KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 02. september 2010, Tallinn Haldusasja numbrid 3-10-2258 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja to

§ 30lg 2 p 1; § 471 lg 1).

ASJAOLUD

1. 01.09.2010 saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi maksuhaldur) taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Taotleja palub anda luba kinnistusraamatusse kinnisasjale Niidi tn 21, Aespa küla, Kohila vald, Raplamaa, kinnisasja käsutamise keelumärke seadmise taotlemiseks. Maksuhaldur selgitas, et taotluse esitamise aluseks on maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 136¹ lg 1, mille kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud.
2. Maksuhaldur selgitab, et 05.01.2010 korralduse nr 12.2-3/14-1 alusel alustati 18.01.2010 OÜ Eurocatene revisjoni. OÜ Eurocatene revisjon hõlmab käibemaksu ning füüsilistele isikutele tehtud töötasu väljamaksetelt kinnipidamisele ja arvestamisele kuuluvate tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ning töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli
3. ja
4. aasta maksustamisperioodidel. 28.07.2010 PMTK korralduse nr 12.2-3/14-15 alusel alustati 05.08.2010 täiendavalt tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli
5. ja
6. aasta maksustamisperioodidel. Kontrolli tulemusel on maksuhaldur välja selgitanud, et OÜ Eurocatene eeldatav maksusumma on 2 244 843 krooni, mis kujuneb alljärgnevalt.
7. OÜ Eurocatene põhiline majandustegevus kontrollitaval perioodil seisnes 0% käibemaksu määraga maksustatavate tööjõurendi teenuste osutamises mitmetele Soome Vabariigi äriühingutele. OÜ Eurocatene revisjoni läbiviimisel tuvastatud faktiliste asjaolude põhjal selgus, et OÜ Eurocatene on perioodil veebruar 2008 – aprill 2009 maksnud oma töötajatele Soome Vabariigis töötamise eest tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 13 lg 3 p 1 alusel lisaks töölepingutes sätestatud ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse (edaspidi TSD) deklaratsioonides kajastatud palgale maksuvabalt päevaraha
8. ja
9. aastal kokku summas 1 379 000 krooni. Samuti on äriühing hüvitanud osaliselt töötajatele välismaal töötamisega seotud sõidukulusid kontrollitaval perioodil kokku summas 158 960 krooni ning majutuskulusid kokku summas 645 079 krooni. TuMS § 13 lg 3 kohaselt tulumaksuga ei maksustata Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimisvõi kontrollorgani liikmele makstavaid teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitisi ning päevaraha. Kuni 30.06.2009 kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 26 lg 1 p 5 alusel on üheks töölepingu kohustuslikuks tingimuseks fikseerida töötegemise koht või piirkond. TLS § 51 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks ja töötaja on kohustatud minema niisugusesse töölähetusse. Poolte kokkuleppel võib töölähetus kesta ka kauem. Töö asukohana oli eelnimetatud perioodil töötajatega sõlmitud töölepingutes märgitud Eesti Vabariik.
10. Töölepingu seaduse (kehtiv alates 01.07.2009) § 5 lg 1 p 7 ning § 21 sätestavad samased põhimõtted, millised olid kuni 30.09.2009 kehtinud TLS-s. OÜ Eurocatene rentis kontrollitaval perioodil tööjõudu Soome äriühingutele ning renditöötajad täitsid oma tööülesandeid üksnes Soomes, teostades tööjõu tellija poolt määratavaid tööülesandeid. Eeltoodust tulenevalt asus töötajate tegelik töötegemise koht Soomes, mitte Eestis. Maksuhaldur on seisukohal, et kui Eesti äriühingu või tööandja töötajad tegelikult kunagi Eestis ei tööta ja kui kogu töölepingu kehtivuse aja töötaja viibib tegelikult välisriigis, siis ei saa olla tegemist lähetusega Eestist ning ei ole õigustatud maksuvabade lähetuse päevarahade tasumine. OÜ-l Eurocatene puudus seaduslik alus töötajate lähetamiseks väljapoole kindlaks määratud tegeliku töö tegemise kohta ning seoses sellega ka maksuvabalt töölähetuse päevarahade maksmiseks. Seega ei ole OÜ Eurocatene poolt töötajatele päevarahade maksmine seotud töölähetustega ning OÜ-l Eurocatene puudus kontrollitaval perioodil alus renditöötajatele maksuvabade päevarahade maksmiseks ning päevarahade väljamakseid tuleb käsitleda renditöötajate töötasu väljamaksetena. Seega kuulub OÜle Eurocatene revisjoni tulemusena seoses füüsilistele isikutele tehtud töötasu väljamaksetega juurdemääramisele makse kokku summas 488 661 krooni, sh sotsiaalmaksu kokku summas 455 070 krooni, töötuskindlustuse makseid kokku summas 12 411 krooni (8 274 krooni (0,6%) ja 4 137 krooni (0,3%)) ning kogumispensioni makseid 21 180 krooni (2%). Lisaks eelnevalt käsitletud päevarahale kompenseeris OÜ Eurocatene renditöötajatele ka sõidu- ja majutuskulusid. Lähtudes eeltoodud seisukohast, et OÜ Eurocatene poolt välismaale suunatud renditöölised ei viibinud töölähetuses, ei olnud äriühingul alust hüvitada maksuvabalt töötajatele eelnimetatud kulusid kokku summas 804 039 krooni (158 960 + 645 079). PMTK on seisukohal, et nende kulude näol on tegemist töötajatele tehtud erisoodustustega, mis vastavalt TuMS § 48 ja 2 sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 7 kuuluvad maksustamisele tulumaksuga kokku summas 213 732 krooni ja sotsiaalmaksuga kokku summas 335 864 krooni.
11. Maksuhaldur märgib järgmisena, et OÜ Eurocatene poolt revisjoni läbiviimiseks esitatud raamatupidamise algdokumentide seas sisalduvad OÜ-de Royalpro (registrikood 11387798), Silhouette (registrikood 11276774) ja Perspectivest (registrikood 10810243) nimel väljastatud arved kokku summas 1 605 805 krooni, sh käibemaks 248 081 krooni. OÜ Eurocatene on nimetatud arvete alusel kontrollitaval perioodil oma tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvanud sisendkäibemaksu summas 248 081 krooni ning teostanud väljamakseid äriühingu rahalistest vahenditest kokku summas 1 605 805 krooni. Arvete tasumine toimus sularahas. Revisjoni raames tuvastas maksuhaldur, et kontrollitaval perioodil OÜ Eurocatene väidetavateks tehingupartneriteks olnud osaühingud Royalpro, Silhouette ja Perspectivest on reaalset majandustegevust mitteomavad varifirma tunnustega äriühingud, mille nimelt kontrollitavale äriühingule väljastatud arved on fiktiivsed. Nende arvete alusel ei ole tegelikkuses kaupade ega teenuste võõrandamist toimunud. Käsitletavate arvete kuludesse kandmine võimaldas OÜ-l Eurocatene alusetult oma tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksu maha arvata ning teostada maksuvabalt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid äriühingu rahalistest vahenditest. Väidetavate koostööpartneritega suhtlemises esindasid OÜ-t Eurocatene selle juhatuse liikmed German Rodin (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Tiiu Rodin (isikukood xxxxxxxxxxx). German Rodin korraldas OÜ Eurocatene koostööd OÜ-tega Royalpro, Silhouette ja Perspectivest ja suhtles äriühingute esindajatega ning Tiiu Rodin kirjutas alla vastavatele koostöölepingutele ja sularaha liikumise dokumentidele.
12. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 tulenevalt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Seega saab sisendkäibemaksu maha arvata, kui on täidetud järgmised tingimused: kaup või teenus pidi olema soetatud samal maksustamisperioodil, mille maksustavalt käibelt arvestatud käibemaksu vähendatakse; soetatud kaup või teenus pidi olema soetatud registreeritud maksukohustuslaselt; soetatud kaup või teenus pidi olema kasutatav maksumaksja enda ettevõtluses. Sisendkäibemaksu mahaarvamine ei ole äriühingu kohustus, vaid õigus. Sellise õiguse rakendamiseks peab isik veenduma, kas esinevad käibemaksuseaduses toodud asjaolud. Oluline ei ole üksnes see, et kõik nimetatud nõuded oleks täidetud, vaid ka see, et need tingimused esineksid üheaegselt. Vastasel juhul ei saa sisendkäibemaksu maha arvata.
13. TuMS § 1 lg 3 kohaselt maksustatakse tulumaksuga muu hulgas §-des 51-52 sätestatud residendist juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. TuMS § 4 lg 3 alusel on § 1 lõigetes 2-4 nimetatud tulumaksu määr 23/77.Vastavalt TuMS § 51 lõikele 1 maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §§ 48-
14. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulu § 51 lg 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-34-07 on märgitud, et RPS reguleerivad majandustehingute dokumenteerimist ja algdokumenti RPS §-d 6 ja
15. Nõuetekohasel algdokumendil tuleb märkida ka tehingu majanduslik sisu. Kui tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Järelikult võib selline asjaolu olla piisavaks aluseks, et 3 kohaldada TuMS § 51 lg 2 p
16. RPS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamisarvestuse algdokument majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja raamatupidamiskirjendi järjekorranumber, tehingu majanduslik sisu, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teiste poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid ning allkiri (allkirjad), mis kinnitab majandustehingu toimumist. Raamatupidamisarvestuse algdokument peab tõendama tehingu toimumist ning selle põhjal peab olema võimalik välja lugeda tehingu objekt, tehingu toimumise aeg, tehingu pooled ning kinnitus tehingu täitmise kohta (allkiri). Seega peab raamatupidamise algdokument kajastama reaalselt toimunud majandustehingu asjaolusid. Käesolevaga on tulumaksu aluseks lõppkokkuvõttes asjaolu, et väljamakse aluseks oleva tehingu olemasolu ei ole leidnud tõendamist, siis ei ole kulutus ka dokumentaalselt tõestatud ja seega puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument ning puudub alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise ja väljamaksete tegemise aluseks olevad OÜ-te Royalpro, Silhouette ja Perspectivest tehingud on fiktiivsed (puudub majanduslik sisu), vormistatud on vaid formaalsed dokumendid/arved, mis ei vasta eeltoodud seaduslikele nõuetele, puudub OÜ-l Eurocatene õiguslik alus nendel kajastatud sisendkäibemaksu kokku summas 248 081 krooni mahaarvamiseks ning nende alusel maksuvabalt väljamaksete kokku summas 1 605 805 krooni teostamiseks. Seega kujuneb seoses eeltoodud arvetega OÜ Eurocatene maksukohustus kokku summas 674 941 krooni, s.h käibemaks 248 081 krooni ning tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 426 860 krooni.
17. Kolmandaks märgib maksuhaldur, et OÜ Eurocatene poolt esitatud dokumentide kohaselt on äriühing 2008 novembris andnud eraisikule M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) sularahas laenu summas 2 000 000 krooni. Revisjoni käigus kogutud teabe (isikute seletused, dokumentide analüüs jms) kohaselt on alust arvata, et tegelikkuses ei ole OÜ Eurocatene M. K.le mingisugust laenu andnud, vaid tegemist on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega, mis teostati järgmisel viisil. OÜ Eurocatene
18. aasta pangakontodelt nähtuvad äriühingu pangakaardiga tasumised, mille kohta puuduvad äriühingu raamatupidamises vastavad algdokumendid. Raamatupidamislikult on nimetatud tehingud vormistatud sularaha paigutamisena äriühingu pangakontolt kassasse, kuid puuduvad vastavad kassa sissetulekuorderid, samuti on puudu M. K.le raha üleandmist tõendavad kassadokumendid. Pangakontodelt on välja võetud sularaha, mis on seejärel väidetavalt paigutatud äriühingu kassasse. Nimetatud tegevuste tulemusel toimus OÜ Eurocatene sularaha jäägi pidev suurenemine, kuigi pearaamatu kassakontolt ei ilmne vastavat majanduslikku vajadust.
19. aasta lõpus anti väidetavalt kassasse kogunenud sularaha arvelt eraisikule M. K. 2 000 000 krooni suurune laen, mida äriühingu pearaamatu ja äriühingu poolt M. K. nimele vormistatud teatise kohaselt ei ole tagastatud. Laen anti väidetavalt välja eesmärgiga kasutada raha M. K. Läti äriühingu MK Railways SIA ettevõtluses, kuid selle ebaõnnestumise tõttu ei ole laenu tagasimakseid tehtud. Selline maksukohustuslase selgitus ei ole usutav, sest puudub mõistlik põhjendus laenu vormistamiseks laenusaajale kui füüsilisele isikule, kui puuduvad tagatised ja garantiid laenu tagasisaamiseks ning kui mõistlik olnuks laenu vormistamine ilma nn vahendajata otse juriidilisele isikule panga kaudu, mis on turvalisem moodus kui sularahaga arveldamine. Samuti ei esitatud maksuhaldurile M. K. poolt MK Railways SIA-le reha üleandmist kinnitavaid dokumente. Laenulepingus on toodud ka 5% intress, kuid OÜ Eurocatene ei ole alustanud intressi ega põhisumma sissenõudmist. Eeltoodud asjaolud süvendavad maksuhalduri kahtlust laenutehingu ehtsuses.
20. Vormistatud laenulepingu punktis 6 ja selle alapunktides on toodud lepingu tagatiste tingimused. Punkt 6.1 on sõnastatud järgmiselt: laenuandja tagab lepinguga võetud kohustusi kogu oma varaga. Nimetatud säte on aga vasturääkiv ja puudulik, kuna sättest tulenevalt vastutab rahaliste kohustuste eest laenuandja ehk OÜ Eurocatene, kuid arvatavasti on siinkohal laenuandja asemel mõeldud laenusaajat ehk M. K.t. Samuti ei ole lepingus märgitud laenusaajale 4 kuuluvat vara ja selle väärtust, millises ulatuses toimub laenulepingust tulenevate kohustuste tagamine. Kinnistusregistri andmetel, mis on avalikult kättesaadavad andmed, seega kontrollitavad, kuuluvad M. K.le 2 kinnistut, millele on juba
21. aastal seatud käsutamise keelumärked Eesti Vabariigi kasuks. Maksuhaldurile teadaolevalt ei kuulu M. K.le ka ühtegi sõidukit. Seega puudub laenusaajal vara, mille arvelt laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmine laenusaaja poolt olnuks tagatud. Maksuhalduri andmetel pärinevad M. K. viimased ametlikud sissetulekud
22. aastast. Äriregistri andmetel on isik seotud mitmete Eesti äriühingutega, kuid enamus neist on äriregistrist kustutatud. Seega puudus M. K.l väidetava laenu saamise ajal ametlik sissetulek, mis tõendaks isiku maksevõimet. Äriseadustiku § 135 lg 1 kohaselt osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital ning § 148 lg 5 kohaselt on äriühingu eesmärgiks kasumi teenimine. Eelkirjeldatud olukorras ei ole OÜ Eurocatene kui kasumit taotleva äriühingu seisukohast 2 000 000 krooni suuruse laenu vormistamine maksevõimetu füüsilise isiku nimele, kellel puudub igasugune likviidne vara ning kellelt laenu tagasisaamise võimalus on kaheldav, majanduslikult põhjendatud. PMTK-l on OÜ Eurocatene panga- ja kassadokumentide, asjaosalistelt isikutelt saadud seletuste ning laenu andmise kohta vormistatud puudulike ja vasturääkivate dokumentide analüüsi ja kogumis hindamise tulemusel tekkinud põhjendatud kahtlus, et tegelikkuses ei laekunud
23. a pangakontodelt välja läinud raha äriühingu kassasse, vaid eelkäsitletud väljaminekute näol oli tegemist OÜ Eurocatene ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Nimetatud kulud vormistati äriühingu pearaamatus fiktiivselt äriühingu sularaha kassa laekumistena, mis revisjoni läbiviimise ajaks ei ole enam kontrollitav ning suurest sularaha jäägist vabanemiseks vormistati eraisikule, kes on OÜ Eurocatene juhatuse liikme German Rodin isiklik tuttav, välja antud laenuna, mida ei tagastatud. Maksumenetluses on tuvastamist leidnud, et tegelikkuses ei ole nimetatud raha kunagi äriühingu kassasse laekunud ning OÜ Eurocatene ei ole M. K.le laenu summas 2 000 000 krooni andnud. Seega on nimetatud laenutehing fiktiivne ning selle alusel äriühingust välja läinud 2 000 000 krooni ei ole ettevõtlusega seotud. Seega kuulub eelnimetatud summa maksustamisele tulumaksuga summas 531 645 krooni. Eelkirjeldatud tegevus saab olla üksnes tahtlik tegevus, mille eesmärgiks on maksude tasumisest kõrvalehoidumine.
24. Võttes arvesse, et OÜ Eurocatene juhatuse liikmed ei täida piisavalt kaasaitamiskohustust MKS 56 mõttes ning ei ole maksumenetluse käigus andnud maksuhaldurile arvestatavat ja usaldusväärset teavet OÜ-te Royalpro, Silhouette ja Perspectivest arvetel kajastatud tehingute kohta, on tõenäoline, et nad kas teadsid või pidid teadma, et tegemist on fiktiivsete tehingutega, mis viitab isikute pahatahtlikule käitumisele. Asjaosaliste väited arvetel kajastatud tehingute reaalsuse kohta on ebapiisavad tõendamaks tehingute faktilist toimumist – nad on üldised, paljasõnalised ja kontrollimatud. Fiktiivse laenutehingu kajastamine raamatupidamisarvestuses saab PMTK seisukohast olla samuti üksnes tahtlik ja ettekavatsetud tegevus. Ka töötajatega sõlmitud töölepingutes valeandmete märkimist saab käsitleda üksnes tahtliku tegevusena, sest äriühingul ei olnud alust hüvitada maksuvabalt töötajatele sõidu- ja majutuskulusid ning maksta maksuvabalt päevaraha. Maksuhaldur lisab, et OÜ Eurocatene ei kajasta igakuiselt esitatavates käibedeklaratsioonides alates
25. maist enam 0% määraga maksustatavat käivet ning äriühingu
26. aasta seitsme kuu 20% määraga maksustatav käive on 27 250 krooni, millest nähtub, et OÜ Eurocatene ei oma aktiivset majandustegevust. Samuti on teada, et OÜ Eurocatene juhatuse liige German Rodin on alates 21.01.2010 OÜ Avanti Ehitus (registrikood 11747127) juhatuse liige ja Tiiu Rodin OÜ Avanti Ehitus prokurist ning German Rodin ainuosanik. OÜ Avanti Ehitus on registreeritud OÜ-ga Eurocatene samal aadressil ning samuti on äriühing kantud Soome ettemaksuregistrisse. Alates 17.06.2010 on OÜ Avanti Ehitus registreeritud käibemaksukohustuslaseks ning alates
27. aprillist saavad nimetatud äriühingult väljamakseid paljud eelnevalt OÜ-s Eurocatene töötanud isikud. Seega on alust arvata, et OÜ Eurocatene majandustegevus lõpetatakse ja tegevust jätkatakse selliselt, et sisuliselt OÜ Eurocatene kogu 5 majandustegevus on üle viidud äriühingu juhatuse liikmete poolt OÜ-sse Avanti Ehitus. Nimetatud seisukohta on kinnitanud ka OÜ Eurocatene juhatuse liige German Rodin, kes teatas 30.08.2010 PMTK-le, et käesoleval ajal OÜ Eurocatene ei oma aktiivset majandustegevust, kuna oodatakse PMTK maksuotsust, et otsustada edaspidised tegevused äriühingu tegevuse jätkamise osas.
28. Arvesse võttes maksumenetluses tuvastatud asjaolusid ning maksukohustuslase käitumist, on tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ Eurocatene sellise tegevuse eesmärk on teadlikult maksejõuetuse tekitamine, et hoida kõrvale revisjoni tulemusel juurdemääramisele kuuluvate maksude tasumisest. Taotlejal on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib pärast rahalise nõude või kohustuse määramist selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Eespooltoodust tulenevalt leiab maksuhaldur, et maksuhalduri tekkivate nõuete tagamiseks on põhjendatud seada OÜ-le Eurocatene kuuluvale Raplamaal, Kohila vallas, Aespa külas, aadressil Niidi tn 21 asuvale kinnisasjale käsutamise keelumärge. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui OÜ SKT Kinnisvaraarendus on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 2 244 843 krooni, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU PÕHJENDUSED 12.

§ 29

lg 1 kohaselt annab ja pikendab halduskohtunik seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks).

§ 29

lg 2 kohaselt esitab taotluse või avalduse loa andmiseks selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik (taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist.

§ 29

lg 3 näeb ette, et isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel, sama paragrahvi lg 4 sätestab korra, mille kohaselt halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

1. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja vastavust seaduse nõuetele leiab kohus, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur viib OÜ Eurocatene suhtes läbi maksumenetlust, mille tagajärjel koostatakse tõenäoliselt maksuotsuse. Maksuhalduri poolt on asjaolude põhjal välja arvutatud ka hinnanguline rahalise nõude suurus. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Eurocatene tegevuse eesmärgiks ei ole olnud tulu teenimine, vaid raha ettevõttest väljaviimine. Kohus leiab, et võttes arvesse sisuliselt antud äriühingu tegevuse lõpetamist, uue äriühingu asutamist ning sisuliselt kogu tegevuse üleviimist uude äriühingusse, on taotlejal põhjendatud alus väitmaks, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib maksukohustuslane asuda sundtäitmise vältimiseks võõrandama või muul viisil käsutama ettevõtte järelejäänud vara, eelkõige kinnisasja võõrandamise näol. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral 6 võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud väidete alusel seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt taotluse, andes taotlejale loa MKS § 130 lõike 1 punkti 1 kohase täitetoimingu sooritamiseks ja OÜ Eurocatene nimel registrisse kantud kinnisasjale aadressil Niidi tn 21, Aespa küla, Kohila vald, Raplamaa kinnisasja käsutamise keelumärke kinnistusraamatusse kandmise taotlemiseks. Kadriann Ikkonen kohtunik 7