lg 2 kohaselt, kui isik taotleb maksuvõla kustutamist maksuvõla sissenõudmise ebaõigluse tõttu, tuleb taotluses esitada asjaolud, mis seavad isiku konkreetses situatsioonis teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda, kui need asjaolud ei tulene seaduses teiste sarnaste maksukohustuslaste kohta sätestatust (p 1); tõendada, et punktis 1 nimetatud asjaolude tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei ole võimalik neid kõrvaldada (p 2); esitada kõik taotlejale teadaolevad faktid punktis 2 nimetatud asjaolude kohta, loetleda ammendavalt taotlusele lisatavad tõendid, samuti tõendid, mida ei ole võimalik esitada, kuid mida maksuhalduril on võimalik välja nõuda või kontrollida (p 3); esitada andmed selle kohta, et taotleja on antud asjas toiminud vastavalt kehtivatele seadustele (p 4). Maksuhaldurile esitatud taotluse kohaselt seadis AS Swedbank poolt kaebuse esitaja arveldusarvete ebaseaduslik blokeering ettevõtte ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste maksukohustuslastega, sest ettevõttel ei olnud võimalik oma arveldusarvel asuvaid vabasid vahendeid summas 1 668 009,46 krooni enam vabalt kasutada, vaatamata sellele, et kasutamise piiramiseks puudus õiguslik alus. Taotluse kohaselt ei sõltunud antud asjaolud taotleja tahtest ning need ei olnud välditavad ning taotlejal ei olnud võimalik neid kõrvaldada. Ettevõttel ei olnud võimalik ette näha kogu kontsernikonto ja selle liikmete arveldusarvete ebaseaduslikku 11 blokeerimist. Samuti tegi ML Arvutid AS juhtkond kõik endast sõltuva, et antud olukorda kiiresti lahendada. Selle tõenduseks on taotluse järgi ML Arvutid AS kirjavahetus Swedbank AS-ga. Lisaks käis juhtkond korduvalt kohtumistel AS Swedbank esindajatega ja pöördus abi saamiseks kohtu poole. Samas märkis ML Arvutid AS taotluses ka seda, et kuigi kontsernikonto ebaseadusliku blokeeringu tõttu halvenes ML Arvutid jätkusuutlikkus oluliselt, on hetkel tänu teises pangas avatud arvelduskontodele suudetud jooksvate kohustustega toime tulla (toimiku lk. 38-39).
2. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on 29.10.2009 otsuses eeltoodud kaebuse esitaja väiteid piisavalt põhjalikult kaalunud ning analüüsinud. Maksuhaldur ei ole väljunud talle antud diskretsiooni piiridest ning on järginud proportsionaalsuse ja maksukohustuslaste võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus nõustub maksuhalduri poolt otsuses esitatud järeldustega ega pea vajalikuks neid korrata, kuid rõhutab järgmist: haldusasjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kaebuse esitajal ei olnud võimalik tema tahtest sõltumatult tekkinud olukorda (konto blokeering) kõrvaldada, mis on Korra § 51 p 2 järgi üheks maksuvõla kustutamise obligatoorseks eeltingimuseks. Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja konto blokeering kaotati 20.10.
3. Seega ei olnud konto blokeeringu näol tegemist kaebuse esitajat pöördumatult mõjutava vääramatu jõuga, vaid teise äriühingu tegevuse tulemusega, mille kõrvaldamine oli võimalik. Seoses konto blokeeringu tagajärjel kaebuse esitajale osaks saanud rahas kokkuarvutatava kahjuga nõustub kohus täielikult Maksu- ja tolliameti 29.10.2009 otsuses (lk. 5) märgituga, mille kohaselt „/…/ kui peaks kinnitust leidma asjaolu, et ML Arvutid AS-i arveldusarve arestiti Swedbank AS-i poolt ebaseaduslikult, siis on äriühingul õigus Swedbank AS-ilt nõuda tekitatud kahju hüvitamist tsiviilkorras.“ Ka Harju Maakohus juhtis 06.08.2009 kohtumääruses asjas nr. 2-09-27497 ML Arvutid AS-i tähelepanu sellele, et „/…/ juhul kui ML Arvutid AS leiab, et Swedbank AS on oma tegevusega talle kahju tekitanud, on tal võimalik vastava nõudega kohtusse pöörduda“ (kohtu infosüsteemi andmed). Kahju hüvitamise nõude esitamisega kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu on kahju kõrvaldatav ka muul viisil kui maksuhalduri poolt intresside kustutamisega.

§ 114

lõikes 3 sätestatud meede on kasutatav siiski vaid erandlikel juhtudel äärmise abinõuna, kui isikul puuduvad muud võimalused enda õiguste kaitseks. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine. Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebus intresside kustutamiseks ajavahemiku eest 08.07.-20.10.2009 rahuldamata.

1. Kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tühistab Maksu- ja Tolliameti 29.10.2009 otsuse nr. 13-1/4747 osas, millega jäeti rahuldamata ML Arvutid AS-i 30.09.2009 taotlus intressi arvestamise peatamiseks perioodil 12.06-29.09.
2. Kuivõrd

-s puuduvad alused intressi arvestuse peatamiseks saneerimismenetluse algatamise tõttu ning maksuhalduri poolt intressi peatamise kohustus ei tulene

-st, vaid SanS § 11 lg 1 p-st 2 ning Harju Maakohtu 12.06.2009 määruse p-st 5, millega peatatakse viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ML Arvutid AS vastu suunatud nõuetelt kuni saneerimiskava kinnitamiseni, ei vaja intresside arvestuse peatamine Maksu- ja Tolliameti eelnevat otsust, mistõttu kohus ei tee Maksu- ja Tolliametile ettekirjutust kaebuse esitaja vastava taotluse taas läbivaatamiseks. Kohus tühistab ka PMTK 20.10.2009 otsuse ja intressinõude osas, milles need sisaldavad saneerimisseaduse § 11 lg 1 p 2 alusel peatunud intresse perioodil 12.06-29.09.2009. Kuivõrd PMTK 20.10.2009 otsusega lahendati kaebuse esitaja maksuvõla ajatamise taotlus ning vastav otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, teeb kohus PMTK-le ettekirjutuse ML Arvutid AS-i 30.09.2009 taotluse taas läbivaatamiseks.

§ 32

kohaselt on maksuvõlg käesoleva seaduse tähenduses 12 maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Taotluse taas läbivaatamisel tuleb PMTK-l otsustada maksuvõla ajatamine ja intressinõude esitamine kaebuse esitaja maksuvõlalt, milles ei sisaldu maksuvõlalt 12.06-29.09.2009 perioodi eest arvestatud intressid.

1. Kaebuse esitaja taotleb Maksu- ja Tolliametilt ML Arvutid AS-i kasuks menetluskulude väljamõistmist summas 33 948 krooni. Taotlusele on lisatud arved ning maksekorralduste väljatrükid, mis kinnitavad arvete tasumist ML Arvutid AS poolt. HKMS § 92 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Arvestades eeltoodut, samuti asjaolu, et ML Arvutid AS loobus menetluse kestel ühest esialgses kaebuses esitatud nõudest, mõistab kohus vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud summas 14 000 (neliteist tuhat) krooni. Tiina Pappel kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU RESOLUTSIOON
6. Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata. Rahuldada ML Arvutid AS (pankrotis) apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
7. aprilli
8. a otsus (täiendatud
9. aprilli
10. a otsusega) haldusasjas nr 3-10-222 menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Teha selles osas uus otsus, millega mõista Tallinna Halduskohtu
11. aprilli
12. a täiendava otsusega juba välja mõistetud menetluskuludele lisaks Maksu- ja Tolliametilt ML Arvutid AS (pankrotis) kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 14 100 (neliteist tuhat ükssada) krooni ulatuses. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu
13. aprilli
14. a otsus (täiendatud
15. aprilli
16. a otsusega) haldusasjas nr 3-10-222 muutmata. Mõista Maksu- ja Tolliametilt ML Arvutid AS (pankrotis) kasuks välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 13