3-09-2883/27

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2883 Haldusasi O. L.’i kaebus Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 28.09.2009 käskkirja nr 715-d tühistamiseks Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja: O. L.; Vastustaja: Tallinna Vangla; Esindaja: Svetlana Meister. RESOLUTSIOON
2. Jätta O. L.’i kaebus rahuldamata;
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4. Saata kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri kaebuse esitajale ning elektrooniline ärakiri etoimiku kaudu vastustajale. Vastustajal on kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD
5. Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 28.09.2009 käskkirjaga nr 715-d karistati O. L.’it vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 punkti 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks ning keelati kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §§ 30, 31, 34-38, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamine. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6. O. L. esitas halduskohtule kaebuse, taotledes Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 28.09.2009 käskkirja nr 715-d tühistamist. Kaebaja selgitab, et on invaliid 80%-lise töövõime kaotusega ning vaimuhaiguse tõttu on tal vaja igapäevaselt võtta rohtu. 1 Kaebaja märkis, et pesi 30.08.2009 õhtul hambaid, kui kambrisse astus meditsiiniõde, et anda talle psühhiaatri poolt määratud tabletid. Kaebaja palus meditsiiniõel oodata, kuni ta suu ära loputab ja saab rohtu võtta. Kaebaja ei keeldunud rohtude võtmisest ning ei käitunud jämedalt. Meditsiiniõde vastas kaebajale, et tal ei ole aega, ning lahkus. Öörahu ajal, kui kõik juba magasid, äratati kaebaja valju hüüdega ning anti talle rohud. Kaebaja võttis rohu ning heitis vaikides magama. Kaebaja leiab, et meditsiiniõde provotseeris konflikti teadlikult. Meditsiiniõde koostas juhtumi kohta ettekande, moonutades situatsiooni enda kasuks, mille tulemusel karistati kaebajat. Kaebaja taotleb eeltoodust tulenevalt määratud karistuse tühistamist, kuna ta ei ole pannud toime õigusvastaseid toiminguid vangla töötajate vastu. VASTUSTAJA SEISUKOHT
7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja selgitab esiteks, et kaebajat karistati, kuna kaebaja ei allunud meditsiinitöötaja ja vanglaametniku seaduslikele korraldustele loputada hambad ning manustada talle määratud ravimid, vaid hakkas karjuma. Vastustaja viitab, et kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud spetsialist-õe Svetlana Altmäe 30.08.2010 ettekandega nr 1258 ja vanglateenistuse ametnik Nikolai Iljin’i seletuskirjaga. Kaebajale anti nii spetsialist-õe kui ka vanglateenistuse ametniku poolt korraldused loputada suu ja võtta ravimid. Spetsialist-õde on lisanud, et tema korralduse täitmise asemel hakkas kaebaja karjuma ning ametnik N. Iljin märkis, et kaebuse esitaja jätkas demonstratiivselt hammaste pesemist ega allunud korraldustele.
8. Vastustaja selgitab, et vanglateenistuse ametnike ettekandest ja seletuskirjast nähtub, et kaebuse esitajale anti aega hammaste pesemise lõpetamiseks, kuid ta pesi neid demonstratiivselt edasi. Seega on tuvastatud, et kaebuse esitajale anti seaduslik korraldus ning aega selle täitmiseks, kuid kaebaja ei täitnud seda. Vastustaja leiab, et kaebaja väide, et tal ei olnud võimalik korraldust täita, kuna ta pesi samal ajal hambaid, ei vasta eeltoodu põhjal tõele. Kuna vanglaametniku korraldus ei olnud tühine, oli see kaebuse esitajale täitmiseks kohustuslik. Kinnipeetav on kohustatud vastuväideteta ja vaidlustamata täitma vanglaametniku seaduslikke korraldusi. Riigikohus on oma 01.03.2007 lahendis nr 3-3-1-10306 leidnud, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda, vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab HMS § 63 lõikes 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge.
9. Seoses kaebaja väidetega, et ta on invaliidina huvitatud ravimite võtmisest ja ta ei keeldunud ravimite võtmisest ega olnud ebaviisakas, selgitab vastustaja, et kaebuse esitajat ei karistatud ravimite võtmisest keeldumise ega jämeda käitumise eest. Kaebajat karistati vanglateenistuse ametnike seadusliku korralduse mittetäitmise eest ning seega on tema eeltoodud väited asjassepuutumatud. Kaebuse esitaja väited, et talle ei antud aega hammaste loputamiseks, on ümber lükatud vanglateenistuse ametnike ettekande ja seletuskirjaga ning ei vasta seega tõele. Vastustaja lisab, et kaebuse esitaja kohta koostati ettekanne kell 20:30 toimunud intsidendi osas, mitte öörahu ajal ravimite jagamisel toimunu kohta. Seega on asjakohatud ka kaebuse esitaja väited konflikti toimumise ja ettekandes asjaolude moonutamise kohta. Vastustaja palub eeltoodust tulenevalt jätta kaebus rahuldamata. 2 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.
11. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ei saanud esimese korralduse peale viivitamatult manustada ravimeid, kuna ta pesi hambaid. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja jättis täitmata meditsiinitöötaja ja vanglaametniku korraldused. Kuna vaidlustatud käskkirjaga ei karistatud kaebajat ebaviisaka käitumise eest, on kaebaja vastavasisulised märkused asjassepuutumatud ja kohus jätab need tähelepanuta.
12. VangS § 67 lõike 1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kohus kontrollib eeltoodud sättest tulenevalt kõigepealt, kas tegemist oli seadusliku korraldusega. Kaebuse esitajale olid määratud ravimid, mille võtmise vajalikkust tunnistas ka kaebaja ise. Vangla ametnikel tuleb seejuures tagada, et ravimid manustaks koheselt õige isik, mida on kohtu hinnangul kõige kergem kontrollida meditsiinitöötaja või vangla ametniku poolt ravimite võtmise juures isiklikult viibides. Seega olid meditsiinitöötaja ja vangla ametnik õigustatud nõudma, et kaebaja manustaks ravimid nende jagamise ajal ja meditsiinitöötaja jälgimisel. Kaebaja ei ole ka ise märkinud põhjendusi, et antud korraldused oleks olnud õigusvastased. Kohus leiab, et tegemist oli seaduslike korraldustega, mida kaebaja oli kohustatud VangS § 67 lõike 1 alusel täitma.
13. Teiseks käsitleb kohus poolte väiteid korralduse täitmise osas. Kaebaja märkis, et ta ei ole keeldunud ravimi võtmisest. Meditsiinitöötaja ja vangla ametnik selgitasid, et kaebaja ei täitnud meelega viivitades korraldusi. Meditsiinitöötaja lahkus seetõttu oma teisi töökohustusi täitma ning naases ravimite andmiseks paari tunni pärast. Kaebaja ei ole seejuures oma seisukohtades maininud korralduste täitmata jätmist. Kaebaja viidet, et ta ei ole keeldunud ravimite võtmisest, ei saa samastada väitega, et kaebaja ei täitnud (ei keeldunud täitmast) talle antud korraldusi. Kohtu hinnangul on kaebaja hoidunud vastavasisulise väite (et ta ei keeldunud korraldust täitmast) kohtule esitamisest, soovimata valetada, kuid soovides siiski varjata tegelikku olukorda. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et meditsiinitöötaja ja vangla ametnike selgitustest tulenevalt on tõendatud korralduste täitmata jätmine.
14. Kohus märgib viimaks, et kaebaja ei ole vaidlustanud karistuse proportsionaalsust toimepandud süüteo suhtes. Kohtu hinnangul ei ole karistus toime pandud süüteoga võrreldes ebaproportsionaalne. Vastustaja on õigustatult vaidlustatud käskkirjas märkinud, et vanglas julgeoleku tagamine on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Vanglas distsipliininõuete järgimine on oluline ning kinni peetava isiku poolt talle määratud ravimite võtmist tuleb pidada oluliseks nii tema enda kui ka teiste vanglas viibivate isikute seisukohast. Seetõttu peab kohus süüteo eest määratud täiendavaid piiranguid õigustatuks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on vastustaja uurinud rikkumist põhjalikult ning kaalunud asjas kogutud tõendeid. VangS § 63 lõike 1 p 4 kohaselt on distsiplinaarkaristusena võimalik kartserisse paigutamine kuni 45-ks ööpäevaks, seega ei saa antud juhul 5-päevast kartserisse paigutamist ja täiendavaid piiranguid pidada rikkumist arvestades ka ülemääraseks. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, olles kaalutletud ja proportsionaalne. 3
15. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei esitanud menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente, seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 4