← Eesti

2-09-54115/11

Obsah (4)§ 660§ 187§ 430§ 432

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Hagejad Kostjad Kostjate esindaja Kohtunik 04.oktoober 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 2-09-54115; Juh

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

  1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
  2. Vaidluse esemeks olevate erimeelsuste lahendamiseks tasuvad kostjad hagejatele hüvitisena kokkuleppelise summa 26000 krooni (edaspidi Kompromissisumma) alates
  3. novembrist 2010 võrdsetes osades igakuiselt 6500 krooni, hiljemalt iga kuu 15.-ndaks kuupäevaks selle ülekandmisega hageja Juhan Nöpsi kontole nr 10022058764007 AS-s SEB Pank.
  4. Nõuetekohane tasumine loetakse teostatuks eelnevas punktis sätestatud summade laekumisel hageja kontole.
  5. Kompromissis sätestatud mistahes kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustub kostja alluma kohesele sundtäitmisele hageja kõigi kompromissist tulenevate nõuete koheseks rahuldamiseks.
  6. Pooled kinnitavad, et pärast Kompromissisumma tasumist ei ole Pooltel teineteise vastu mingeid varalisi ega mittevaralisi nõudeid.
  7. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud (s.h. õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda, välja arvatud pool riigilõivust, mille tagastamist hageja taotleb.
  8. Pooled on kokku leppinud, et muud kohtu poolt määratud menetluskulud (eeldusel, et kohus selliseid kulusid määrab), kannavad Pooled võrdsetes osades. Muud otsustused
  9. Seoses menetluse lõpetamisega: 2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 5000 krooni, mille hageja Juhan Nöps tasus kontolt nr 17001333332 Nordea Pank
  10. septembril 2009 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606; kanda see hageja Juhan Nöpsi kontole nr 10022058764007 AS-s SEB Pank. 2.2 jaotada menetluskulud ja jätta need kompromisslepingu kohaselt poolte endi kanda; 2.3 toimetada kohtumäärus pooltele kätte; 2.4 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused
  11. Selgitada: 3.1

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2 Kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 3 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (

§ 430lg 3).

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 430lg 7).

2 Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Kalev Kuningas Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.