3-09-2701/27

3-09-2701 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 17.08.2010.a Tallinn Haldusasja number 3-09-2701 Haldusasi A. M.a kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse vanema 16.11.2009.a käskkirja nr 2-21/23 „A. M.ale distsiplinaarkaristuse määramine” Asja läbivaatamise kuupäev 28.07.2010.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja A. M. Vastustaja Põhja-Tallinna Valitsus, esindaja Helju Prits. RESOLUTSIOON Jätta A. M.a kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Põhja-Tallinna Valitsuse (PTV) vanema 16.11.2009.a käskkirjaga nr 2-21/23 „A. M.ale distsiplinaarkaristuse määramine” määrati PTV sotsiaalhoolekande osakonna (SHO) jurist A. M.ale „[t]eenistuskohustuste süülise täitmata jätmise eest, mis seisnes osakonna juhataja M-P. E.i poolt 08.09.2009, 02.09.2009 ja 23.10.2009 antud korralduste täitmata jätmises” avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 p 1 ja § 85 lg 1 p 1 alusel distsiplinaarkaristuseks noomitus. Käskkirja kohaselt eiras A. M. SHO juhataja 08.09.2009.a, 02.09.2009.a ja 23.10.2009.a antud seaduslikke korraldusi Harju Maakohtu (HMK) 03.04.2009.a määruse täitmiseks tsiviilasjas nr 208-
2. Nimetatud kohtumäärusega kohustati Tallinna linna PTV kaudu kostja seadusliku esindajana vastama hagiavaldusele 30 päeva jooksul määruse kätte saamisest. SHO juhataja viseeris 08.09.2009.a kohtumääruse täitmiseks A. M.ale resolutsiooniga „[p]alun esindada”. HMK 28.08.2009.a kirjaga samas tsiviilasjas kohustati PTV-st kohtumäärust täitma ja vastama hagiavaldusele 20 päeva jooksul kirja kättesaamisest. SHO juhtaja viseeris 02.09.2009.a kohtukirja täitmiseks A. M.ale resolutsiooniga „[p]alun täita kohtumäärus” ja saatis 23.10.2009.a A. M.ele e-kirja tekstiga: „[m]illes asi? Palun koostada kiiresti vastus!”. A. M. jättis kohtumääruse täitmata ja selle täitis tema eest 12.11.2009.a SHO juhataja.
3. A. M. esitas 19.11.2009.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PTV vanema 16.11.2009.a käskkirja nr 2-21/23 „A. M.ale distsiplinaarkaristuse määramine” tühistamist. Kohus võttis kaebuse 28.12.2009.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks PTV. Kaebuse põhjendused. Kaebaja leiab, et kuna HMK on 12.05.2009.a määruses tsiviilasjas nr 2-0817095 nõustunud, et selles asjas ei pea esindajaks olema SHO jurist, oleks vastustaja pidanud sellest tegema vastavad järeldused ning algatama vajaduse korral 02.09.2009.a distsiplinaarmenetluse süüdlase karistamiseks. Vastustaja seda teinud ei ole ja on kõigi asjade kogumi kohta algatanud distsiplinaarmenetluse, mis on vastuolus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) mõtte ja sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise tähtajaga. Kaebaja leiab, et kaevatav käskkiri tuleb tühistada distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja möödalaskmise tõttu. TDVS § 6 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Seega hakkab tähtaeg kulgema alates 02.09.2009.a, s.o ajast millal 28.08.2009.a kohtunõude täitmata jäämisest sai teada M-P. E., kellele kaebaja tööalaselt allub ja karistuse määramise tähtaeg lõppes 02.10.2009.a.
4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 3.1 Vastustaja ei nõustu kaebuse väitega, et distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg on mööda lastud. Tõepoolest, A. M. ei täitnud oma tööülesannet – vastata HMK-le tsiviilasjas nr 2-08-17095 pikema perioodi vältel. Kuid tööandja on pidanud vajalikuks anda talle selgitavaid juhtnööre ning võimaluse tööülesanne ikka ära täita täpsustades oma korraldusi. Ka oma seletuskirjas 09.11.2009.a väidab A. M., et ta ei ole üheselt ja selgelt aru saanud, et tema peab tsiviilasjas vastuse tegema, ehkki suuliselt oli SHO juhataja talle seda varasemalt kinnitanud ning ka SHO juhataja viisa 08.04.2009.a oli „[p]alun esindada”, mis sisaldab ka hagile vastamist. Kuna töötaja väitis, et tema ikkagi ei olnud korraldusest aru saanud, ei pidanud tööandja õigeks hakata töötajat karistama, vaid andis 02.09.2009.a selge ja ühemõttelise korralduse, et vastamist kohustav kohtumäärus 03.04.2009.a tuleb ikkagi täita. 15.10.2009.a kirjaga, mis jõudis meili teel PTV-sse 23.10.2009.a teatas HMK kohtunik T. H., et hagile on ikka vastamata s.t A. M.a tööülesanne on täitmata. Seega sai alles 23.10.2009.a üheselt selgeks, et A. M., hoolimata SHO täpsustavast korraldusest, tsiviilasjas 2-08-17095 kohtule vastust koostanud ei ole ning tal puuduvad seadusliku korralduse mittetäitmiseks aktsepteeritavad põhjused. 3.2 Oma seletuskirjas 09.11.2009.a toob A. M. mitmeid põhjuseid, miks tema SHO juhataja korraldusi tsiviilasjas nr 2-08-17095 täitma ei pea: selleks on vaja eriteadmistega juristi, ka kohus on leidnud, et esindaja ei pea kindlasti olema SHO jurist, linnaosavalitsuse teisel juristil on eriteadmised ja kõrgem palk jne. Kohtu märkusena toodud seisukoht riigi õigusabi taotluse mitterahuldamise määruses 12.05.2009.a, mille kohaselt SHO jurist ei pea olema Tallinna Linnavalitsuse esindajaks selles tsiviilasjas, ei ole tööandjale siduv. A. M.a seletuskiri 09.10.2009.a on tõendiks, et ta otsis pikema perioodi vältel võimalust, kuidas tööülesannet tsiviilasjas 2-08-17095 mitte täita. Tööandja saab karistada töötajat alles ümberlükkamatute asjaolude selgumisel ja need asjaolud said tööandjale teatavaks 23.10.2009.a, kui PTV-sse saabus meili teel HMK kohtuniku T. H.a kiri 15.10.2009 nr 2-08-
5. Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg TDVS § 6 lg 1 mõistes oli hiljemalt 23.11.2009.a ehk hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada isik, kellele süüdlane allus. Seega on distsipinaarkaristus 16.11.2009.a määratud tähtaega ületamata. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata järgnevatel põhjendustel. 2 4.1 Kaevatava haldusaktiga on kaebajat karistatud tema vahetu ülemuse kolme korralduse süülise täitmata jätmise eest. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebaja vahetu ülemus andis kaebajale: 1) 08.09.2009.a korralduse esindada Tallinna linna PTV kaudu kostja seadusliku esindajana tsiviilasjas nr 2-08-17095, milles kostjal tuli HMK 03.04.2009.a määruse järgi hagiavaldusele esitada vastus 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest (määrus saabus PTV-sse 08.04.2009.a); 2) 02.09.2009.a korralduse täita HMK 03.04.2009.a määrus, kusjuures vastus tuli HMK 28.08.2009.a kirja järgi koostada 20 päeva jooksul nimetatud kirja kättesaamisest (kiri saabus PTV-sse 02.09.2009.a); 3) 23.10.2009.a korralduse koostada kiiresti vastus hagiavaldusele samas tsiviilasjas, kusjuures vastus tuli HMK 15.10.2009.a kirja järgi koostada 20 päeva jooksul nimetatud kirja kättesaamisest (kiri saabus Tallinna Linnakantseleisse 23.10.2009.a). Nimetatud andmed nähtuvad HMK 03.04.2009.a määrusest ning sellele kantud registreerimismärkest ja kaebaja vahetu ülemuse resolutsioonist (tl 7), HMK 28.08.2009.a ja 15.10.2009.a kirjadest ning nendele kantud registreerimismärgetest ja kaebaja vahetu ülemuse resolutsioonist esimesel kirjal (tl 13, 15, 35) ning kaebaja vahetu ülemuse 23.10.2009.a e-kirjast kaebajale (tl 55). 4.2 Kohus on seisukohal, et esimese korralduse osas on distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg mööda lastud. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja pidi hiljemalt 02.09.2009.a teadlik olema asjaolust, et HMK 03.04.2009.a määruses tsiviilasjas nr 2-08-17095 nõutud vastus hagiavaldusele on jäänud koostamata. Nimelt saabus nimetatud kuupäeval PTV-sse HMK 28.08.2009.a kiri, millega anti nimetatud vastuse koostamiseks uus 20-päevane tähtaeg. Samal päeval andis SHO juhataja kaebajale kohtumääruse täitmiseks teise korralduse. Kuivõrd TDVS § 6 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub, möödus esimese korralduse süülise täitmata jätmise eest distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg 02.10.2009.a, karistus määrati kaebajale aga alles ligi poolteist kuud hiljem (16.11.2009.a). Muus osas on distsiplinaarkaristuse määramine tähtaegne. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et teise korralduse täitmiseks antud tähtaeg lõppes 22.09.2009.a ja et selle täitmata jätmisest sai vastustaja teada hiljemalt 23.10.2009.a (vt otsuse p 4.1). Samuti selles, et kaebaja karistamise hetkeks polnud kolmanda korralduse andmisest TDVS § 6 lg-s 1 sätestatud ühekuulist tähtaega veel möödunud. Seega on teise ja kolmanda korralduse osas distsiplinaarkaristus määratud tähtaegselt. 4.3 Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et teine ja kolmas korraldus jäid kaebaja poolt täitmata. Kohtuistungil väitis kaebaja esmalt, et need jäid täitmata põhjusel, kuna asja toimik oli SHO juhataja käes. Seejärel kaebaja muutis oma seletust öeldes, et need korraldused ei jäänud täitmata põhjusel, et toimik oli teatud aja vältel SHO juhataja käes, vaid põhjuseks oli „suhtumine” (tl 66). Mida kaebaja selle all mõtles jäi ebaselgeks, muid põhjendusi kaebaja kohtuistungil ei esitanud. Ülemäärase töökoormuse korralduste täitmata jäämise põhjusena on kaebaja välistanud (tl 63). Kaebusest jääb mulje, et kaebaja ei pidanud Tallinna linna esindamist selles asjas enda ülesannete hulka kuuluvaks. Nimelt viitab kaebaja HMK 12.05.2009.a määruse põhjendavas osas tsiviilasjas nr 2-08-17095 sisalduvale kohtuniku arvamusele, et selles asjas ei peaks Tallinna linna esindama SHO jurist (tl 12). Kohus kaebajaga ei nõustu. Vastustaja leiab õigesti, et nimetatud arvamus ei olnud talle siduv. ATS § 59 lg 1 kohaselt määratakse teenistuja teenistuskohustused kindlaks muuhulgas ametijuhendiga. PTV vanema 18.05.2007.a käskkirjaga nr 2-17/14 kinnitatud ja 21.05.2007.a kaebajale tutvustatud SHO juristi ametijuhendi p 3.1.1 kohaselt kuulub SHO juristi teenistuskohustuste hulka Tallinna linna esindamine kohtuasjades ning p 3.1.8 kohaselt ka muude SHO juhataja suuliste ja kirjalike korralduste täitmine. Seega puuduvad igasugused alused väitmaks, et HMK poolt korduvalt nõutud vastuse koostamine tsiviilasjas nr 2-08-17095 on kaebaja teenistusülesannete hulgast välistatud. Ülalviidatud ametijuhendi p-st 3.1.8 tulenevalt kuulusid kaebajale SHO juhataja poolt antud korralduste täitmine tema teenistusülesannete hulka. Seega oli kaebaja kohustatud kaevatavas käskkirjas kirjeldatud korraldused täitma. 3 4.4 Eeltoodud põhjustel on kaebaja karistamine 02.09.2009.a ja 23.10.2009.a korralduste süülise täitmata jätmise eest toimunud seaduslikult. Kuivõrd kaebajat on karistatud kergeima distsiplinaarkaristusega (noomitusega), siis karistuse proportsionaalsuse küsimust ei tõusetu. Seetõttu ei muuda ka vastustaja eksimine 08.09.2009.a korralduse osas kaebajale määratud karistust ebaseaduslikuks.
7. Menetluskuludest. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud (kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, tl 16, 66) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Indrek Paukštys Kohtunik 4