) § 22 lg 1 kohaselt kontrollib töötukassa taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta. Kuna töötajate saamata 2 jäänud palga nõue ei ole põhjendatud, tuleb tööandja maksejõuetuse hüvitis selles osas jätta määramata. Rahuldamisele kuuluvad saamata jäänud puhkusetasu ja töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise nõuded vastavalt
§-le 20 lg 4-
lg 1 alusel on töötukassal õigus kontrollida üksnes, kas talle on hüvitise saamiseks esitatud halduri poolt kõik vajalikud dokumendid, kas kõik dokumendid vastavad kõigile seaduses sätestatud nõuetele ning kas neis sisalduvad andmed on õiged.
lg 1 ei anna töötukassale õigust anda kohtu või pankrotihalduri asemel sisulisi hinnanguid tööandja maksejõuetuse põhjustele, äriühingu juhatuse liikme poolt kohustuste täitmisele või täitmata jätmisele, kuna sellised küsimused lahendatakse pankrotimenetluses. Eesti Töötukassa ei ole vaidlusaluses hüvitise väljamõistmata jätmise otsuses formuleerinud kaebajate suhtes ühtegi Greidport OÜ-ga (pankrotis) töölepingulistest suhetest tulenevat pretensiooni. 7.2 Kaebajad on olnud Greidport OÜ-ga (pankrotis) pikaaegsetes töölepingulistes suhetes alates 01.12.2004 aastast. Nii pankrotihaldur kui ka kohus, kelle menetluses pankrotiasi oli, pole mitte kordagi tõstatanud kaebajate vastu mitte ainsatki pretensiooni seoses sellega, nagu oleks kaebajale makstud tasu olnud ebamõistlikult suur ja osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kaebajate töötasu, ei saa pidada ka objektiivselt võttes ebamõistlikult suureks, kuivõrd see oli ligilähedaselt samas suurusjärgus Eesti keskmise kuupalgaga, kaebajad töötasid täiskoormusega, töö oli raske, keeruline ja vastutusrikas. Kaebajate palgamäära on aastate jooksul muudetud korduvalt, sõltuvalt peamiselt nende konkreetsete tööülesannete keerukusest ning mahust. Tööandja-poolne kulude ülevaatamine ja optimeerimine 2008.a lõpus, mille käigus loobuti enamikust seni kolmandatelt isikutelt sisseostetud teenustest ja saavutati sellega arvestatav kokkuhoid, tõi kaasa tööandjale allesjäänud töötajate töökoormuse olulise kasvu, mistõttu tuli teataval määral suurendada töötajatele makstavat tasu, et see vastaks nende poolt tehtavale tööle. Kuni pankroti väljakuulutamiseni oli tööandja näol tegemist 3 tegutseva ettevõttega, mis tegeles korterite müügi, väljaüürimise ja garantiitöödega, nii olemasolevate projektide arendamise kui ka uute arendusprojektidega. Samuti leiavad kaebajad, et töötukassa on kaebajatele hüvitise väljamaksmata jätmisega ning kolmandale juhatuse liikme hüvitise täies ulatuses väljamaksmisega rikkunud võrde kohtlemise põhimõtet. 7.3 Lõpetuseks märgivad kaebajad, et kuigi hüvitise väljamaksmine puudutas kaebajate õigusi, jättis töötukassa nad vaatlusaluses haldusmenetluses menetlusse kaasamata ning ära kuulamata, rikkudes sellega jämedalt haldusmenetluse seadust. Kaebajad on veendunud, et haldusmenetluse põhimõtete rikkumine viis vastustaja lõpptulemusena ebaõige otsustuseni, kuna nende poolt esitatud andmetel oleks võinud töötuskindlustuse hüvitise määramise menetluses tõenäoliselt olla otsustav kaal. 8. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata ja esitab järgmised vastuväited. 8.1 Esiteks leiab vastustaja, et tal on
lg 1 kohaselt õigus ja kohustus kontrollida taotletavate summade põhjendatust ning selgitada selleks välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, sh asjaolud, mille alusel hinnata nõuete vastavust hea usu põhimõttest lähtuvalt. Teiseks märgib vastustaja, et aktsepteerib kaebajate töösuhet äriühingus, kuid on jätkuvalt arvamusel, et kaebajad, olles ise juhatuse liikmed ja osanikud, on käitunud enda töötasu suurendamisel olukorras, kus äriühing oli maksejõuetu, hea usu põhimõtte vastaselt ning nende nõuded ei ole põhjendatud. OÜ Greidport (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo 23.07.2009.a esitatud vastuses on märgitud, et võlgniku aktiivne majandustegevus lõppes 2008.a hilissügisel ning püsiv maksejõuetus oli tekkinud 2009.a jaanuariks. Pankrotiavalduse õigeaegse kohtule esitamise asemel tõstsid kaebajad 2009.a alguses enda töötasu 12 500 kroonini senise 4 500 krooni asemel. 8.2 ÄS § 1801 lg 3 sätestab, et kui osaühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib osaühing nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Kuigi see on seadusest tulenevalt kohaldatav äriühingu ja juhatuse liikme vahelistele õigussuhetele, on sama põhimõte on kohaldatav ka juhatuse liikme töölepingulistele suhetele tulenevalt eelkõige juhatuse liikme kohustustest tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning vältida enda ja äriühingu huvide konflikti. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja seisukohal, et kaebajad on rikkunud nii hoolsuskohustust, lojaalsuskohustust, majanduslikult kõige otstarbekamalt tegutsemise kohustust kui pankrotiavalduse esitamise kohustust. Sellest tulenevalt ei saa nende nõuded olla kooskõlas hea usu põhimõttega. Vastustaja 27.08.2009 otsuse nr 309000393 juures, millega määrati tööandja maksejõuetuse hüvitis OÜ Greidport (pankrotis) juhatuse liikmele A. A.ile, on aluseks võetud asjaolu, et isik ei ole olnud töölepingu sõlmimise ajal äriühingu osanik ning tema roll juhatuse liikmena on olnud teistsugune, kui kaebajatel. 8.3 Kolmandaks ei nõustu vastustaja kaebajate väitega, et vaidlustatud otsus rikub jämedalt haldusmenetluse seadust, kuivõrd kaebajatele ei võimaldatud ärakuulamisõigust.
kohaselt esitab avalduse vastustajale pankrotihaldur, mistõttu täiendavaid dokumente ja selgitusi küsitakse haldurilt kui menetlusosaliselt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 1 järgi. Kuivõrd pankrotihalduri avaldusega esitatud dokumentides ja hüvitise taotlemise avalduse menetluse käigus täiendavalt taotletud dokumentides ei esinenud vasturääkivusi, tehti vaidlustatud otsus esitatud ja vastustaja täiendavalt taotletud dokumentide alusel ning puudus vajadus enne otsuse tegemist kaebajate arvamuse või vastuväidete ärakuulamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 4 9. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused tuleb osaliselt rahuldada järgmistel põhjendustel. 9.1
lg 1 kohaselt hüvitatakse tööandja maksejõuetuse korral töötajale enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu ning enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.
lg 1 kohaselt esitab pankrotihaldur hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral töötukassale vormikohase avalduse koos tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavate dokumentidega.
lg 1 kohaselt vaatab töötukassa halduri avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt kümnendal päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates. 9.2 Asjas puudub vaidlus, et kaebajale ei olnud enne kõnealuse otsuse tegemist tagatud HMS § 40 lg-s 1 sätestatud õigus olla ära kuulatud. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab haldusorgan, enne menetlusosalise suhtes toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Seega on menetlusosalise ärakuulamine eriti oluline, kui haldusorgan kavandab haldusakti väljaandmist, mis kahjustab isikute õigusi. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kuivõrd taotluse hüvitiste väljamaksmiseks esitas vastavalt seaduses sätestatud korrale Greidport OÜ (pankrotis) pankrotihaldur, oli vaidlusaluses haldusmenetluses menetlusosalisteks ainult pankrotihaldur. Menetlusosaliste ring ei ole piiratud pelgalt taotlejaga, vaid sinna hulka kuuluvad ka kolmandad isikud, kelle õigusi vaidlusalune haldusakt riivab (HMS § 11 lg 1 p 3). Kuivõrd hüvitiste väljamaksmata jätmine puudutas kaebajate õigusi, olid nad vaatlusaluses haldusmenetluses vaieldamatult menetlusosalisteks. Kohus leiab, et kaebajate ärakuulamine neile hüvitise väljamaksmata jätmise otsustamiseks oleks kõikide oluliste asjaolude väljaselgitamiseks olnud hädavajalik. Kohus nõustub kaebajatega, et antud juhul tugineb töötukassa otsustus kaebajatele hüvitise väljamaksmata jätmiseks üksnes asjaoludele, mis tulenevad kaebajate äriseadustiku järgsetest suhetest Greidport OÜ-ga (pankrotis) neid töölepingulistest suhetest eristamata. Kuivõrd otsusest ei nähtu ühtegi põhjendust, millistest asjaoludest lähtuvalt oli kaebajate nõue põhjendamatu nende töölepingulistest suhetest tulenevalt, on vastustaja jätnud kõik olulised asjaolud välja selgitamata. Kohus on seisukohal, et kaebajate ärakuulamata jätmisega rikkus vastustaja HMS § 40 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mida tuleb käesoleval juhul pidada oluliseks menetlusveaks, mis võis takistada vaidlusaluse otsuse tegemiseks tähtsust omavate asjaolude igakülgset väljaselgitamist ning nende asjaolude kaalumist kaebajatele hüvitise määramata jätmise otsustamisel. Seega võis kõnealuse rikkumine oluliselt mõjutada asja otsustamist. 9.3
HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutusõigust teostada koosõlas volituste piirida, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt (vt RKHKo 3-3-1-4202, p 11). Käesolevas asjas pole aga tuvastatud, et vastustaja oleks enne kaevatava otsuse tegemist selgitanud välja kõik otsustamiseks olulised asjaolud, mistõttu võis olemasolev informatsioon olla õiguspärase ja õiglase kaalutlusotsuse tegemiseks ebapiisav. Kuivõrd kohtul ei ole võimalik veenduda, et kaalutusotsuse tegemisel on saavutatud õiguspärane lahend, on tegemist õigusvastase kaalutlusotsusega. 5 9.4 Eeltoodud põhjustel tuleb tühistada Eesti Töötukassa 03.08.2009.a otsus nr 309000347 osas, millega jäeti A. P.le ja G. R.ele tööandja maksejõuetuse hüvitis osaliselt määramata ning kohustada Eesti Töötukassat Greidport OÜ (pankrotis) pankrotihalduri 16.06.2009.a tööandja maksejõuetuse hüvitise avaldust selles osas uuesti läbi vaatama. 10. Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. Indrek Paukštys Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.