) § 96, § 97 lg 2, § 100; § 101 lg 1 toodud õiguslikel alustel Sünnitunnistuse järgi on kostja D.B. hageja A.R.`i isa (tl. 4). Hagiavalduse kohaselt õpib hageja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse teisel kursusel, kostja hagejat materiaalselt ei toeta (kostja maksis elatist kohtuotsuse alusel kuni hageja 18-aastaseks saamiseni, so, kuni 04.06.2010) Hageja esitas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse 14.05.2010 tõendi nr. 1574, millest nähtub, et A.R. õpib 2009/2010 õppeaastal teisel kursusel (tl. 10). Vanemate õigused on sätestatud
8 peatükis. Vastavalt
, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (
lg 2).
lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks 3 anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (
a kehtima hakanud
lg 1 redaktsiooni kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele. 22.06.2010 kohtule esitatud vastuses nõustus kostja hagiga täielikult, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele alates 07.06.2010 summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, A.R.`i poolt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse lõpetamiseni, so kuni 01. märtsini 2012.a. (õppeasutuse mittelõpetamise korral kuni eksmatrikuleerimiseni). MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.