Obsah (7)

§ 223§ 188§ 189§ 208§ 217§ 116§ 115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-57265 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2010, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Mare Merimaa, Gaida Kivinurm Tsivii

§ 223lg-st 2.

Hageja kaotas sülearvuti ostmiseks kulutatud summa 19 380 2 krooni, kulutas 4 000 krooni arvuti kontrollimiseks ja remondiks ning kandis 200 krooni postikulusid, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited

1. Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. TsÜS § 77 lg 1 järgi võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kuna hageja poolt tellitud kaup vajas komplekteerimist vastavalt hageja soovidele, nõudis see teatud aega, et saaks paigaldatud vastav tarkvara. Hagiavalduses märgitu, nagu oleks hageja pöördunud 05.02.2007 kauplusesse nõudmisega raha tagastada, ei vasta tõele. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja maksis 10.02.2007 kostjale ülejäänud summa (10 380 krooni). Pooled sõlmisid suulises vormis kokkuleppe sülearvuti ja selle jaoks tarkavara ostmiseks (komplekteerimiseks). Kaupluse töötaja teatas hagejale, et tema poolt soovitud klaviatuur (vene-inglise) on hetkel otsas nii kaupluses kui ka laos. Alternatiivvariandina pakuti inglisekeelset klaviatuuri vahetuse võimalusega venekeelse klaviatuuri vastu, kui need lattu tulevad (või hageja saab seda teisest kauplusest osta). Hagejale see variant sobis ja arvutiga anti kaasa vene tähestiku kleebised. Seda ei ole hagiavalduses vaidlustatud.
3. Kooskõlas hageja soovidega anti talle üle sularahaarve nr Vo-001888 09.02.2007 alusel alljärgneva komplekteerimisega sülearvuti: sülearvuti Ordi Enduro 5680BF Lite; Intel Core Duo T5600 2M, 1 GB DDR2, 15,4“ WXGA, HDD 120GB, DVDRW; MS Windows XP Home Edition CD Rus + viirusetõrje 1 aasta + EST/ENG sõnaraamat; ruuter Wireless D-Link DI-
4. Selline komplekteerimine teostati vastavalt hageja soovidele (tellimusele). Hageja ei avaldanud soovi ostetava sülearvuti testimiseks. Kostjal puudus vajadus ja kohustus seda teha. Ostetud sülearvutil ei olnud defekte ega rikkeid, see vastas nõuetele ja tehnilistele tingimustele. Kaupluse töötaja teatas hagejale arvuti ja tarkvara garantiitingimused ning selgitas, et tarkvara garantii alla ei kuulu.
5. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks sülearvuti või selle komplekteerimise puudusi. Hagiavalduse lisa 4 tõendab, et AS Ordi poolt teostati installeerimine ja aktiveerimine, mitte remont. Nimetatud dokumendist ei nähtu, et hageja maksis selle eest 4000 krooni, nagu hageja hagiavalduses väidab. Ei ole võimalik tuvastada, et esialgne sülearvuti komplekteerimine ei vastanud sama liiki kaubale ja hageja soovidele. Sülearvuti käivitati komisjoni istungil ja komisjoni liikmed veendusid, et arvuti on tehniliselt korras. Hageja ei tõendanud asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Kostjale on ebaselge ka see, millal, kuhu ja millisel eesmärgil sõitis hageja taksoga 4000 krooni eest. Tõendamata on postikulude suurus 200 krooni. Ühtegi posti kviitungit ei ole hageja esitanud.
6. Hagejale müüdi töökorras arvuti, tõrked arvuti kasutamisel tulenesid hageja puudulikust arvuti kasutamise oskusest, hageja ei ole tõendanud kostja olulist lepingurikkumist ning hagejal ei olnud alust ostu-müügilepingust taganemiseks. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
7. Harju Maakohus jättis 20.11.2009 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel sõlmiti suuline ostu-müügileping, mille alusel kostja müüs 10.02.2007 hagejale sülearvuti Ordi Enduro 5680BF koos venekeelse operatsioonisüsteemiga MS Windows XP Home Edition CD, viirusetõrje ja Eesti/Inglise sõnaraamatuga ning juhtmevaba Internetiühendust võimaldava ruuteriga ning hageja tasus kostjale selle eest kokku 19 380 krooni. Vaidlust ei ole ka selles, et 31.03.2007 hageja saatis kostjale avalduse lepingust taganemiseks, kostja esindaja on avalduse kätte saanud ning et alates 26.05.2007 on vaidlusalune sülearvuti kostja valduses. 3
9. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on lepingut rikkunud, kas sülearvuti vastas hageja tellimusele, kas sülearvuti oli ostmisel töökorras ning kas hageja lepingust taganemine on kehtiv. Hageja on seisukohal, et kostja on müügilepingut rikkunud ja müünud kokkuleppele mittevastava, mittetöökorras oleva asja ning on põhjendamatult keeldunud arvuti parandamisest. Kostja on seisukohal, et ta ei ole müügilepingut rikkunud, hagejale müüdud arvuti vastas kokkuleppele ja oli töökorras.
10. Hageja taotleb kostjalt välja mõista 23 580 krooni, sh puudusega kauba ostmiseks kulutatud summa 19 380 krooni, arvuti kontrolliks ja remondiks kulutatud 4000 krooni ja postikulu 200 krooni. Hagi asjaoludest ja kohtuistungil antud seletusest nähtub, et 19 380 krooni nõue on lepingu alusel üleantu tagastamise nõue (tagasitäitmise nõue), sest hageja on kostjaga sõlmitud ostu-müügilepingust taganenud. 4200 krooni osas on nõue käsitatav lepingurikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena. 15.

116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingupool taganeb lepingust avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (

§ 188lg 1).

Tulenevalt

§ 188

lg-st 1 vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu (

§ 189lg 1).

16. Vaidlust ei ole, et hageja taganemisavalduse formaalsed eeldused on täidetud. Taganemine on nn kujundusõigus, mis muutub kehtivaks hageja ühepoolse tahteavalduse kostjale kättetoimetamisega. Kostja ei vaidlusta taganemisavalduse kättesaamist. Samuti tõendab kostja esindaja A. E. vastuskiri hageja 31.03.2007 taganemisavaldusele, et kostja on taganemisavalduse kätte saanud. Müügilepingust taganemise materiaalsed eeldused on käesolevas vaidluses täitmata ning kohtu hinnangul ei ole taganemine kehtiv. Müügilepingu poolte kohustused sätestab

§ 208

lg 1, mille kohaselt on müüja kohustus anda ostjale üle lepingu esemeks olev asi ja teha võimalikuks asja omandiõiguse üleminek ostjale, ostja kohustuseks on tasuda müüjale asja ostuhind ning võtta asi vastu. Tulenevalt

§ 208

lg-st 4 on käesoleval juhul tegemist tarbijamüügilepinguga, sest hageja on tarbija ning kostja sõlmis hagejaga lepingu ja müüs sülearvuti oma majandusvõi kutsetegevuse raames.

§ 217

lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

§ 217

lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja väidab, et ta soovis kostjalt osta järgmiste tehniliste omadustega sülearvutit: kõvaketta maht 160 GB, venekeelne programmvarustus, digitaalne videoväljund televiisorisse ja vastav kaabel, Kaspersky viirusetõrje, WIFI ruuter ja veneinglise klaviatuur. Hageja leiab, et talle üleantud sülearvutil olid järgmised puudused: kõvaketta maht oli 120 GB, viirusetõrje tähtaeg oli lõppenud ning arvutil oli inglisekeelne klaviatuur, internetiühendus ei töötanud ning akut ei olnud võimalik laadida. Lisaks puudus arvutil tehniline kirjeldus, mille kohta hageja kohtuistungil selgitas, et puudusid andmed, kes ja millal on arvuti kokku pannud.

1. Tunnistaja A. Z. ütlustega on tõendatud, et hagejale müüdud sülearvuti vastas kokkulepitud tingimustele. Tunnistaja A. Z. töötas kostja juures ja tema võttis hagejalt tellimuse ning müüs konkreetse sülearvuti hagejale. Tunnistaja ütlused kattuvad hagiavalduses kirjeldatud asjaoludega selle kohta, et hageja esitas tellimuse sülearvutile ja tasus ettemaksu, kostja tellis AS-lt Ordi vastavalt hageja tellimusele sülearvuti ning pärast hageja poolt ülejäänud hinna tasumist anti sülearvuti mõned päevad pärast tellimuse esitamist hagejale üle. Tunnistaja sõnul hageja soovis arvutit, millega saaks mängida, dokumente koostada ja käia Internetis, pidi olema venekeelne operatsioonisüsteem, WIFI 4 ruuter ja kakskeelne klaviatuur. Nende soovide alusel pakkus tunnistaja hagejale vajalike parameetritega sülearvuteid. Tunnistaja ütluste kohaselt olid hageja ja temaga koos olnud meesterahvas rahul tunnistaja poolt pakutud parameetritega. Kohus leidis, et hageja väide, et ta esitas kostjale tellimuse arvutile kõvaketta mahuga 160 GB, on paljasõnaline ja tõendamata. Tunnistaja A. Z. väitis, et arvuti tellimisel ei olnud kaasas Meigas, vaid meesterahvas, kellele tunnistaja oli varem arvuti müünud. Ka hageja ise seletas, et kostjalt soovitas sülearvuti osta just hageja endine abikaasa V. S., kes oli hagejaga kaasas tehingu sõlmimisel ja arvuti kättesaamisel. 30.10.2009 kohtuistungil loobus hageja V. S.i tunnistajana ülekuulamisest ning leidis, et oluline tunnistaja on V. S.. Kohtuistungil märkis hageja korduvalt, et soovis arvutit osta lapselapsele kingituseks, mitte endale. Hageja selgituste ja kohtu küsimustele esitatud vastuste põhjal järeldas kohus, et hageja arvutialased teadmised on äärmiselt piiratud. Hageja küsimustest tunnistaja A. Z.le nähtus, et hageja arvates on Notebook (sülearvuti margi nimetus) ja laptop (sülearvuti ingliskeelne nimetus) erinevad asjad. Tõenäoliselt piirduvad hageja teadmised veebilehitseja ja dokumentide vormistamise programmi algelise kasutusoskusega. Samuti puuduvad igasugused arvutialased teadmised tunnistaja V. S., kes enda kinnitusel arvutit kasutada ei oska ning tema arvamus sülearvuti puuduste kohta põhineb STV töötaja väidetaval arvamusel. Seetõttu on väheusutav, et hageja teatas kostjale tellimuse esitamisel konkreetsed numbrilised näitajad, millele ostetav sülearvuti peab vastama. Veenvad on tunnistaja ütlused, et tellimuse esitamisel kirjeldas hageja tegevusi, milleks arvutit vajatakse ning müüja pakkus välja vastavateks tegevusteks sobivate parameetritega arvuti. Vaidlust ei ole selle üle, et sülearvuti kättesaamisel kostja töötaja käivitas arvuti ja arvuti oli töökorras, tunnistaja A. Z. sõnul arvuti ühendamist Internetti hageja ei soovinud. Seda tehti hageja hilisemal pöördumisel ning internetiühendusega kaupluses probleeme ei tekkinud.
2. Vaidlust ei ole, et müüdud sülearvuti klaviatuur oli ingliskeelne hageja soovitud venekeelse klaviatuuri asemel. Tunnistaja A. Z. seletuse kohaselt olid arvuti komplekteerimise hetkeks laost venekeelsed klaviatuurid lõppenud ning selle asemel hagejale anti ingliskeelsele klaviatuurile pealekleebitavad kakskeelsed tähed. Kostja kavatses hiljem klaviatuuri ümber vahetada, kuid sellele arvutitüübile venekeelseid klaviatuure enam ei toodud. Tunnistaja A. Z. seletas, et klaviatuur oli seadistatud vene keelele, üksnes tähed klahvidel olid ingliskeelsed. Kuna hagejale anti klahvidele pealekleebitavad kakskeelsed tähed, asus kohus seisukohale, et venekeelsete tähtede asemel ingliskeelsete tähtedega klaviatuuriga sülearvuti hagejale müümine ei ole oluline lepingurikkumine. Hageja ei ole esile toonud, et venekeelse klaviatuuri puudumine oleks takistanud arvuti kasutamist. 31.03.2007 lepingust taganemise avalduses hageja ingliskeelset klaviatuuri sülearvuti puudusena ei nimeta.
3. Tunnistaja A. Z. ütlustega, Datagate OÜ aktiga ning AS ORDI vastusega hageja pretensioonile on samuti tõendatud, et tõele ei vasta hageja väited selle kohta, et arvuti ei olnud töökorras, sest seda ei olnud võimalik internetti ühendada. Tunnistaja A. Z. seletas, et hageja käis interneti ühenduse võimatuse pretensiooniga kaupluses, tunnistaja hageja juuresolekul ühendas arvuti internetivõrku ning näitas hagejale, mida on vaja teha, et internetiühendus saada. Hiljem selgus, et probleem oli hageja võrguteenusepakkujas STV, sest hageja sülearvuti ruuteri seadistus ei ühildunud STV võrguseadistusega ning ruuter tuli ümber seadistada. Varem probleeme ruuteri seadistusega ei ole tekkinud, tunnistaja ei olnud teadlik, et hageja teenusepakkuja on STV ning et STV võrgus oleks vajalik ruuteri teistsugune seadistus. AS Ordi vastusest nähtub, et hageja sülearvuti käis kahel korral AS Ordi Tallinna teeninduses ja mõlemal juhul oli probleemi põhjus tarkvaras. Kohus leidis, et arvutimüüja ei vastuta tarkvara ühilduvuse eest interneti pakkuja võrguühendusega ning ruuteri pidanuks vajalikul viisil seadistama võrguteenuse pakkuja. Tegemist ei ole riistvaralise ega tarkvaralise rikkega, vaid seadme erinevate seadistamisvõimalustega. 5 Internetiühenduse puudumise tõttu ei olnud võimalik aktiveerida ka viirusetõrjet ega alla laadida programmide uuendusi.
4. Põhjendamatu on hageja väide, et talle müüdi aegunud viirusetõrje. Kohtule on teada, samuti selgitasid kostja ja tunnistaja A. Z. istungil, et sularahaarvel nr Vo-001888 näidatud „viirusetõrje 1 aasta“ tähendab seda, et selle hinna sees on viirusetõrje litsents kehtivusega 1 aasta, litsentsi kehtimise aeg hakkab kulgema viirusetõrje aktiveerimisest. Viirusetõrjeprogramm ja selle aktiveerimiseks vajalikud võtmed on CD-plaatidel. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et kõik vajalikud CD-plaadid olid arvutikarbis olemas. AS Ordi garantii ja teeninduse töölehelt nr 145618 nähtub, et 16.03.2007 viirusetõrje aktiveeriti.
5. Tunnistaja A. Z. sõnul oli arvuti hagejale üleandmisel installeeritud, st kõik vajalikud programmid olid arvutis olemas, ja arvuti oli töövalmis. Tunnistaja A. Z. sõnul tehti arvuti esmane installeerimine tasuta. Hageja väide, et viirusetõrje installeerimise eest on tasu võetud, on alusetu, seda ei nähtu ka 09.02.2007 sularahaarvest, nagu hageja väidab. Kohus leidis, et asjaolu, et 16.03.2007 on AS Ordi installeerinud võrgukaardi draiverid ja aktiveerinud viirusetõrje, ei tõenda seda, et arvuti hagejale üleandmisel draiverid ja viirusetõrje olid installeerimata. Kohus tuvastas eespool, et hageja arvuti kasutamise oskus on piiratud. Samas on hageja kohtuistungil seletanud, et ta sisenes arvutisse administraatori õigustega, st et hagejal oli juurdepääs arvuti programmifailidele ning tal oli võimalik muuta seadistust ja programmide häälestust. Pärast arvuti ostmist võrguühenduse loomine hageja elukohas ei õnnestunud, kuid tunnistaja A. Z. sõnul kaupluses sülearvuti internetti ühendamisega probleeme ei olnud. Seetõttu on veenvad tunnistaja A. Z. ütlused, et hageja elukohas Interneti ühendus ei õnnestunud ruuteri seadistuse tõttu. Tunnistaja V. S. ütluste kohaselt käis võrguteenusepakkuja STV töötaja (provaider) tunnistaja ja hageja juures kodus kahel korral – 15.02.2007 ja peale 22.03.2007 ning soovitas arvuti remonti viia. Peale STV töötaja väidetavat esimest külastust on hagejale müüdud sülearvuti olnud AS-s Ordi kahel korral - 16.03.2007 ja 22.03.
6. 31.3.2007 lepingust taganemise avalduses hageja märgib, et 22.03.2007 kustutati kõvakettalt vana programm ning installeeriti pakett 2002.a. Hageja heidab avalduses kostjale ette, et talle on müüdud 2002.a pakett, kuigi arvutis oli 2000.a pakett. Kohus leidis, et 22.03.2007 AS Ordi poolt Windows süsteemiprogrammi uuesti installeerimine ei ole seotud sülearvuti lepingutingimustele väidetava mittevastavusega. Hageja ei ole hagiavalduses tuginenud sellele, et arvuti ostmisel oli tingimuseks konkreetse operatsioonisüsteemi olemasolu ning et asjaolu, et 2002.a paketi asemel oli arvutis väidetavalt 2000.a pakett, oli sülearvuti puuduseks. Kohus märkis, et Microsoft korporatsiooni veebilehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt tuli Windows XP turule alles 25.10.
7. Kuna vaidlust ei ole selles, et hagejale müüdi sülearvuti Windows XP HE operatsioonisüsteemiga ning vastav operatsioonisüsteem tuli turule alles 2001.a, ei olnud kostjal võimalik 2002.a paketi pähe müüa hagejale 2000.a paketti ning hageja vastavad väited on põhjendamatud. Kohus pidas eeltoodu alusel tõenäoliseks, et hageja püüdis alguses ise arvutit interneti võrku ühendada ning ei ole välistatud, et seejuures oma puudulike teadmistega tahtmatult rikkus draiverite programmfaile ja programmide installatsiooni. Kõiki asjaolusid arvesse võttes asus kohus seisukohale, et võrgudraiverid tuli korduvalt installeerida hageja enda oskamatu kasutamise tõttu.
8. Arvuti töökorras olekut ja vastavust 09.02.2007 arves näidatud tehnilistele näitajatele kinnitab ka Datagate OÜ akt. Akt on kuupäevata, kuid on 11.06.2007 saadetud tarbijakaitseametile, millest võib järeldada, et arvutit on kontrollitud vahetult pärast selle 26.05.2007 kostja valdusesse andmist. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et akt ei käsitle hagejale müüdud sülearvutit, kuna aktis on nimetatud personaalarvutit, milleks hageja arvates on lauaarvuti. Aktis on ära toodud hageja arvuti seerianumber, sama sülearvuti seerianumber on ka AS Ordi töölehtedel. Vaidlust ei ole, et AS Ordi töölehed on 6 vormistatud vaidlusaluse sülearvuti kohta. Hiljem on arvuti töökorras olekus veendunud ka tarbijakaitseameti tarbijakaebuste komisjoni liikmed komisjoni 25.07.2007 istungil. Paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, et kostja ei andnud üle garantiitalonge ning hageja pidi seetõttu arvutiremondi eest ise tasuma. AS Ordi töölehtedelt nähtub selgelt, et arvutile teostatud tarkvaratöödele garantii ei laiene. Hageja ei ole tõendanud, et arvuti vajanuks riistvaralist remonti. 23.

§ 223

lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Tarbijale müügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist (

§ 223lg 2).

Kuna tõendamist on leidnud, et arvuti vastas kokkulepitud tingimustele ning oli hagejale üleandmisel töökorras (kauplusele pretensiooni esitamisel demonstreeriti ka hagejale arvuti töökorras olekut), siis ei olnud kostjal kohustust arvutile lisaks OÜ Datagate poolt teostatud kontrolli täiendavat ekspertiisi teostada, arvutit remontida ega arvutit tagasi osta. Arvuti väljavahetamist ei ole hageja kostjalt taotlenud. Kuna kostja lepingut rikkunud ei ole ja müüs hagejale lepingutingimustele vastava asja, puudub hagejal

§ 116lg 1 sätestatud alus lepingust taganemiseks.

Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejapoolne lepingust taganemine kehtiv ning kostjal ei ole kohustust tagastada hagejale sülearvuti ostmisel tasutud summat. Kohus jättis hagi selles osas rahuldamata. Kohtuistungil kinnitas kostja, et sülearvuti on endiselt kostja laos ning kostja soovib selle hagejale üle anda. 24. Kohus möönis, et hagejale võib olla tekkinud kulutusi arvuti remondifirmasse transportimisel, samuti postikulusid kostjale pretensioonide esitamisel. Kuna kostja ei ole ostu-müügilepingust tulenevaid müüja kohustusi rikkunud, on täitmata ka

§ 115lg 1 ja § 127 sätestatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldused.

Puuduvad eelkõige kostja lepingurikkumine ning põhjuslik seos lepingurikkumise ja kahju tekkimise vahel. Eeltoodu alusel jättis kohus rahuldamata ka hageja kahju hüvitamise nõude. Apellatsioonkaebuse põhjendused

1. Hageja palus Harju Maakohtu 20.11.2009 otsuse tühistada ja teha asjas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada apellatsioonkaebus ja mõistja hageja kasuks kostjalt välja 23 580 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Hageja on nõus, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel oli suuline ostumüügileping, mille alusel kostja 10.02.2007 müüs hagejale sülearvuti Ordi Enduro 5680BF koos venekeelse operatsioonisüsteemiga MS Windows XP Home Edition CD, viirusetõrje ja Eesti/Inglise sõnaraamatuga ning juhtmevaba Internetiühendust võimaldava ruuteriga ning hageja tasus kostjale selle eest kokku 19 380 krooni. Hageja soovis osta kostjalt parimate parameetritega "uusima mudeli" sülearvuti, eelmainitule viitas hageja korduvalt kirjavahetuses kostjaga ja muuhulgas ka 31.03.2007 tehtud ülesütlemisavalduses (tl 8). Nimetatud asjaolu tõendab ka sülearvuti eest tasutud hind 19 380 krooni. Nimetatud hinna kohaselt oleks pidanud nii 2007.a kui ka käesoleval ajal saama uusima ja parimate parameetritega äriklassi sülearvuti kui "luksuskauba". Kostja poolt talle müüdud sülearvuti seda oma parameetritelt ei olnud, muuhulgas ka mitte kõvaketta mahu poolest. Eelmainitut kinnitab kaudselt ka asjaolu, et lepingust taganemise avalduses, tegi hageja kostjale ettepaneku koheselt ka arvuti AS-ile Ordi tagasi müüa ja hagejale raha tagastada, kuna AS Ordi oli hagejale kinnitanud, et on valmis müüdud arvuti tagasi ostma. Kostja aga eelmainituga ei nõustunud.
3. Hageja nõustus kohtuga vaidluse puudumise üle selles, et hagejale anti üle inglisekeelse klaviatuuriga arvuti ja puudus venekeelne klaviatuur. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja soovis osta sülearvuti, millel oleks olnud venekeelne klaviatuur. Hageja on eakas venekeelt 7 valdav inimene, kes peale vene keele muid keeli ei valda. Seetõttu taotles hageja kohtult venekeelse tõlgi kaasamist kohtuistungile, millise taotluse kohus ka rahuldas. Hageja ei tellinud kostjalt sülearvutit inglise klaviatuuriga, ka ei ole hageja väljendanud kostjale nõusolekut asendada venekeelne klaviatuur inglisekeelsele klaviatuurile pealekleebitavate venekeelsete kleebistega. Nimetatud asjaolu on kohtuistungil omaksvõtnud ka kostja esindaja (tl 63), kinnitades, et hageja keeldus kleebiste vastuvõtmisest. Eelnimetatu on oluline lepingu rikkumine. Ostes kauba ja makstes selle eest luksuskaubale, äriklassi arvutile kohast hinda, oli hagejal põhjendatud ootus saada kaup vastavalt kokkuleppele venekeelse klaviatuuriga. Venekeelse klaviatuuriga sülearvutid olid müügivõrgus kättesaadavad. Asjaolu, et tunnistaja A. Z. ütlustest tulenevalt AS Ordi, kellelt kostja kauba ostis, enam venekeelsete klaviatuuridega arvuteid kokku ei pannud, kostja käitumist ei vabanda. Liiati venis kauba üleandmine kostjale just põhjendusel, et kostja oli esitanud tellimuse venekeelsele klaviatuurile, mida koheselt ei olnud võimalik rahuldada. Pooled ei leppinud kokku, et sülearvuti peab olema AS-s Ordi kokkupandud, küll aga leppisid pooled kokku, et sellel peab olema venekeelne klaviatuur. Kohus ei ole ka põhjendanud, millest lähtuvalt on kohus leidnud, et kleebiste kaasaandmisega on hageja saanud kauba, milles pooled olid kokku leppinud. On ekspertiisitagi selge, et kleebiste nn „eluiga“ ei ole võrreldav arvuti klaviatuuri materjali elueaga - kulumisastmega. Hageja ei tellinud, ega olnud ostmisel nõus käsitööna kokkupandava venekeelsete kleebistega varustatud klaviatuuriga. Ka on küsitav sellise hinnaklassi sülearvuti puhul nn „kaubanduslik välimus“ originaalse venekeelse klaviatuuri ja kleebistega varustatud klaviatuuri puhul. Kohus rikkus antud juhul TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet.
4. Hageja ei nõustu kohtu järeldustega selles, et kuna arvuti vastas kokkulepitud tingimustele ning oli hagejale üleandmisel töökorras, siis ei olnud kostjal kohustust arvutit remontida. Hageja, kostja seadusliku esindaja ütlustega ja tunnistaja A. Z. kohtuistungitel antud ütlustega ning hageja poolt kohtule esitatud kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et hagejal oli probleeme ostetud sülearvuti töökorda saamisega, muuhulgas ei olnud sellega võimalik kasutada interneti teenust ja hageja pöördus korduvalt kostja poole, et selgitada välja ja kõrvaldada puudused, mis takistasid kauba kohast kasutamist. Tulenevalt

§ 223

lg-st 1 sätestatust oli kostjal kui müüjal kohustus hageja vastavasisulise pretensiooni korral kaup võimalike puuduste väljaselgitamiseks ja nende kõrvaldamiseks hagejalt vastu võtta. Asjaolu kohta, kas ilmnenud puudused kuuluvad garantii alla ja kõrvaldatakse tasuta või puudused ei kuulu garantii alla, nagu näiteks tarkvara puudutavad vead ning nende kõrvaldamise eest tuleb ostjal täiendavalt tasuda, saab võtta seisukoha alles seejärel kui müüja on täitnud oma seadusest tuleneva kohustuse ja tuvastab või ei tuvasta need puudused, millele ostja on viidanud. Antud juhul kostja korduvalt keeldus kaupa vastu võtmast ja seega ka tuvastamast kas ja millised puudused müüdud kaubal võivad olla. Asjaoluga, et hageja oli eaka inimesena ise sunnitud kallihinnalise kaubaga pöörduma sülearvuti kokkupannud ettevõtte poole, põhjustati hagejale põhjendamatuid ebamugavusi

§ 223lg 2 mõttes.

Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Erinevalt hagejast on kolleegium seisukohal, et maakohus on jõudnud poolte vaidlust puudutavate asjaolude pinnalt paikapidavatele järeldustele ning kohaldanud õigesti asjakohast materiaalõigust. Maakohus on käsitlenud kostja vastutuse formaalseid ja sisulisi 8 eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet rahuldada. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole kostjalt ostetud sülearvuti lepingutingimustele mittevastamist tõendanud ja seetõttu puudus hagejal alus müügilepingust taganeda. Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, ei saa kostja vastutada ka hageja poolt arvuti kontrollimiseks tehtud kulutuste eest. Kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seaduse kohane ning kolleegiumil ei ole tuvastatud asjaolude pinnalt alust kujundada hageja nõude osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Samuti ei ole ringkonnakohtul põhjust kohaldada teisiti materiaalõigust. Kuna esimese astme kohus on hageja kõigile seisukohtadele piisava selgusega vastanud ja ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks, apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus esimese astme kohtu töös ei tuvastanud.
4. Apellatsioonkaebuses on hageja jäänud endiselt väite juurde, et kostja poolt hagejale müüdud sülearvuti ei vastanud kokkulepitud tingimustele ning seda peamiselt seetõttu, et arvutil oli inglisekeelne klaviatuur, hagejal oli raskusi arvuti töökorda saamisega ning arvutiga ei olnud võimalik kasutada internetiteenust.
5. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et kolleegium jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei saa arvuti klaviatuuril algselt venekeelsete tähtede puudumist pidada oluliseks lepingurikkumiseks. Vaidlust ei ole selles, et arvuti klaviatuur oli seadistatud vene keelele, üksnes tähed klahvidel olid ingliskeelsed ning et hagejale anti kaasa klahvidele pealekleebitavad kakskeelsed tähed. Põhimõttelist vahet sellel, kas klaviatuur on algselt venekeelne või on klaviatuurile kleebitud venekeelsed tähed, hageja esile toonud ei ole. Hageja oletus, et klaviatuuril kasutamiseks toodetud tähtede kleebised ei ole kasutamisel võrreldes klaviatuurile trükitud tähtedega sama vastupidavad, on oletuslik ja paljasõnaline. Hageja väide, et ta pidas venekeelse klaviatuuri olemasolu kostjalt arvuti ostmise peamiseks tingimuseks, on vastuolus hageja käitumisega, mille kohaselt võttis ta inglisekeelse klaviatuuriga arvuti kostjalt pakkumisena vastu. Õige on maakohtu tähelepanek, et hageja ei ole tuginenud sellele, et ostetud arvuti klaviatuur oleks takistanud arvuti kasutamist, samuti ei ole hageja 31.03.2007 lepingust taganemise avalduses ingliskeelset klaviatuuri sülearvuti puudusena nimetanud.
6. Kaebuse seisukoha osas, et arvuti vajas remonti ning ei võimaldanud kasutada internetiteenust jagab kolleegium samuti maakohtu järeldust, et hageja sellised väited on vastuolus tunnistaja A. Z. ütluste (tl 191-193), AS-i Ordi töölehtede ja vastusega (tl 5 ja 153) ning OÜ Datagate aktiga (tl 159), millest nähtuvalt oli arvuti töökorras ja võimaldas ruuteri õige seadistuse korral takistusteta interneti kasutamist. Õige on maakohtu tähelepanek, et kostja ei saa kõnealusel juhul vastutada hageja raskuste eest arvutit kasutada, kuna kostjal puudub kohustust jagada hageja võimaliku oskamatust arvuti ja selle süsteemidega ümber käia. Kaebuse väide, et arvuti ei vastanud kokkulepitud tingimistele, kuna hageja soovis, et arvutil oleksid uusimaid ja parimaid luksuskaubale omased parameetreid, on ümberlükatud maakohtu poolt ülekuulatud tunnistaja A. Z. ütlustega, kelle sõnul vastas üleantud arvuti hageja valikule, mille ta kostja poolt pakutud võimaluste hulgast tegi (tl 191-193). Vastupidiseid tõendeid ei ole hageja esitanud. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab hageja tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded tuginevad.
7. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Mare Merimaa Gaida Kivinurm 9