Obsah (10)

§ 432§ 660§ 661§ 431§ 428§ 430§ 150§ 1741§ 168§ 433

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Hagi ese nr 2-10-3472 BIGBANK AS versus Hälis Lätte võla vä

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Lõpetada hagis ja tsiviilasja menetluskulude menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1 Häis Lätte tunnistab tingimusteta BIGBANK AS nõuet summas 26 355 krooni 82 senti, millest 16 539.56 krooni põhinõudena tagastamata krediidisumma ning kõrvalnõuetena 4 434.53 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5 381.73 krooni viivis
2. veebruari 2010 seisuga ja BIGBANK AS kantud menetluskulud summas 3 615 krooni; 1.2 Hälis Lätte tasub BIGBANK AS-le põhivõlga 16 529 (kuusteist tuhat viissada kakskümmend üheksa) krooni 56 senti alljärgnevalt: alates veebruari kuu 2010 kuni juuni kuu 2010 igakuiselt hiljemalt
3. kuupäevaks vähemalt 500 (viissada) krooni; 1.3 järelejäänud tasumata põhivõla ning sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 4 434 (neli tuhat nelisada kolmkümmend neli) krooni 53 senti, viivise (
4. veebruari 2010 seisuga) 5 381 (viis tuhat kolmsada kaheksakümmend üks) krooni 73 senti ja BIGBANK AS kantud menetluskulud summas 3 615 (kolm tuhat kuussada viisteist) krooni tasub Hälis Lätte hiljemalt
5. juuliks 2010 ühekordse maksena; 1.4 võla tasumine toimub BIGBANK AS arveldusarvele nr 33440506007 Sampo Pangas; märkides viitenumbriks 206010641619; 1.5 kui Hälis Lätte ei tasu kompromissi makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on BIGBANK AS-l õigus nõuda Hälis Lättelt kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kompromissis kokkulepitud tasumata summade sissenõudmiseks kohtutäituri poole; 1.6 maksete tasumisega viivitamisel tasub Hälis Lätte BIGBANK AS-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-1 sätestatud määras, s. o Euroopa Keskpanga põhirefinatseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatavas viimases intressimääras (enne
6. jaanuari 2010 1%), millele lisandub intressimäär 7 % aastas tagastamata krediidisummalt kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni selliselt, et lisandunud viivis kokku ei ületaks hagiavalduses esitatud põhinõuet 16 539.56 krooni. Täiendavad otsustused
7. Seoses menetlus lõpetamisega: 2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel BIGBANK AS-le
8. jaanuaril 2010 tasutud riigilõivust (rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Pangas; viitenumber 2900072699) 2 000 (kaks tuhat) krooni BIGBANK AS-le (pangakonto nr 1120092793 Swedbankis) märkides selgitusse: „leping nr 0601064/16st, tsiviilasi nr 2-103472, riigilõivu osaline tagastamine“; 2.2 saata määruse koopia hagejale ja kostjale, jõustumisel Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused kohtumäärusele
9. Selgitada: 3.1 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

); 3.2

§ 660

kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.3

§ 661

kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Hageja ja kostja on sõlminud asjas kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks. Sõlmitud kompromissi kohaselt kostja tunnistab tingimusteta hageja nõuet summas 26 355.82 krooni, mis moodustub alljärgnevatest summadest: 16 539.56 krooni tagastamata krediidisumma; 4 434.53 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 5 381.73 krooni viivis kompromissilepingu sõlmimise (04.02.2010.a seisuga); kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 3 615 krooni, millest 115 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest, 2 000 krooni on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja 1 500 krooni on õigusabikulud; kostja tasub hagejale kokku 29 970.82 krooni, millest 26 355.82 krooni moodustab võlg ja 3 615 krooni menetluskulud, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 206010641619 alljärgnevalt: 1) alates veebruari kuu 2010 kuni juuni kuu 2010, igakuiselt hiljemalt
2. kuupäevaks vähemalt 500 (viissada) krooni; 2) võla jäägi hiljemalt
3. juuli 2010 ühekordse maksena; kui kostja ei tasu lepingus nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingus fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole. Hageja on
4. aprillil 2010 kohtule esitatud avalduses soovinud täpsustada kompromisslepingu tingimusi. Kuna hageja esitatud avaldus on kostja olukorda soodustav, on kompromisslepingu muutmiseks piisav ainult hageja vastav tahteavaldus. Hageja teatab, et 2 loobub kompromissilepingu p-s 7 sätestatud leppetrahvi nõudest. Samuti palub hageja muuta kompromisslepingu p-i 6 sõnastust ja lugeda õigeks sõnastus: “Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras, millele lisandub seitse protsenti aastas tagastamata krediidisummalt kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni selliselt, et lisandunud viivis ei ületaks hagiavalduses esitatud põhinõuet.” Muus osas jääb hageja kompromissilepingus toodud tingimuste juurde ja palub kohtul kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist.
5. Kohtu põhjendused 2.
6. Seaduslikud alused menetlemisel Kohus lõpetab menetluse määrusega (

§ 431lg 1).

2.2. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena tsiviilasja menetluse lõpetamine.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Arvestades menetluse asjaolusid ja kohtule esitatud poolte vahel sõlmitud kompromisslepingut, on põhjendatud kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (

§ 430lg 3).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lgs 3 sätestatuga.

Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada menetlus asjas lõpetada. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi (

§ 150lg 2 p 1).

Hageja 19. jaanuaril 2010 tasutud riigilõivust 4 000 krooni tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 2 000 krooni. Asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse (

§ 1741lg 1).

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud kannab kostja. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

Toomas Lillsaar Kohtunik 3