← Eesti

2-09-224/24

Obsah (6)§ 143§ 142§ 146§ 158§ 147§ 154

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-224 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2010, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Mare Merimaa, Gaida Kivinurm Tsiviila

§ 143järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Käesoleval juhul on kostja esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks.

  1. Hagi aluseks on poolte vahel 12.05.1998 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 12.05.
  2. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, edastas hageja kostjale teate laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta 13.03.2003, kohustades kostjat kõik maksed tasuma 23.03.
  3. 30.06.2005 sõlmisid pooled kokkuleppe, millega kosja tunnistas oma võlgnevust ning lepiti kokku, et tasumata võlgnevus 200 000 krooni tasutakse osade kaupa, iga kuu
  4. kuupäevaks alates 25.08.
  5. Kostja tasus kokkuleppe alusel 10 000 krooni kahel korral 07.09.2005 ning 05.01.
  6. 8.

§ 142

lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsMS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Käesoleval juhul esitati hagi kohtusse 02.01.2009. Riigikohtu 12.11.2008 lahendi nr 3-2-1-95-08 kohaselt tuleb nõude aegumise seisukohalt analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist laenulepingus kokku lepitud laenu tagastamise nõudega, mille aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 kohaselt kolm aastat.

2 9. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus suhtes, et kostja kohustus tasuma kokkuleppe alusel 200 000 krooni, osamaksetena 10 000 krooni kuus, alates 25.08.2005 kuni võlgnevuse tasumiseni. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja kokkulepet ei täitnud ning tasus 07.09.2005 võlgnevuse 10 000 krooni ning 05.01.2006 võlgnevuse 10 000 krooni. 10.

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.

§ 158

lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. 30.06.2005 sõlmisid pooled kokkuleppe, millega kosja tunnistas oma võlgnevust ning lepiti kokku, et tasumata võlgnevus 200 000 krooni tasutakse osade kaupa, iga kuu

  1. kuupäevaks alates 25.08.
  2. Kostja tasus kokkuleppe alusel 10 000 krooni 07.09.2005 ning 05.01.
  3. Kohus leidis, et põhjendatult võib lugeda nõude aegumistähtaja katkenuks, kuivõrd kostja on nõuet tunnustanud väljendades seda 05.01.2006 makse tasumisega, mistõttu aegumistähtaja võib lugeda alanuks uuesti 06.01.
  4. Tulenevalt eeltoodust ei esine kohtu hinnangul aluseid aegumise kohaldamiseks, kuna nõue on esitatud kohtule tähtaegselt s.o 02.01.
  5. Apellatsioonkaebuse põhjendused
  6. Kostja palus tühistada Harju Maakohtu 12.11.2009 vaheotsuse ja jätta menetluskulud hageja kanda.
  7. Pooled on 30.06.2005 sõlminud kokkuleppe, mille p. 5 kohaselt tekkis hagejal kogu laenu sissenõudmise õigus, siis kui kostja ei tasunud makseid vastavalt kokkleppe p-s 2 toodud tingimustel ja korras. Esimese osamakse kohustus kostja tegema kokkleppe p-i 2 kohaselt 25.08.
  8. Kuna kostja tegi esimese osamakse alles 07.09.2005, siis sellest tulenevalt ei täitnud kostja kohaselt kokkuleppe p-s 2 sätestatud kohustust.

§ 147

lg 2 on sätestatud, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sellest tulenevalt tekkis hagejal kogu võla sissenõudmise õigus 26.08.2005 ehk päev pärast seda, kui kostja kohustus tasuma esimese osamakse.

§ 146lg 1 on sätestatud, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Kokkuleppe p-st 5 tuleneva nõude aegumise tähtajaks on samuti kolm aastat. Seega aegus hageja nõue 26.08.

  1. Hageja on esitanud hagiavalduse kohtusse aga alles 01.02.
  2. 13.

§ 158

lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.

§ 158

lg 2 on sätestatud, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hageja on arvamusel, et kuivõrd kostja tasus 07.09.2005 10 000 krooni ja 05.01.2006 10 000 krooni, siis ta tunnustas sellega võlanõuet

§ 158lg 2 mõttes.

Eelnevalt nimetatud makseid teostas kostja kokkuleppe p-i 2 alusel ehk maksegraafiku kohaselt. Seega täitis kostja nende summade tasumisega osaliselt kokkuleppe p-s 2 sätestatud maksegraafikut. 14.

§ 154

lg 1 on sätestatud, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Kokkuleppe p-s 2 sätestatud maksegraafiku alusel maksete tegemist tuleb vaadelda kui korduvate kohustuste sooritamist.

§ 154

lg 1 kohaselt aegub seega iga maksegraafiku kohaselt tasumisel kuuluv osamakse eraldi. Seega ei saa kostja poolt 07.09.2005 ja 05.01.2006 teostatud makseid vaadelda

§ 158lg 1 mõttes nõude tunnustamisena.

Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et nõude tunnustamine võib seisneda ka võlgnetava osalises tasumises. Käesoleval juhul saab lugeda teostatud makseid kokkulepitud maksegraafiku kohasteks maksete teostamiseks.

  1. Hageja on oma nõude esitanud tuginedes kokkuleppe p-le
  2. Antud punktis on sätestatud, et kui kostja ei tasu makseid vastavalt kokkuleppe p-e 2 on hagejal õigus nõuda koheselt 3 kogu laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Sellest punktis on sätestatud hageja subjektiivne õigus nõuda kogu summa tasumist, kui kostja ei tasu kokkuleppe p-s 2 sätestatud maksegraafiku kohaselt makseid. Seega ei muutunud kogu võlgnevuse tasumine automaatselt sissenõutavaks hetkest, millal kostja ei täitnud kokkuleppe p-i 2, vaid hageja pidi tegema tahteavalduse p-s 5 sätestatud õiguse teostamiseks. Hagejal tekkis kokkuleppe p-s 5 sätestatud õigus realiseerida nõue kohe pärast seda, kui kostja jättis tasumata esimese osamakse 25.08.
  3. Seega algas antud nõudeõiguse aegumise tähtaeg kulgema 26.08.2005 ning lõppes kolme aasta möödudes ehk 26.08.
  4. Hagiavalduse esitas hageja aga pärast aegumistähtaja möödumist. Seega on kokkuleppe p-st 5 tulenev nõudeõigus aegunud. Hagejal võib olla kokkuleppe p-st 2 tulenev nõue maksete osas, millised kohustus kostja tasuma vastavalt maksegraafikule.
  5. Aegumine on materiaalõiguslik kategooria, mis lõpetab õigustatud poole kasuks õigussuhtest tuleneva nõudeõiguse. Aegumise instituudi mõtet ja eesmärki saab selgitada ka läbi hea usu põhimõtte, millest tuleneb õigustatud isiku kohustus nõuda sooritust mõistliku aja jooksul. Üldjuhul, kui nõuet mõistliku aja jooksul ei esitata, tekib kohustatud isikul ootus, et nõuet ei esitatagi ning ta saab oma tsiviilõigussuhteid sellele tuginedes korraldada. Hea usu põhimõtte kohaselt on keelatud kohustatud isiku üllatamine pahatahtlike nõuetega. Aegumise kohaldamine lõpetab nõudeõiguse lõplikult. Seega, sõltumata sellest, kas nõue on sisuliselt põhjendatud või mitte, tuleb hagi jätta rahuldamata, kui on tuvastatud aegumise kohaldamise aluseks olevad asjaolud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-02 p 19 ja nr 3-2-1-8-07 p 12). Sealjuures, asja sisuline kohtulik arutelu pole vajalik. Kohtul on aegumise kohaldamiseks vaja tuvastada aegumise asjaolud, milleks on antud juhul asjaolu, et hagejal oli võimalik nõuda kohustuse täitmist ajavahemikus 26.08.2005-26.08.2008, kuid pole seda teinud. Hageja on esitanud oma nõude alles 01.02.
  6. Hageja on seega ise dispositiivselt loobunud oma väidetavate tsiviilõiguste maksmapanekust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Kohus on vaheotsuse tegemisel vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ning sellest tulenevalt tuleks tühistada antud vaheotsus. Vastus apellatsioonkaebusele
  7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
  8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu vaheotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud.
  9. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 juhindudes otsuse tegemisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud. Kolleegiumi hinnangul on maakohus tuvastatud asjaolude pinnalt õigesti leidnud, et kuivõrd kostja on teinud viimase makse võlgnevuse tasumiseks 05.01.2006, siis saab

§ 158

lg 1 ja 2 alusel lugeda, et kostja on võlgnevuse osalise tasumisega võlga tunnistanud ning aegumine on nimetatud kuupäevast katkenud ja alanud uuesti kõigi sinnani tasumata maksete osas. Kuna hageja on esitanud hagi 02.01.2009, on see esitatud tähtaegselt.

  1. Kostja seisukoht, et hageja on minetanud võimaluse nõuda vastavalt 30.06.2005 kokkuleppe p-le 5 kogu kokkuleppe p-s 1 nimetatud võlgnevuse tasumist, ei ole paikapidav. Kolleegiumi hinnangul on hageja nimetatud õigus seotud sama kokkuleppe ps 2 sätestatud kostja kuumaksete tasumise kohustusega. Kuivõrd erimeelsust ei ole selles, 4 et kostja on kokkulepitud maksegraafikut rikkunud ning hageja õigus nõuda kostjalt maksegraafiku järgseid makseid ei ole aegunud, on hagejal säilinud ka võimalus panna maksma õigus nõuda kostjalt ühekorraga kogu laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Viimase kuumakse pidi kostja kokkulepitud maksegraafiku järgi tegema 28.04.
  2. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Iko Nõmm Mare Merimaa Gaida Kivinurm 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.