lg 1, 2 ja 5 sätetega käesolev kompromissileping kompromissileping sätestatu statuga. kohtul kinnitada ning lõpetada menetlus kooskõlas
7. Seoses kompromissi kinnitamisega taotleb hageja
2000 krooni ning palub kanda selle üle tema arvelduskontole 221030009643. II. II. Seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas 2-0909-52183 lõpetada. lõpetada. Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kompromissileping kehtib täitedokumendina ja kuulub viivi vitamatult vii vitamatult täitmisele. III. III. Tagastada hagejale
nr 2-0909-52183 menetluse lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamise kinnitamisega misega ½ (pool) hagi esitamisel tasutud riigilõivust riigilõivust, ivust, s.o. summa 2000 (kaks tuhat) tuhat) krooni. Tagastatav riigilõiv ( 2000 2000 krooni) krooni) tuleb kanda hageja AAS Gjensidige Baltic (Eesti filiaali kaudu) kaudu) (reg.(reg.-kood 11193232) arvelduskontole arvelduskontole nr xxxx xxxx. xx., märkides selgitusse selgitusse „ tsiviilasi nr 22-090952183, 52183, riigilõivu riigilõivu osaline tagastamine“. Edasikaebe kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Tartu Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu. Määruse ärakiri kätte toimetada pooltele (esindajatele) ja edastada jõustumisel Kohtute raamatupidamiskeskusele.. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. 12.10.2009 esitas AAS Gjensidige Baltic (AAS Gensidige Baltic Eesti filiaali kaudu) Viru Maakohtule hagi R J vastu võlgnevuse 17 976.20 krooni ja lisanduva viivise nõudes Peale kostja poolt hagimaterjalide kättesaamist on hageja edastanud kohtule taotluse kostjalt 3 vastuse puudumisel tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks, millist taotlust hagiavaldus ei sisaldanud. 19.08.2010 teatas hageja uus volitatud esindaja, et kostja ei ole hagiavalduses nõutud võlgnevust tasuma asunud, mistõttu hageja soovib kostjalt täiendava viivise väljamõistmist. Samuti taotles hageja alates 20.08.2010 Võlaõigusseaduseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras lisanduvat viivist kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Eelnevast tulenevalt pidas kohus vajalikuks hagi läbivaatamist kohtuistungil, edastades kostjale tutvumiseks nii hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kui täiendava taotluse viiviste arvestamisest 21.07.2009 kuni 19.08.2010 summas 1556.30 krooni. 12.10.2010 kohtuistungil tunnistas kostja hageja esitatud nõuet, kuid seletas, et tema ainsaks sissetulekuks on xxxx, mistõttu tal puudub võimalus nõutava summa tasumiseks. Hageja loobus kostja vastu esitatud viivisnõudest ning nõustus kostjaga sõlmima võla tasumiseks maksegraafikut. Pooled esitasid kohtule kinnitamiseks kirjalikult sõlmitud kompromissilepingu, mille kohaselt kostja tasub hagejale kokku 19 976.20 krooni. Nimetatud summa sisaldab põhivõlgnevust summas 17 976.20 krooni ja poolt (1/2) hageja poolt tasutud riigilõivust so. summas 2000 krooni. Kostja tasub võlgnetava summa katmiseks hagejale alates novembrist 2010.a. igakuiselt 10.kuupäevaks osamaksena 400 krooni kuus kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja poolt maksegraafiku rikkumisel on hagejal õigus kogu võlgnevuse sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Vastavalt kompromissile taotleb avaldaja tema poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist ½ osas
Seoses kompromissi sõlmimisega paluvad pooled see esitatud kujul määrusega kinnitada, lõpetades ühtlasi asjas menetluse. Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte esitatud kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
lg 1 p 4).
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning kostja kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss tema poolt ka täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavad õiguslikud tagajärjed on pooltele kohtu poolt selgitatud.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. 4
lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr.2-09-52183 materjalidest nähtub, et hageja on tasunud vastavalt hagihinnale (17 976.20 krooni) 08.10.2009 maksekorralduse nr 1670 alusel riigilõivu summas 4000 krooni Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606.
lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Seega, tulenevalt
lg 2 p 1 ja lg 3, kuulub hageja taotlusel talle tagastamisele 2000 krooni.
lg 2 kohaselt on õigus esitada määrusele määruskaebus 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kohus juhindus kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel
Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtumäärus jõustus 03.novembril 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.