võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlg 170 063,51 krooni ja viivis 31.03.2010.a seisuga 75 082,28 krooni, kokku 245 145,79 krooni. Samuti tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis 0,25 % põhivõlalt (s.o 165 019,67 kroonilt) päevas alates 01.04.2010.a kuni põhivõla tasumiseni.
MS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
2 Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 17 500 krooni. Hageja ja kostja MH vahel sõlmitud käenduslepingust nähtuvalt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 21 069,95 eurot. Seega 329 673 krooni. Eeltoodust tulenevalt vastutab MH võla, viiviste ja menetluskulude eest kokku mitte suuremas summas kui 329 673 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.