← Eesti

2-10-11740/19

Obsah (7)§ 520§ 293§ 219§229§ 526§ 173§ 172

2-10-11740 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-11740 Määruse kuupäev Jõhvi, 13. oktoober 2010.a kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Maidla valla avaldus täisealisele isi

§ 520

lg 1 p 1 alusel kohus määrab isikule esindaja eelkõige, kui teda ei esinda tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik ja kui kohus ei pea isikut ennast menetluses ära kuulama. Kuna asjas vastavalt

§ 293lg 1, § 522 lg 1 on määratud kohtupsühhiaatriaekspertiis ja T.

V.’ile vastavalt

§ 219

lg 1, lg 2 p 2, lg 5 on määratud advokaadist esindaja, millega on täidetud

§ 520lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud nõudeid, siis asja on võimalik lahendada ka ilma T.

V.’i kohtu poolt ärakuulamata.

  1. Avaldaja nõudeks on täiseilse isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakA.d tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi
  2. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
  3. Avalduse juurde lisatud ekspertarsti T. K.’i 08.04.2009.a otsuse nr 500763 järgi sügava puue tõttu T. V.’i osalemine igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus on täielikult takistatud (t. lk. 4, 5). 15.

§229lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspert O. T. poolt 21.06.2010.a koostatud ekspertiisiakti nr KP-39-10/850 kohaselt esineb T. V.’il vaimuhaigus „diferentseerimata skisofreenia“ näol ja nõrgamõistuslikkus „mõõduka vaimse alaarengu“ näol. T. V. ei saa aru oma tegudest ja ei ole võimeline neid juhtima. Selline seisund on püsiva iseloomuga. T. V. ei ole võimeline 3

(5)2-10-11740 iseseisvalt ennast hoolitsema ja vajab eestkoste määramist. T. V. ei ole võimeline osalema kohtuistungil. (t. lk 50-52). 16 Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 01.07.2010.a kehtima hakA.d PKS § 210 lg 1 näeb ette, et sama seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseadust.
  1. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
  2. Avaldaja on põhjendA.d eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnA.d esitatud tõendeid kogumis, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult täidab eestkostja ülesandeid. Avaldaja esindaja ja asjast puudutatud isiku A. V. on teatA.d, et teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole.
  3. PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt A. V.’it ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastA.d Et A. V. saaks teha eestkostet vajava isiku nimel tehingud, kohus rahuldab avalduse ja

§ 526

lg 2, lg 3 alusel määrab teda eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 13.11.2015.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise avaldaja või eestkostja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus. 20. Vastavalt

§ 526lg 5 kohus keelab T.

V.’il kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Menetluskulud 21. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 22. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 200 krooni riigilõivu.

§ 172

lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda. 23.

§ 172

lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud 4 000 krooni Eesti Vabariigi kanda. 4

(5)2-10-11740 24. Viru Maakohtu 13.11.2010.a kohtumäärusega maksti T. V.’i esindajale riigituludest välja riigi õigusabi kulud 3 000 krooni. Kuna Viru Maakohtu 01.04.2010.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis

§ 172lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.

25. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel

, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.