3-09-2782/36

Haldusasi nr 3-09-2782 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2010.a Tallinn Haldusasja number 3-09-2782 Haldusasi Werbitrex Grupp AS kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.08.2009.a korralduse nr 12.23/6661-1 tühistamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Werbitrex Grupp AS, esidajad advokaadid Vahur Kivistik ja Meelis Krautmann Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindaja Tõnis Kuuse RESOLUTSIOON Jätta Werbitrex Grupp AS kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 03.01.2008.a korraldusega nr 12-2.1/35 alustas maksuhaldur Werbitrex Grupp AS suhtes revisjoni. PMTK 17.12.2008.a korraldusega nr 12-2.1/41999 pikendas PMTK revisjoni tähtaega kuni 30.04.2009.a. PMTK tegi 23.04.2009 maksuotsuse nr 12-5/
2. Werbitrex Grupp AS esitas maksuotsuse nr 12-5/195 peale vaide, mis MTA 25.06.2009 vaideotsusega nr 6-1/285-3 rahuldati, maksuotsus tunnistati kehtetuks ja kohustati PMTK-st uuesti otsustama.
3. PMTK 18.08.2009.a korraldusega nr 12.2-3/6661-1 pikendas maksuhaldur viitega maksukorralduse seaduse (MKS) § 75 lg-le 3 revisjoni tähtaega kuni 31.10.2009.a. Werbitrex Grupp AS esitas korralduse nr 12.2-3/6661-1 peale vaide, mis jäeti MTA 26.10.2009.a vaideotsusega nr 6-1/445-4 rahuldamata.
4. Werbitrex Grupp AS esitas 26.11.2009.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles PMTK 18.08.2009.a korralduse nr 12.2-3/6661-1 tühistamist. Kohus võttis kaebuse 18.01.2010.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks PMTK. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebaja on seisukohal, et PMTK 18.08.2009.a korraldus nr 12.2-3/6661-1 on ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele järgmistel põhjustel. 4.1 Kaebaja leiab, et maksuhalduri õigus teha asjas, mis saadeti pärast vaidemenetlust uuesti otsustamiseks, menetlustoiminguid asjaolude täiendavaks uurimiseks ja tõendite kogumiseks, ei ole piiramatu. MKS ei sätesta, et maksuotsuse kehtetuks tunnistamisel revisjon taastub või et juba lõppenud revisjon jätkub. Samuti ei tulene seadusest, et maksuotsuse vaidlustamine ja maksuotsuse kehtetuks tunnistamine on käsitatav revisjoni peatamisena. 4.2 Revisjon on maksumaksjat enam koormav kontrolli liik, mistõttu kontrolli jätkamist revisjoni vormis tuleb maksuhalduril igal juhul põhjendada (MKS § 46 lg 2 koostoimes § 75 lg-ga 3). Vaidlustatud korralduses ei ole põhjendatud, miks maksuhaldur kavatseb täiendavaid asjaolusid uurib just revisjoni vormis. Pärast vaidemenetlust puudub maksuhalduril õiguslik alus revisjoni tähtaega pikendada. Pikendamiseks oleks maksuhaldur pidanud enne lõpptähtaega andma uue korralduse. 4.3 Maksuhaldur ei saa jätkata revisjoni, mis on olnud juba niigi ebamõistlikult pikk. Kui maksuhaldur pole 15 kuu jooksul kahe kaebaja tehingupartnerist äriühingu kohta suutnud koguda piisavalt tõendeid ja teha vastavasisulist analüüsi ning koostada motiveeritud maksuotsust, siis ei ole tegemist kiire ja efektiivse menetlusega, vaid venitamisega, mis on kaebajale üleliigseid kulutusi tekitav ning häirib igapäevast majandustegevust.
6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 Kaebaja seisukoht, et juba lõppenud revisjoni pikendamise kohta on vastuolus MKS-s sätestatuga ja seega ebaõige. MKS § 81 lg-st 4 tulenevalt lõpeb revisjon kas maksuotsuse tegemise või teate kättetoimetamisega isikule juhul, kui revisjoni käigus ei avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid. Seega ei lõpe revisjon üksnes sel põhjusel, et revisjonitähtaeg on saabunud. Kui maksuotsus tunnistatakse vaidemenetluses kehtetuks, siis luuakse juriidiliselt olukord, kus poleks seda maksuotsust üldse olnudki ning seetõttu ei saa ka öelda, et revisjon oleks vahepeal juba lõppenud. Seetõttu ei nõustu vastustaja kabuse esitaja väitega, et maksuotsuse kehtetuks tunnistamine vaidemenetluses ei pikenda iseenesest revisjoni tähtaega. Selline seisukoht muudaks sisutuks MKS § 148 lg 1 p-s 3 sätestatud maksuhalduri õiguse teha haldusakti andnud haldusorganile ettekrjutus asja uuesti otsustamiseks, sest kordusrevisjon on keelatud. 5.2 Vastustaja möönab, et pärast maksuotsuse kehtetuks tunnistamist tuleb revisjonitähtaega pikendada mõistliku aja jooksul, kuid revisjonitähtaja pikendamise viibimine ei saa samas olla isiku maksukohustusest vabanemise aluseks just seetõttu, et isikul ei saa tekkida tulenevalt vaideotsuse sisust õiguspärast ootust selle kohta, et maksu ei määratagi. Kaebaja ei ole põhjendanud, milliseid kahjulikke tagajärgi toob talle kaasa revisjoni tähtaja pikendamise mõningane viibimine. Samuti ei tulene seadusest ja kohtupraktikast, et revisjoni tähtaja pikendamisega viivitamine tooks kaasa revisjoni lõppemise või revisjoni edasise pikendamise võimatuse. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb järgnevatel põhjendustel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 6 alusel jätta rahuldamata. 2 6.1 Asjas puudub vaidlus, et PMTK tegi 03.01.2008.a korraldusega nr 12-2.1/35 alustatud revisjoni tulemusena kaebaja suhtes 23.04.2009.a maksuotsuse nr 12-5/195, mis tunnistati MTA 25.06.2009.a vaideotsusega nr 6-1/285-3 kehtetuks ja saadeti PMTK-le uueks otsustamiseks. Vaidlus on selle üle, kas vastustajal oli pärast vaideotsusega maksuotsuse kehtetuks tunnistamist ja asja uueks otsustamiseks saatmist õigus jätkata kaebaja kontrollimist revisjonivormis. 6.2 Proportsionaalsuse ja usalduse kaitse põhimõtetest tulenev korduva revisjoni keeld ei hõlma olukorda, kus maksukohustuslane on revisjoni tulemusena tehtud maksuotsuse vaidlustanud vaidemenetluses ning maksuotsus tühistatakse (vt Lehis, Lasse. Maksuõigus. Juura, Tallinn, 2004, lk 178). Sellisel juhul on maksuhalduril õigus vajadusel läbi viia täiendav revisjon ning välja anda uus maksuotsus, millega võidakse määrata ka esialgsest suurem maksusumma (samas). Käesoleval juhul on vastustaja pidanud revisjoni tulemusena tehtud maksuotsuse vaidemenetluses kehtetuks tunnistamise ja uueks otsustamiseks saatmise järgselt vajalikuks viia kaebaja suhtes läbi täiendava revisjoni. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja sellisele otsusele jõudnud 18.08.2009.a, kui ta koostas käesolevas asjas vaidlustatud korralduse. Kuivõrd nimetatud korraldusega teatati kaebajale tema suhtes maksumenetluse jätkamisest revisjonivormis ning kuna see sisaldab ka muid MKS § 75 lg-tes 1 ja 3 sätestatud andmeid, on kohtu hinnangul sisuliselt tegemist revisjonikorraldusega. Maksuotsuse vaidemenetluses kehtetuks tunnistamise ja uueks otsustamiseks saatmise järgselt ei saa kontrolli jätkumine revisjonivormis toimuda automaatselt, vaid vajab maksuhalduri sellekohast otsust. Sellise otsuse on vastustaja käesoleval juhul teinud: valik revisjoni kasuks nähtub kaevatavast haldusaktist. Eeltoodud põhjustel kujutabki viimane endast revisjonikorraldust, vaatamata asjaolule, et on vormistatud revisjonitähtaja pikendamise korraldusena. Tegemist on ebaolulise vormiveaga, mis ei anna alust kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistamiseks (haldusmenetluse seaduse § 58). 6.3 Kaebaja leiab õigesti, et kaevatava korraldusega tema suhtes alustatud täiendavat revisjoni ja kehtetuks tunnistatud maksuotsusele eelnenud revisjoni tuleb põhimõtteliselt vaadelda ühtse tervikuna. Siiski ei nõustu kohus kaebajaga selles, et tema suhtes läbiviidud revisjon on olnud ebamõistlikult pikk. MKS ei sätesta revisjoni läbiviimise pikimat lubatud tähtaega. Revisjoni läbiviimine on MKS §-dest 73-81 tulenevalt pikaajaline menetlus. Käesolevas ajas pole tuvastatud, et vastustaja oleks haldusmenetluse ja maksumenetluse põhimõtteid rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kaevatava haldusakti tühistamise. Kaebaja ei ole ka tõendanud kaebuses esitatud väidet, et jätkuv revisjon häirib tema igapäevast majandustegevust ja tekitab talle üleliigseid kulutusi. 6.4 Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustal tulnuks tema suhtes kontrolltegevuse jätkamist revisjoni vormis igal juhul põhjendada. Sellist kohustust MKS-st maksuhaldurile ei tulene. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et maksuhaldur ei pea esitama maksukohustuslasele põhjendust, miks revisjon läbi viiakse (TlnRKo 20.06.2003.a nr 2-3/422/03). 6.5 Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et PMTK 18.08.2009.a korraldus nr 12.23/6661-1 on materiaalselt õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
8. Menetluskuludest. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Indrek Paukštys Kohtunik 3 4