← Eesti

3-09-3067/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Lauri Madise ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-3067

§ 33lg 8, § 741 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla vahistatu Andres Sarapuu esitas 03.07.2009 vanglale selgitustaotluse, milles soovis teada, kui palju maksab ühe koopia valmistamine. Tallinna Vangla vastas selgitustaotlusele 27.07.2009 kirjaga nr 1-13/35389-1, märkides, et vangla kalkulatsiooni järgi on ühe koopialehe hinnaks üks kroon.
  2. A. Sarapuu esitas 03.08.2009 Justiitsministeeriumile taotlus-vaide, milles leidis, et koopiate hind on liiga kõrge. Vabaduses on ühepoolse koopialehe hind 50–90 senti ning koopialehe tegelik omahind on nii paberi kulu kui ka koopiamasina amortisatsiooni arvestades maksimaalselt 20 senti. Jääb arusaamatuks, miks tahetakse ametlikest paberitest koopiate tegemise eest oluliselt rohkem. A. Sarapuul on vaja pidevalt teha koopiaid seoses 3-09-3067 näiteks suhtlemisega õiguskantsleri, Justiitsministeeriumi ja kohtutega. A. Sarapuu palus, et Justiitsministeerium muudaks koopiate tegemise hinnakirja. Justiitsministeerium tagastas A. Sarapuu vaide 21.08.2009 kirjaga nr 11-7/5117 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg 1 ja § 79 lg 2 alusel, sest vaie tulnuks esitada Tallinna Vangla direktorile.
  3. A. Sarapuu esitas 31.08.2009 Tallinna Vangla direktorile vaide, milles viitas oma varasematele kirjadele ja neile saadetud vastustele ning palus alandada koopiate tegemise hinda, kõrvaldades ühtlasi olukorra, kus vahistatu või kinnipeetav, kellel puudub isikuarvel raha, ei saa vajalikest paberitest teha tasuta koopiaid. A. Sarapuu esitas 16.11.2009 Tallinna Vangla direktorile korduva vaide justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSE) lisaga 12 kehtestatud vormil, milles taotles, et vangla arvutaks välja koopiapaberi omahinna ja koopiamasina umbkaudse tindikulu ning sellest tulenevalt koopiate tegeliku hinna.
  4. Tallinna Vangla direktor tagastas 17.12.2009 kirjaga nr 1-13/35389-5 A. Sarapuu vaided vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 41 ja HMS § 79 lg 1 p 1 alusel vaide esitamise õiguse puudumise tõttu. Vangla märkis, et kuna A. Sarapuu taotleb Tallinna Vanglas tehtavate koopiate hinna langetamist, taotleb ta sisuliselt Tallinna Vangla kohustamist toimingu sooritamiseks. Kuna ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust teha kinni peetavale isikule koopiaid või osutada koopiateenust, seda isegi juhul, kui kinni peetav isik on maksejõuetu, siis puudub kinni peetaval isikul õigus taotleda vanglalt koopiate valmistamise hindade alandamist. Tallinna Vangla direktori 08.02.2008 kinnitatud koopiate valmistamise hinnakirja kohaselt on koopia valmistamise hinnaks Tallinna Vanglas üks kroon. Nimetatud hind koosneb kulust paberile 0,15 krooni, toonerile 0,30 krooni, elektrile 0,10 krooni ning paljundusmasina kulumisele ja hooldusele 0,45 krooni. Koopiate hind on mõistlik ja katab ära koopiate tegemise kulud, kuid ei too vanglale mingit kasu. Koopiate valmistamise teenust võimaldatakse isikule tema palvel ning tema vahenditest. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt on Tallinna Vangla võimaldanud kinni peetavatele isikutele ametlikest dokumentidest koopiate tegemist ka siis, kui kinni peetava isiku isikuarvel vabad vahendid puuduvad.
  5. Andres Sarapuu esitas 21.12.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus, mis seisneb koopiate tegemisel ühe koopialehe eest ühe krooni suuruse tasu võtmises. Kaebaja leidis, et üks kroon iga koopialehe pealt on ebaõiglaselt suur hind ning vangla eesmärk ei saa olla kinni peetavate isikute pealt kasumi teenimine. Tallinna Vangla poolt vaidele esitatud vastuses toodud kalkulatsioon ei vasta tegelikkusele, maksimaalne õiglane hind ühe koopialehe eest on kaebaja arvutuste kohaselt 14,6 senti (elektrikulu 0,1 senti, paberikulu 6 senti, toonerikulu 7,5 senti, hooldus 1 sent).
  6. Tallinna Halduskohus jättis 27.01.2010 määrusega kaebuse käiguta, märkides, et kaebusest ei nähtu, et A. Sarapuu oleks vanglale esitanud konkreetset taotlust, mille vangla oleks rahuldamata jätnud, vaid kaebaja palus üksnes selgitust, palju ühe koopia tegemine vanglas maksab, millele vangla on vastanud. Käesolevas asjas on A. Sarapuul võimalik vaidlustada Tallinna Vangla poolt vaide tagastamist, aga mitte vangla tegevust seoses koopiate eest tasu võtmisega üks kroon lehe eest, sest selle nõude esitas A. Sarapuu halduskohtule juba haldusasjas nr 3-09-3038 ja kohus on tema kaebuse 13.01.2010 määrusega tagastanud kaebeõiguse puudumise tõttu.
  7. A. Sarapuu täpsustas 10.02.2010, et vajab oma õiguste kaitseks erinevaid seadusi, millest mõned (nt võlaõigusseadus ja äriseadustik) on aga väga mahukad ja kaebajal puudub raha nende kopeerimise eest maksmiseks. Tallinna Vangla on samuti keeldunud andmast 2

(7)3-09-3067 kaebajale luba vangla kaupluse vahendusel koopiamasina soetamiseks. Kaebajal on ülitähtsad asjaajamised ning vajadus teha originaaldokumentidest koopiaid. Vangistusseadusest tuleneb vangla kohustus soodustada vanglavälist suhtlemist ja võimaldada asjaajamist, mitte aga õigustust teha see võimalikult keeruliseks. Ka ei saa vangla hakata hindama kaebaja asjaajamise tähtsust. Vangla väide, et tegemist on pelgalt „lisateenusega“, on põhjendamatu ja vaie tagastati ebaõigesti. Kuna vaide tagastamine otsustati alles pärast kaebaja poolt halduskohtusse pöördumist, ei tohiks sellele üldse mingit tähelepanu pöörata.
  1. Tallinna Halduskohus vabastas 19.02.2010 määrusega A. Sarapuu riigilõivu tasumisest ning võttis menetlusse A. Sarapuu kaebuse Tallinna Vangla 17.12.2009 kirja nr 1-13/35389-5 „Vaide tagastamine“ vaidlustamiseks. Kohus märkis, et seoses haldusasjaga nr 3-09-3038 on kaebajal tekkinud küll õigus kohtusse pöördumiseks, kuid seda mitte vaide eseme osas, vaid üksnes vaide tagastamise osas, ning kohus saab asja sisulise läbivaatamise käigus kontrollida vaide tagastamise õiguspärasust ja teha vajaduse korral vanglale ettekirjutuse kaebaja vaide uuesti läbivaatamiseks.
  2. Tallinna Vangla palus kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastavalt HMS § 71 lg-le 1, § 72 lg-tele 1 ja 3, § 79 lg 1 p-le 1, § 85 p-dele 2 ja 3, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-le 1, VangS §-le 41 ning avaliku teabe seaduse § 25 lg-le 2 oli vaide tagastamine õiguspärane. Kaebaja nõudis 31.08.2009 j a 16.11.2009 vaietega sisuliselt Tallinna Vangla kohustamist toimingu sooritamiseks. Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust teha kinni peetavale isikule koopiaid või osutada koopiateenust. Eeltoodud seisukohale jõudis ka Tallinna Ringkonnakohus 26.11.2009 otsuses haldusasjas nr 3-08-
  3. Kaebaja ei ole käesoleval juhul esitanud konkreetset taotlust koopiate valmistamiseks, mida oleks olnud vaidemenetluses võimalik lahendada. Kuivõrd Tallinna Vangla ei ole A. Sarapuu õigusi seoses koopiate valmistamise hinnakirja kehtestamisega rikkunud, siis puudus kaebajal õigus vaide esitamiseks ning vangla tagastas selle õiguspäraselt. Tallinna Vangla direktori poolt 08.02.2009 kinnitatud koopiate valmistamise hinnakirja kohaselt on koopia valmistamise hinnaks Tallinna Vanglas üks kroon. Hind on mõistlik ega too vanglale kasumit. Koopiateenust osutatakse isikule tema palvel ning tema vahenditest, vajaduse korral mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ka siis, kui kinni peetaval isikul endal selleks vahendid puuduvad. VangS §-st 311 tulenevalt on kinni peetavatele isikutele tagatud mõistlik võimalus otsida õigusakte ja nendega tutvuda elektroonilise Riigi Teataja andmebaasis. Seega on kaebajale tagatud äriseadustiku ja võlaõigusseadusega tutvumine. Kui kaebajal on tõepoolest tarvis seadusi omada paberkandjal, on tal võimalik taotleda vanglalt seadusest koopiate tegemist, kuigi peab sellisel juhul koopiate tegemise eest ka ise tasuma. Kaebaja on vahistatu ning tal on VSE §-st 741 tulenevalt võimalik soetada isiklikke esemeid (sh seaduste tekste) kambrisse muu hulgas paki teel. Tallinna Vangla kaupluses müüdavate kaupade nimekirjas koopiamasin puudub. VangS ei anna vahistatule õigust omada kambris koopiamasinat. Tallinna Vangla ei anna hinnanguid, missugune asjaajamine on kinni peetava isiku jaoks tähtis või vähetähtis ega tee kinni peetavatele isikutele takistusi koopiate tegemiseks, kui nad on nõus selle eest tasuma.
  4. Tallinna Halduskohus jättis 10.06.2010 otsusega A. Sarapuu kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et haldusasja esemeks on Tallinna Vangla 17.12.2009 kiri nr 113/35389-5, millega vangla tagastas vaide esitamise õiguse puudumise tõttu kaebajale tema vaided, mis puudutasid vanglas tehtavate koopiate hinda. Vaide enda esemeks olnud Tallinna Vangla tegevus – koopiate tegemise eest tasu võtmine üks kroon lehe eest – oli vaidlustatud haldusasjas nr 3-09-3038, milles Tallinna Halduskohus tagastas A. Sarapuu kaebuse

§ 11lg 31 p 5 alusel. Nimetatud vaidlust puudutavad menetlusosaliste väited jäävad 3

(7)3-09-3067 tähelepanuta. Samuti ei ole haldusasja esemeks A. Sarapuu poolt Tallinna Vanglale esitatud väidetav taotlus anda luba koopiamasina ostmiseks, millest vangla olevat keeldunud. Tallinna Vangla poolt kaebaja vaide tagastamine oli põhimõtteliselt õiguspärane ja see ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Vaide esitamine (vaidemenetluse alustamine) eeldab HMS § 71 lg 1 ja § 72 lg-te 1 ja 3 kohaselt, et eelnevalt on viidud läbi mingi haldusmenetlus, mis võib olla, aga ei pruugi olla lõppenud haldusakti andmisega, ning haldusmenetluse käigus või selle tulemusena antud konkreetse haldusaktiga oli rikutud isiku õigusi või piiratud tema vabadusi. Antud juhul ei ole koopiahinna küsimuses toimunud haldusmenetlust vangla initsiatiivil, samuti ei ole A. Sarapuu esitanud Tallinna Vanglale enne vaide esitamist taotlust nt Tallinna Vangla direktori poolt 08.02.2008 kinnitatud koopiate valmistamise hinnakirja muutmiseks, st haldusakti andmiseks või mingi toimingu sooritamiseks. A. Sarapuu on küll 03.07.2009 pöördunud vangla poole selgitustaotlusega dokumentidest koopiate tegemise hinna osas selguse saamiseks, kuid see ei ole võrdsustatav taotlusega seda hinda muuta. Kui isik ei ole eelnevalt vanglalt midagi (haldusakti andmist või toimingu sooritamist) nõudnud, siis ei saa ta ka selle peale vaiet esitada ega vaide korras esmakordselt esitada niisugust nõuet, mis tulnuks esitada varasemalt haldusmenetluses. Järelikult, kuna puudus vaidemenetluse ese, siis juba selle tõttu puudus kaebajal vaide esitamise õigus ja tema vaided tagastati talle sisuliselt õiguspäraselt. Juhul, kui A. Sarapuu oleks enne Tallinna Vanglale (vangla direktorile) vaide esitamist esitanud taotluse koopiate valmistamise hinnakirja muutmiseks ja see oleks jäänud rahuldamata, siis saanuks kaebaja VangS § 11 lg 41 kohaselt esitada vaide Justiitsministeeriumile, sest hinnakiri on kinnitatud Tallinna Vangla direktori poolt ja ka selle muutmine või muutmisest keeldumine on vangla direktori pädevuses. Praegu jääb täiesti arusaamatuks, millise vanglaametniku tegevuse peale on vaie vangla direktorile esitatud. Isegi kui käsitada A. Sarapuu ekslikult vaideks nimetatud pöördumist tegelikult kaebaja taotlusena vaidlusaluse hinnakirja muutmiseks, siis tuleb asuda seisukohale, et see taotlus on lahendatud. Kaebajale on sisuliselt selgitatud, miks puudub koopiate valmistamise hinna muutmiseks alus: ühelt poolt on koopiate valmistamise hind mõistlik ja teisalt ei ole vanglas kinni peetaval isikul subjektiivset õigust taotleda koopiate valmistamise hindade alandamist. Kohus ei anna hinnangut nende vangla väidete põhjendatusele, sest see oli teise kohtuasja esemeks (haldusasi nr 3-09-3038). Kuna kohtu arvates oli vaide tagastamine õiguspärane eelkõige seetõttu, et vaide esitamise eeldused olid täitmata, on vastustaja toiming oma lõppjärelduses õige. Seega puudub kohtul igasugune alus kohustada Tallinna Vanglat uuesti menetlema / läbi vaatama kaebaja vaiet. 11. Andres Sarapuu esitas 16.06.2010 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu 10.06.2010 otsuse tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Halduskohus on jätnud paljud asjaolud arvestamata. Apellant ei teadnud vaiet esitades veel, millist haldusakti ta peaks vaidlustama. Menetluse käigus selgus, et Tallinna Vangla juhtkonna poolt on väljastatud konkreetne koopiate hinnakiri, mida A. Sarapuul oli ka õigus vaidlustada. Kas sellise vaide peab lahendama Tallinna Vangla või Justiitsministeerium, ei ole apellandi otsustada, tema on omalt poolt pöördunud nii Justiitsministeeriumi kui ka Tallinna Vangla poole. Kui vangla ei olnud pädev vaiet lahendama, oleks tulnud see saata lahendamiseks pädevale organile või apellanti vastavalt suunata. Haldusasja nr 3-09-3038 ei tahetud menetleda ja apellandil paluti valida, kumma haldusasja menetlust jätkata, mille peale A. Sarapuu loobus haldusasjast nr 3-09-3038. Tegemist oli eksitamisega, sest nüüd on halduskohus põhjendanud kaebuse sisu tähelepanuta jätmist viitega 4
(7)3-09-3067 nimetatud haldusasjale. Apellandi poolt vaide esitamine oli õiguspärane, sest kehtestatud on konkreetne koopiate hinnakiri, mida tal oli õigus ka vaidlustada. Seega oli vanglal kohustus A. Sarapuu vaie lahendada sisuliselt. Koos apellatsioonkaebusega esitas A. Sarapuu taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Apellant märgib, et vajab menetlusabi, sest on ebavõrdses seisus võrreldes Tallinna Vanglaga. Samuti on haldusasi väga spetsiifiline. 12. Tallinna Vangla poolt 25.06.2010 esitatud A. Sarapuu vanglasisese isikuarve väljatrükist nähtub, et apellandi isiklikul arvel on küll 400,65 krooni, kuid see on kogu ulatuses broneeritud. Isikuarve vaba jääk 25.06.2010 seisuga on 0,00 krooni. Tallinna Vangla märgib, et ajavahemikul 01.01.2010–25.06.2010 on A. Sarapuule laekunud 2000 krooni, millest 1582,25 krooni on ta kulutanud vangla kaupluses. A. Sarapuu tellis 16.06.2010 vangla kauplusest kaupu summas 400,65 krooni. Seega on apellandi sissetulekud olnud piisavad riigilõivu tasumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13.

§ 33

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus viivitamata pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega kaebuse menetlusse võtmise või selle tagastamise, kontrollides, kas apellandil on apellatsioonkaebuse esitamise õigus, kas apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt ning kas see vastab

§-s 32 sätestatud nõuetele. Kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus

§ 33

lg 2 esimese lause kohaselt määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

§ 33

lg 3 p 5 kohaselt tagastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse määrusega selle esitajale muu hulgas juhul, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

§ 33

lg-st 9 tulenevalt juhul, kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 14. Riigikohtu halduskolleegium asus 22.06.2010 määruses haldusasjas nr 3-3-1-20-10 (p-d 10, 12) seisukohale, et

§ 11

lg 31 p 5 annab halduskohtule aluse tagastada kaebus muu hulgas juhul, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. See tähendab eelkõige siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Nimetatud tõlgendus on Riigikohtu hinnangul kohaldatav ka apellatsioonkaebuse tagastamisele

§ 33lg 3 p 5 alusel.

15. Käesolevas haldusasjas on A. Sarapuu taotlenud Tallinna Vangla direktori 17.12.2009 kirja nr 1-13/35389-5 õigusvastaseks tunnistamist ning vangla kohustamist vaadata kaebaja vaie läbi ja lahendada see sisuliselt. Tallinna Halduskohus märkis 10.06.2010 otsuses, et kuna vaide esemeks olnud Tallinna Vangla tegevus – koopiate eest tasu võtmine üks kroon lehe eest – oli vaidlustatud omaette haldusasjas (nr 3-09-3038), milles Tallinna Halduskohus tagastas A. Sarapuu kaebuse

§ 11

lg 31 p 5 alusel, jäävad tähelepanuta need poolte väited, mis puudutavad eelosundatud teist vaidlust. Käesolevas haldusasjas A. Sarapuu kaebuse menetlusse võtmist käsitlevas 19.02.2010 määruses selgitas halduskohus täpsemalt, et kuna A. Sarapuu ei ole vaidlustanud Tallinna Halduskohtu 13.01.2010 määrust haldusasjas nr 3-09-3038, siis takistaks käesolevas asjas uue samasisulise kaebuse menetlemist

§ 5

(7)3-09-3067 11 lg 31 p 2 ja see tuleks igal juhul tagastada, sest samas asjas on olemas jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtu selline seisukoht on ekslik. Tallinna Halduskohus tagastas 13.01.2010 määrusega haldusasjas nr 3-09-3038 A. Sarapuu kaebuse Tallinna Vangla tegevuse peale

§ 11lg 31 p 5 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kohus märkis nimetatud lahendis, et haldusasja materjalidest ei nähtu, et A. Sarapuu oleks koopiate valmistamise osas vanglale oma õigustega seotult esitanud konkreetse taotluse või vangla oleks selle rahuldamata jätnud. Kuna kaebajal ei esine rikutud õigust, mille kaitseks ta kohtu poole pöörduda saaks, puudub tal kaebeõigus. Üldistes (kõigi kinnipeetavate) huvides vangla haldusakti või toimingu vaidlustamiseks halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud. Nimetatud kohtumäärus jõustus edasi kaebamata.

§ 11

lg 31 p 2 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale muu hulgas juhul, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

§ 11

lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kuivõrd kohus tagastas A. Sarapuu kaebuse haldusasjas nr 3-09-3038 läbivaatamatult, mitte ei lõpetanud asja menetlust, ei ole muude seaduses sätestatud tingimuste (nt kaebuse esitamise tähtaeg) täitmise korral A. Sarapuul uuesti sama nõudega halduskohtusse pöördumine takistatud ning halduskohus ei saaks sellist kaebust

§ 11lg 31 p 2 alusel tagastada.

  1. Eelnev ei anna siiski alust pidada A. Sarapuu (apellatsioon)kaebust perspektiivikaks. Ka käesolevas asjas vaidluse all olnud pöördumistes (vaietes) ei viidanud A. Sarapuu ühelegi konkreetsele taotlusele, kus ta oleks soovinud teha Tallinna Vanglas koopiaid väiksema tasu eest kui üks kroon lehekülje eest ning vangla oleks sellest keeldunud. A. Sarapuu on üksnes hüpoteetiliselt viidanud, et tal võib olla oma õiguste kaitseks vajalik teha mõnedest seadustest ja muudest dokumentidest koopiaid, kuid puuduvad igasugused andmed selle kohta, et ta oleks vastavate koopiate tegemise taotluse vanglale esitanud.
  2. Tallinna Vangla direktori kinnitatud 08.02.2008 koopiate valmistamise (must-valge paljundus ja print) hinnakiri (tl 48) on olemuselt abstraktse iseloomuga üldkorraldus. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 13.02.2008 määruses haldusasjas nr 3-3-1-95-07 (p-d 13, 14), et üldkorralduses sisalduva abstraktset laadi ettekirjutuse mõju adressaatide õigustele ilmneb alles siis, kui esineb aktis kirjeldatud olukord ning tekib vajadus kehtestatud käitumisjuhise kasutamiseks või rakendamiseks haldusorgani poolt, mis võib toimuda toimingute või täiendavate haldusaktide kaudu. Üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele.
  3. Tallinna Vangla on vaidlustatud 17.12.2009 kirjas (tl 12 ja pöördel) märkinud, et A. Sarapuu taotleb Tallinna Vanglas tehtavate koopiate hinna langetamist ehk sisuliselt seega toimingu sooritamiseks kohustamist. Ringkonnakohtu hinnangul on selline järeldus ekslik. A. Sarapuu on sisuliselt taotlenud koopiate hinnakirja muutmist ehk Tallinna Vangla direktori vastavasisulise haldusakti muutmist. Kuigi A. Sarapuu vaidena pealkirjastatud pöördumistest ja kohtumenetluses esitatud seisukohtadest nähtuvalt ei olnud ta algselt üldse teadlik vangla juhtkonna kehtestatud 08.02.2008 hinnakirja ja hinnakalkulatsiooni sisaldava haldusakti olemasolust, vaid oli teadlik üksnes asjaolust, et koopiate tegemisel tuleb tasuda üks kroon iga lehekülje pealt, oleks vangla pidanud võimaldama A. Sarapuul oma taotlust täpsustada. Kuivõrd Tallinna Vangla direktori 08.02.2008 kinnitatud koopiate hinnakiri saab A. Sarapuu õigusi rikkuda siiski üksnes juhul, kui seda tema suhtes tegelikkuses kohaldatakse, ehk 6

(7)3-09-3067 olukorras, kus ta on esitanud vanglale taotluse konkreetsetest dokumentidest koopiate tegemiseks ning taotlenud seejuures koopiate tegemise hinna alandamist ja vangla on sellest keeldunud, mida A. Sarapuu käesoleval juhul teinud ei ole, siis ei saa tema kaebust pidada perspektiivikaks. Olenemata sellest, kas Tallinna Vangla tagastas A. Sarapuu vaide õiguspäraselt või õigusvastaselt, ei ole taotlejal asjaoludest tulenevalt võimalik saavutada oma tegelikku eesmärki kohtusse pöördumisel ehk koopiate valmistamise hinna alandamist.
  1. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi kui A. Sarapuu vaidena pealkirjastatud pöördumisi käsitada koopiate hinnakirja kehtestanud 08.02.2008 haldusakti muutmise taotlusena, mille haldusorgan on tagastanud läbivaatamatult, puuduks halduskohtul käesolevas asjas võimalus kohustada vastustajat koopiate hindu muutma. HMS § 68 lg 1 kohaselt on isikul õigus taotleda haldusakti muutmist üksnes juhul, kui ta võib taotleda haldusmenetluse uuendamist HMS § 44 alusel. A. Sarapuu 03.08.2009 taotlus-vaides (tl 10), 31.08.2009 vaides (tl 11) ega 16.11.2009 vaides (tl 11 pöördel) viiteid HMS § 44 lg-s 1 sätestatud haldusmenetluse uuendamise aluste esinemisele ei sisaldu. Seega ei saaks halduskohus ka kohustada Tallinna Vanglat uuendama haldusmenetlust ning otsustama 08.02.2008 kinnitatud koopiate hinnakirja muutmise üle. Küll on Tallinna Vanglal võimalik haldusmenetlus uuendada omal initsiatiivil ja muuta olemasolevat koopiate valmistamise hinnakirja.
  2. Kuna A. Sarapuul ei ole võimalik oma kaebusega saavutada halduskohtusse pöördumise eesmärki ning tema eesmärgi saavutamine ei oleks võimalik ka kaebuse taotluse muutmisega, tagastab ringkonnakohus A. Sarapuu apellatsioonkaebuse

§ 33lg 3 p 5 alusel läbivaatamtult selle esitajale.

Kuivõrd apellatsioonkaebus tagastatakse läbivaatamatult, puudub ka vajadus lahendada A. Sarapuu taotlusi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. Lauri Madise Virgo Saarmets Silvia Truman 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.