KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Virgo Saarmets ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai
- a, Tallinn Haldusasja number 3-09-344 Haldusasi Signe Kruusi, Kadi Pajupuu, Mari Rootalu ja HelleSilvia Solnaski kaebused Tallinna Linnavalitsuse viivituse õigusvastaseks tunnistamiseks ja Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduste lahendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- juuni
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- aprill
- a Menetlusosalised Kaebuse esitajad Signe Kruus, Kadi Pajupuu, Mari Rootalu ja Helle-Silvia Solnask, esindaja vandeadvokaat Raini Nõu Vastustaja Tallinna Linnavalitsus, esindaja Aldi Alev RESOLUTSIOON
- Jätta Tallinna Halduskohtu
- juuni
- a otsus haldusasjas nr 3-09-344 muutmata ja Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Mõista Tallinna Linnavalitsuselt Signe Kruusi, Kadi Pajupuu, Mari Rootalu ja HelleSilvia Solnaski kasuks välja menetluskulu igaühele 3 240 krooni, kokku 12 960 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
- juuni
- a. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. 3-09-344 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
- novembri
- a otsusega nr 4143 (mille punkti 1 muudeti
- mai
- a otsusega nr 11503) loeti Tallinnas, endisel Harjumaal Iru vallas Väo mõisast eraldatud maakoha „Ehituskrunt nr 191“ endisel kinnistul 13202 asunud krunt suurusega 0,5279 ha omandireformi objektiks; loeti tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Heino Arumaale ja Alfred Tealasele; omandireformi õigustatud subjektideks tunnistati Mari Rootalu, Rein Arumaa, Helli Tealane ja Veevi Pajupuu igaüks ¼ suuruses mõttelises osas. Signe Kruus päris
- veebruaril
- a nõudeõiguse Helli Tealase järelt ja Helle-Silvia Solnask päris
- juulil
- a nõudeõiguse Rein Arumaa järelt. Kadi Pajupuule loovutas 1/8 suuruse mõttelise osa nõudeõiguse
- oktoobril
- a Villu Pajupuu, kes oli selle pärinud
- augustil
- a Veevi Pajupuult.
- Signe Kruus, Kadi Pajupuu, Mari Rootalu ja Helle-Silvia Solnask esitasid
- veebruaril
- a Tallinna Halduskohtule kaebused, milles paluti tunnistada Tallinna Linnavalitsuse viivitus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduste lahendamisel õigusvastaseks ja teha linnavalitsusele ettekirjutus avaldused viivitamata lahendada. Kaebuse põhjendused: 1) vastustaja on põhjendamatult ja õigusvastaselt viivitanud endise kinnistu nr 13202 suhtes esitatud avalduste lahendamisega. Siiani pole selgust, millal ja kuidas avaldused lahendatakse ning kas maa tagastatakse või mitte. Kaebajaid ei ole selgelt ja ammendavalt informeeritud, millest on tingitud lahenduse viibimine. Kaebajate küsimustele on vastatud valikuliselt või piiratud ulatuses, enamus küsimusi on jäetud vastuseta. Tallinna Maa-ameti
- detsembri
- a vastuskirjas märgiti, et linn kavatseb lähiajal taotleda kogu Tallinna Botaanikaaia maa, sh ehitiste teenindamiseks vajaliku maa, munitsipaalomandisse; 2) vastustaja tegevus on vastuolus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra (edaspidi Kord) p-ga 49, mille kohaselt tuleb tagastamine otsustada kuue kuu jooksul õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamise päevast, ning kui nimetatud tähtaja jooksul ei saa mõjuval põhjusel maa tagastamist otsustada, tuleb subjekte informeerida viivituse põhjustest ja teatada küsimuse otsustamise tähtaeg. Sellist nõuetekohast informeerimist ei ole toimunud. Vastustaja tegevus pole kooskõlas ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2 ja § 35 nõuetega, sest kuigi kaebajad või nende õiguseellased on korduvalt soovinud saada haldusmenetluse kohta asjakohast teavet, pole see õnnestunud; 3) vastustaja pole esitanud faktilisi asjaolusid ega õiguslikke põhjendusi, samuti pole osutanud ühelegi dokumentaalsele tõendile, mis võiks olla viivituse põhjuseks. Kaebajatele pole teada ühtki aktsepteeritavat asjaolu, mis oleks takistanud avalduste nõuetekohast menetlemist. Omal initsiatiivil ei ole vastustaja saatnud ühtegi kirja, kus oleks viivituse põhjusi selgitatud. Väide, et kavandatakse maa munitsipaalomandisse taotlemist, pole mõjuv põhjus maa tagastamise otsustamisega viivitamiseks, arvestades maa munitsipaliseerimise küsimuse esmakordsest tõusetumisest möödunud aega.
- Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) vastustaja ei ole endise kinnistu 13202 maa tagastamisega põhjendamatult viivitanud. Riigikohus on
- oktoobri
- a lahendis nr 3-3-1-42-01 leidnud, et kui kohtusse pöördumisele ei ole eelnenud kuuekuulist vahemikku, millal õigustatud subjektile maa tagastamise kohta ei oleks olnud kehtivat haldusakti või teda informeeritud tagastamisega 2
(10)3-09-344 viivitamise põhjustest, siis ei ole alust kohaliku omavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Sellisel juhul ei ole kohalik omavalitsus Korra p 49 rikkunud. Antud juhul ei ole enne kohtusse pöördumist olnud üle 6 kuu kestvat aega, mille jooksul ei oleks subjekte informeeritud menetluse olukorrast ja otsuse tegemist takistavatest põhjustest. Viimane kirjalikult saadetud informatsioon kannab kuupäeva
- detsember
- a. Lisaks on subjektidele tutvustatud
- märtsil
- a Tallinna Botaanikaaia piiriettepanekut, millele subjektidel oli õigus esitada vastuväiteid ühe kuu jooksul ning seejärel saab edasi minna maa munitsipaliseerimisega. Linnavalitsus on subjekte informeerinud viivituse põhjustest ja teatanud ka küsimuse otsustamise aja niivõrd, kuivõrd see oli antud olukorras võimalik. Seega pole viivitus olnud pahatahtlik ega ebaseaduslik ning Korra p-s 49 sätestatut pole rikutud; 2) tulenevalt MaaRS § 6 lg 2 p-dest 3 ja 4 koosmõjus § 23 lg-ga 2, § 28 lg-ga 1 ning § 31 lgga 1 lahendatakse enne õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist maa munitsipaalomandisse andmise, maa riigi omandisse jätmise ja maa ostueesõigusega erastamise küsimus, kuna sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. Tallinna Botaanikaaia alale jäävate maade osas on algatatud munitsipaliseerimise menetlused, mis hõlmavad ka endise kinnistu 13202 maa-ala. Sellel alal paiknevad osaliselt tiik koos kastmistorustikuga, kasvuhoone, piirdeaed ja taimed. Linn on taotlenud kogu Tallinna Botaanikaaia maa, sh ehitiste aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa, munitsipaalomandisse ja kavatseb seda taotleda jätkuvalt. Munitsipaalomandisse andmise taotluse esitamine on seni viibinud piirivaidluste tõttu; 3) Tallinna Linnavolikogu
- oktoobri
- a määrusega nr 55 kinnitatud Tallinna Botaanikaaia arengusuundadest aastateks 2003-2008 (p-st 5.1.1) nähtub, et
- märtsil
- a on kinnitatud detailplaneeringu, mille eesmärgiks on maakasutus- ja hoonestustingimuste määramine botaanikaaia territooriumil ning botaanikaaiale teenindamiseks vajaliku maa määramine munitsipaalomandisse taotlemiseks, lähteülesanne ning et
- a veebruaris on detailplaneeringu koostamine peatunud. Samas kehtestas volikogu
- jaanuaril
- a määrusega nr 3 Tallinna üldplaneeringu, mille kohaselt on botaanikaaia maakasutuse sihtotstarbeks ette nähtud sotsiaalmaa; 4) kuna MaaRS kohaselt lahendatakse maa munitsipaalomandisse andmise taotlused enne maa tagastamise otsustamist, ei saa tagastamise avaldust lahendada enne maa munitsipaliseerimise otsustamist. Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleks jätta rahuldamata. Samuti on ebamõistlik taotlus lahendada avaldus viivitamata, sest tähtaeg peab olema reaalselt järgitav.
- Tallinna Halduskohtu
- juuni
- a otsusega kaebused rahuldati, Tallinna Linnavalitsuse viivitus endisel Harjumaal Iru vallas Väo mõisast eraldatud maakoha „Ehituskrunt nr 191“ endisel kinnistul nr 13202 asunud maa tagastamise küsimuse lahendamisel tunnistati õigusvastaseks ja linnavalitsusele tehti ettekirjutus lahendada kaebajate avaldused seoses nimetatud maaga nelja kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Vastustajalt mõisteti iga kaebaja kasuks välja menetluskulu 7 000 krooni. Kohtuotsuse põhjendused: 1) M. Rootalu tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks Kloostrimetsa tee 56a suhtes
- aastal, ning teised kaebajad on saanud õigustatud subjektideks nõudeõiguse pärimise teel 1996, 1997 ja
- aastal. Käesoleva ajani ei ole maad neile tagastatud. Korra p 49 kehtiv redaktsioon jõustus
- jaanuaril
- a ning sellest hetkest alates tekkis linnavalitsusel kohustus otsustada kuue kuu jooksul maa tagastamine või informeerida tagastamisega viivitamise põhjustest; 2) M. Rootalu ja H.-S. Solnask on
- jaanuari
- a pöördunud Tallinna Maa-ameti poole ja palunud selgitust, miks ei ole neid teavitatud maakoha „Mõtte nr 361“ maa tagastamise 3
(10)3-09-344 küsimuse lahendamise seisust. Samas kirjas viitavad pöördujad ka maakohale „Ehituskrunt nr 191“ ja märgivad, et neile teadaolevalt on selle maa tagastamise küsimus takerdunud seoses Tallinna Botaanikaaia maaküsimuse lahendamisega, mis on pooleli ja aluseks maa tagastamise toimingute tähtaja pikendamiseks, mida allakirjutanud ka taotlevad. Tallinna Maa-ameti
- veebruari
- a vastuses märgitakse, et endise „Ehituskrunt nr 191“ maa tagastamise menetluse tähtaega on pikendatud. Nimetatud vastus ei ole maakoha „Ehituskrunt nr 191“ osas käsitatav Korra p 49 kohase informatsioonina, kuna sellest ei selgu põhjused, mis takistavad maa tagastamise otsustamist ja kui pikaks ajaks on tähtaega pikendatud; 3)
- jaanuaril
- a on H.-S. Solnask pöördunud päringuga Tallinna Maa-ameti poole ja palunud teavet põhjuste kohta, mis on takistanud 11 aasta jooksul maakoha „Ehituskrunt nr 191“ maa tagastamise otsustamist. Tallinna Maa-ameti
- märtsi
- a vastuses selgitatakse, et endise kinnistu nr 13202 (maakoht „Ehituskrunt nr 191“) tagastamise avaldust ei saa lahendada enne maa munitsipaliseerimise otsustamist. Vastuses märgitakse, et arvestades õigusaktidest tulenevat avalikku huvi, kasutab Tallinna linn MaaRS-s ettenähtud võimalust taotleda botaanikaaia maad munitsipaalomandisse. Õigusaktide all peetakse silmas Tallinna Linnavolikogu
- jaanuari
- a määrust nr 3, millega kehtestati Tallinna üldplaneering (botaanikaaia maakasutuse sihtotstarbeks on ette nähtud sotsiaalmaa),
- oktoobri
- a määrust nr 55 „Tallinna Botaanikaaia arengusuunad aastateks 2003-2008“ (
- märtsil
- a kinnitati botaanikaaia detailplaneeringu lähteülesanne), Vabariigi Valitsuse
- aprilli
- a korraldust nr 302-k (Tallinna Botaanikaaed on arvatud istanduste loetellu) ja
- detsembri
- a määrust nr 312 (kinnitati Pirita maastikukaitseala kaitse-eeskiri).
- oktoobril
- a on kaebajad pöördunud linnavalitsuse poole ja palunud muuhulgas selgitust, millised asjaolud ja kuidas on takistanud maakoha „Ehituskrunt nr 191“ tagastamismenetluse nõuetekohast läbiviimist ja lõpetamist ning millise aja jooksul on reaalselt oodata menetluse lõpetamist. Tallinna Maa-ameti
- detsembri
- a vastuses teabenõudele selgitatakse, et linn kavatseb taotleda kogu Tallinna Botaanikaaia maa, sh ehitiste aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa lähiajal munitsipaalomandisse. Eelnevast ilmneb, et vastustaja on küll informeerinud kaebajaid viivituse tinginud põhjustest, kuid küsimuse otsustamise tähtajast niivõrd, kuivõrd see on antud olukorras võimalik, ei ole kaebajaid teavitatud. Seega on vastustaja rikkunud Korra p-s 49 sätestatut; 4) maareformi eesmärk on eeskätt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine, millest maa munitsipaalomandisse jätmine moodustab erandi. Maa munitsipaalomandisse andmise korra § 5 kohaselt esitab linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu vastava otsuse alusel koostatud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse otsustajale. Tallinna Linnavolikogu ei ole käesoleva ajani vastavat otsustust teinud. Tallinna Linnavolikogu
- märtsi
- a otsusega nr 51 tunnistati kehtetuks volikogu
- mai
- a otsus nr 12, millega täiendati volikogu
- augusti
- a otsust Tallinna Botaanikaaia valduses olevate hoonete ja rajatiste ning nende teenindamiseks vajaliku maa Kloostrimetsa tee 52 ja Narva mnt 147 munitsipaalomandisse taotlemise osas. Kuna alates
- märtsist
- a puudub linnavolikogu otsus Tallinna Botaanikaaia maa munitsipaalomandisse taotlemiseks, on asjakohatud vastustaja viited Korra p-le 54, mille kohaselt ei otsustata maa tagastamise küsimust enne, kui maa munitsipaalomandisse andmise taotluse kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus; 5) vastustaja oli kohustatud aktiivselt tegutsema kaebajate avalduste õigeaegseks lahendamiseks. Mõjuvate põhjuste esinemisel oli vastustaja kohustatud neist kaebajaid informeerima ja teatama küsimuse otsustamise aja. Oma algatusel vastustaja kaebajaid põhjustest ei teavitanud. Igal juhul pidi vastustaja otsustama maa tagastamise küsimuse mõistliku aja jooksul, mida ei ole tehtud. Viivitus maa tagastamise küsimuse otsustamisel on kestnud ebamõistlikult pikalt – K. Pajupuu suhtes üle kaheksa ja teiste suhtes üle kümne aasta, 4
(10)3-09-344 millega on rikutud kaebajate subjektiivseid õigusi heale haldusele. Ühestki dokumendist ei selgu üheselt põhjused, mis on takistanud küsimuse lahendamist. Taotletava maa asumine Tallinna Botaanikaaia territooriumil ja linna soov tulevikus taotleda maa munitsipaalomandisse jätmist on küll asjaoluks, mille tõttu võib tagastamismenetlus venida, kuid see ei õigusta küsimuse niivõrd pikaajalist lahendamist. Kohtule esitatud materjalidest ei selgu ka põhjused, miks alates
- maist
- a, mil riik andis Tallinna Botaanikaaia koos hoonetega munitsipaalomandisse, ei ole suudetud lahendada maa munitsipaalomandisse andmise küsimust. Vastustaja seletusest nähtuvalt oli viimaseks Tallinna Botaanikaaeda käsitlevaks haldusaktiks linnavolikogu
- oktoobri
- a määrus nr
- Alles
- märtsil
- a, seega kohtumenetluse ajal, saadeti kaebajatele Tallinna Botaanikaaia krundipiiride ettepanek. Üle viie aasta kestnud vahemikku maa munitsipaliseerimise menetluses ei saa samuti pidada mõistlikuks; 6) eeltoodud põhjustel kuuluvad kaebused rahuldamisele. Linnavalitsuse viivitus seoses maa tagastamise lahendamisega on õigusvastane. Kohus ei saa vastustajat kohustada lahendama avaldusi viivitamata, kuid saab määrata ettekirjutuse täitmiseks tähtaja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses paluti Tallinna Halduskohtu
- juuni
- a otsus tühistada ning jätta uue otsusega kaebused rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohus on tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud väärale seisukohale, et vastustaja on maa tagastamise küsimuse lahendamisega õigusvastaselt viivitanud. Kaebajad on teadlikud, et põhilise osa veel tagastamata/kompenseerimata endise kinnistu 13202 maast moodustab ala, mille suhtes vastustaja on teatanud munitsipaliseerimise soovist MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel sotsiaalmaana. Riigikohus on leidnud, et maa sotsiaalmaana munitsipaliseerimine saab toimuda juhul, kui kõnealune maa täidab praegu ja täitis MaaRS vastuvõtmise ajal faktiliselt sotsiaalmaa funktsiooni. Pole kahtlust, et vaidlusaluseid maa-alasid kasutatakse avalikes huvides. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis nr 3-3-1-44-05 on ka leitud, et kui õigusvastaselt võõrandatud maad taotletakse munitsipaalomandisse MaaRS § 28 lg 1 p-de 3-4 alusel, tuleb maa munitsipaalomandisse andmise korra p 7 kohaselt otsustada esmalt maa munitsipaalomandisse andmise küsimus ja alles seejärel maa tagastamise nõue. Lisaks on Riigikohus märkinud, et omandireformi õigustatud subjektil ei ole tagastamise taotluse esitamisest hoolimata õiguspärast ootust vara tagastamisele; 2) maa munitsipaalomandisse andmise korras ega ka omandireformi aluseks olevates seadustes ei ole sätestatud ajavahemikku, mille jooksul on kohalik omavalitsus kohustatud ette valmistama ja esitama volikogule otsuse eelnõu maa munitsipaalomandisse jätmiseks. Tähtaja määramata jätmine on põhjendatav sellega, et olenevalt munitsipaliseerida soovitavast objektist (selle suurus, sellel lasuvate muude taotluste ja nende esitajate arv) on munitsipaliseerimisele eelnevad toimingud väga erineva mahuga. Korra p 49 loeb mõjuvatel põhjustel toimunud viivituse põhjendatuks. Vajalikud toimingud, mis eelnevad Tallinna Botaanikaaia maa munitsipaalomandisse andmise otsustamisele, on väga ulatuslikud ja aeganõudvad ning viivitus maa tagastamise avalduste lahendamisel on antud juhul objektiivselt põhjendatud; 3) vastustaja on õigustatud subjekte korduvalt informeerinud Tallinna Botaanikaaia maa munitsipaliseerimise kavatsusest. Maa munitsipaalomandisse andmise taotluse esitamisele eelneb kohaliku omavalitsuse otsus, mille vastuvõtuks on vajalik alal asuvate ehitiste ja 5
(10)3-09-344 rajatiste omandiõiguse selgitamine, andmete täpsustamine maa varasema kuulumise ja kasutajate kohta, maal lasuvate nõuete selgitamine, taotletavate maa-alade plaanide koostamine jne. Väidetav ebamõistlik viivitus endise kinnistu nr 13202 maa puhul ongi tingitud nende toimingute ja kooskõlastuste suurest mahust. Maa munitsipaalomandisse andmise korra p 14 ap 13 sätestas kuni
- novembrini
- a kehtinud redaktsioonis, et koos taotlusega tuli esitada kehtestatud detailplaneering, kui maad soovitakse munitsipaalomandisse sotsiaalmaana. Sellest tulenevalt ja seoses planeerimismenetlusega on kuni
- novembrini
- a õigustatud ka viivitus taotluse esitamisel. Viivitust nimetatud ajale järgnevalt õigustab maa suurust, sellel paiknevate hoonete arvu ja piiride liigendatust arvestav piiride täpse määramise vajadus, mis on sedavõrd keerulisem, et ala kohta puudub kehtestatud detailplaneering. Tagastamisavaldusi on lahendatud vastavalt võimalustele, subjektidele on korduvalt selgitatud viivituse põhjuseid ja ka teatatud küsimuse otsustamise tähtaeg niivõrd, kuivõrd see on olnud antud olukorras võimalik. Vastustaja on järginud maa munitsipaliseerimise menetluses õigusakte, olnud pidevas tegevuses ja teinud kõik endast oleneva, et küsimus saaks lahendatud. Ühtki nõutud toimingut ei saa ära jätta pelgalt menetluse kiirendamise huvides; 4) kohus jättis arvestamata, et munitsipaliseerimise küsimus on lahendamata, ja sellele vaatamata kohustas vara tagastamise avaldused lahendama 4 kuu jooksul. Munitsipaliseerimise otsuse langetamine on maavanema pädevuses ning vara Pirita jõe ürgoru maastikukaitsealal paiknemist arvestades sõltub lahendus ja selle saabumise aeg ka Keskkonnaministeeriumist ja muudest riigiasutustest. Linn ei saa otsuseid langetada siis, kui munitsipaliseerimist puudutavad materjalid taaskord maavanemale esitatakse, vaid alles siis, kui maavanem on teinud otsuse. Enne ei saa linn astuda kaebajate suhtes mingeid samme. Ehkki käesolevaks ajaks on valminud Kloostrimetsa tee 52 krundipiiride ettepanek ja materjalid saab maavanemale edastada, pole lootust, et ligemale poole, pigem aga terve aasta jooksul saaks tagastamise taotluse lahendada. Kohus osutas Korra p-le 49, mille kohaselt tuleb subjektidele teatada küsimuse otsustamise tähtaeg, kuid ka pärast taotluse maavanemale esitamist ei saa linn teatada subjektidele piisava täpsusega tagastamise taotluse lahendamise tähtaega, sest see ei sõltu linnavalitsuse tegevusest. Seega pole kohtu ettekirjutust – lahendada avaldus 4 kuu jooksul – võimalik täita.
- Kaebuse esitajate vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Vastuväited: 1) apellatsioonkaebuses esiletoodu on otsitud, põhjendamatu ja/või tõendamata. Etteheited halduskohtule on deklaratiivsed. Milliseid materiaalõiguse norme kohaldas kohus väidetavalt ebaõigesti ja milliseid menetlussätteid rikkus, apellatsioonkaebusest ei selgu. Ka ei ole täpsustatud, milliseid tõendeid on kohus ebaõigesti hinnanud ja milles väidetav väär hindamine seisnes; 2) kuigi vastustaja arvates on ta kõnealuses omandireformimenetluses toiminud õiguspäraselt, ei ole vastustaja ka apellatsioonkaebuses märkinud, millistest asjaoludest, tõenditest jne nähtuks nõuetekohane toimimine. Loetletud pole tehtud toiminguid, mis koosmõjus võiks ehk kinnitada tahet ja suutlikkust korraldada asjaajamist vastavalt nõuetele. Ka apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised asjaolud takistasid objektiivselt vastustajal tõhusamalt küsimusega tegelemast ja mis võiks ehk vabandada viivitust; 3) munitsipaliseerimissoovile tuginemine pole asjas määrav, sest kaebajad ei vaidlustanud vastustaja käitumist tulevikku suunatuna, vaid seoses asjaoludega, mis olid kaebuse esitamise ajaks juba aset leidnud. Kaebuste rahuldamist ei takista ka seik, kas tagastamisavaldus tuleb lahendada enne või pärast munitsipaliseerimise küsimuse otsustamist. Samas ei ilmne 6
(10)3-09-344 apellatsioonkaebusest selgelt, miks ei ole aegade jooksul õnnestunud munitsipaliseerimistahet realiseerida. Vastustaja pole konkretiseerinud, millal on algatatud munitsipaliseerimismenetlused seoses Tallinna Botaanikaaia maadega, mida selle maa all silmas peetakse ja milline on selle puutumus kaebajate poolt tagasi taotletava maaga. Ei selgu, miks pole ka apellatsioonkaebuse esitamise ajaks olemas linnavolikogu otsust seoses munitsipaliseerimise tahtega ja seetõttu ka taotlust maavanemale. Kuna puudub isegi eelnõu linnavolikogule, jääb apellatsioonkaebuse väide maavanemale materjalide edastamise võimaluse kohta arusaamatuks; 4) vastustaja toob esile, et põhiline osa tagasi taotletavast maast hõlmab munitsipaliseerida soovitavat maad, kuid ei selgita, miks pole jõutud tagastamisotsuseni ülejäänud maa osas, ega täpsusta selle maa-ala pindala, mille munitsipaliseerimist ei kavandata. Ka ei täpsusta vastustaja, millal ja kuidas on kaebajaid teavitatud maa munitsipaliseerimise soovist. Isegi kui väide korduvast informeerimisest vastaks tõele, jääb arusaamatuks, kuidas kavatsusest informeerimine välistaks õigusvastase viivituse. Teavitamine ei kõrvalda asjaolu, et lõpplahendust silmas pidades reaalselt midagi eriti ei toimu. Väited õigusaktide järgimise, pidevas tegevuses olemise ja kõige endast oleneva tegemise kohta on ebakonkreetsed; 5) kaebajate hinnangul ei oleks neile tagastamisele kuuluva maa munitsipaliseerimine õiguspärane. Maa ei ole Tallinna Botaanikaaiale vajalik (maatüki kasutamiseks telklaagri alana anti omal ajal nõusolek VSU „Kalev“ motoklubile, botaanikaaed ei ole kasutanud pika aja jooksul maatükki sihipäraselt ning omandireformimenetluses on see muudetud omamoodi prügilaks); 6) sõltumata sellest, kas maa munitsipaalomandisse andmise korras on taotlemiseks tähtajad või mitte, ei saa haldusmenetlus ületada mõistlikku aega. Objektiivsete takistuste esile toomata jätmisest järeldub, et neid ei olnud. Toimingute loetlemata jätmise tõttu jääb selgusetuks ka nende vajalikkus, ulatuslikkus ja ajakulu jms. Samas, kui sellised asjaolud ka esinesid, on vastustajal olnud väga palju aega korraldada ära kõik vajalik; 7) tõendamata ja tõele mittevastav on väide, et vastustaja on kaebajatele korduvalt selgitanud viivituse põhjuseid ja teatanud otsustamise tähtaja; 8) vastustaja ei selgita, miks jäi detailplaneeringu menetlus lõpule viimata ja milline oli selles vastustaja enda osa; 9) Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-44-05 ja 3-3-1-102-06 järeldatu on vastustaja esile toonud osaliselt ja kontekstist väljarebituna ning neist lahenditest vastustaja oma positsioonile tuge ei saa. Ehkki see pole käesoleva asja lahendamise seisukohast oluline – vastustaja kaldub põhiküsimustest kõrvale -, märgivad kaebajad, et on tõendamata ja tõele mittevastav, nagu täidaks kõnealune maa praegu ja täitnuks MaaRS vastuvõtmise ajal faktiliselt sotsiaalmaa funktsioone, või nagu poleks kahtlust maa kasutamises avalikes huvides; 10) põhjendamatud on etteheited, et kohus pole arvestanud sellega, et munitsipaliseerimise küsimus on lahendamata, lahendamine maavanema pädevuses ning et mõnelgi muul riigiasutusel on selles menetluses teatav roll. Väited ei ole tõsiseltvõetavad olukorras, kus vastustaja pole 1990-ndate aastate esimesest poolest alates suutnud asjaajamist korraldada. Väitest, et 4-kuulise tähtaja jooksul pole võimalik ettekirjutust täita, nähtub, et vastustaja sooviks jätkuvalt ebamäärase aja jooksul asju korraldada. Põhjendamatu on väita, et tähtaeg on ebamõistlik. Arvestada tuleb ka sellega, et vastustaja saab apellatsioonkaebuse esitamisega aega juurde, kuna kohtuotsus ei jõustu. Milliseid asjaolusid pidanuks kohus omal initsiatiivil uurimisprintsiibist lähtudes välja selgitama, apellatsioonkaebusest ei selgu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7
(10)3-09-344
- Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamata jätmiseks ega ka vastustajale tehtud ettekirjutuse täitmise tähtaja osas kohtuotsuse muutmiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Asjas esitatud tõendid eraldi ega kogumis hinnatuna ei lükka ümber halduskohtu põhjendatud järeldust, et vastustaja on maa tagastamise küsimuse lahendamisega õigusvastaselt viivitanud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et omandireformi õigustatud subjektil ei ole maa tagastamise avalduse esitamisest hoolimata õiguspärast ootust maa tagastamisele, kuid isikul on kindlasti õigus avalduse lahendamisele mõistliku aja jooksul ning kahtlust ei saa olla ka selles, et käesolevas asjas on mõistlik aeg haldusmenetluse läbiviimiseks ilmselgelt ületatud. Vaatluse all olevas haldusmenetluses on avaldused endisel kinnistul 13202 asunud ehituskrundi nr 191 maa tagastamiseks esitatud
- a lõpus ja
- a alguses, kuid maa tagastamise küsimuses haldusakti andmiseni ei ole siiani veel jõutud ning vastustaja poolt ringkonnakohtu istungil esitatud haldusmenetluse edasist käiku kajastavate dokumentide ja selgituste kohaselt pole vastustajal võimalik ka hetkel menetluse lõppemise aega prognoosida.
- Halduskohtu järeldusi kaebajate õigusi rikkuvast õigusvastasest viivitusest ei saa lükata ümber ja sedavõrd pikaajalist haldusmenetlust õigustada üldsõnaliste väidetega pidevast tegevuses olemisest ja õigustatud subjektide menetluse käigust teavitamisest, kui kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid sellist väidet ei kinnita. Reformimist vajava Tallinna Botaanikaaia senise (maareformi eelse) maakasutuse suurust ja liigendatust ning sellel alal tagastamisavaldustega hõlmatud endiste kinnistute paljusust arvestades on mõistetav, et kogu alal maareformi lõpule viimine eeldab paljude eeltoimingute tegemist, kuid ka eeltoimingute keerukust ja paljusust arvestades ei saa hinnata haldusmenetlust õiguspäraseks olukorras, kus menetlust kajastavast dokumentatsioonist nähtuvad aastatepikkused lüngad, mille vältel pole sisuliselt midagi toimunud. Halduskohus järeldas ka õigesti, et õigustatud subjektide järelepärimistele vastuseks antud napisõnalised teated maa munitsipaliseerimise kavatsusest ilma mingi teabeta menetlusega lõpule jõudmise tõenäolise aja kohta ei ole vaadeldavad Korra p 49 kohase informeerimisena. Haldusasja materjalist nähtub tõepoolest, et Tallinna linnal on pikka aega olnud soov saada Tallinna Botaanikaaia maa munitsipaalomandisse, kuid selle soovi realiseerimiseni ei ole nüüdseks juba peaaegu 17 aasta jooksul jõutud.
- augustil
- a on Tallinna Linnavolikogu otsustanud taotleda Vabariigi Valitsuselt Tallinna linna omandusse Tallinna Botaanikaaed, Kloostrimetsa tee 52 (kohtutoimiku lk 129). Tallinna abilinnapea
- novembri
- a kirjaga (kohtutoimiku lk 96 pöördel) on Riigi Maa-ametil palutud kooskõlastada Tallinna Linnavolikogu taotlus Tallinna Botaanikaaia munitsipaalomandiusse andmiseks. Vastuseks sellele on Riigi Maa-amet
- detsembri
- a kirjaga (kohtutoimiku lk 97) selgitanud maa munitsipaalomandisse andmise korda ja juhtinud tähelepanu taotlusmaterjali puudustele. Tallinna Linnavolikogu
- veebruari
- a otsuse nr 12 (kohtutoimiku lk 130131) p-ga 2 on täiendatud Tallinna Linnavolikogu
- augusti
- a otsust „Tallinna Botaanikaaia munitsipaalomandisse üleandmise taotlemine“ sõnadega „… ja tema valduses olevad hooned, rajatised ning nende teenindamiseks vajalik maa Kloostrimetsa tee 52 suurusega 109,0 ha ja Narva mnt. 147 suurusega 14,0 ha.“ ning p-ga 3 on Tallinna Linnavalitsusele tehtud ülesandeks esitada munitsipaliseerimise taotlus Vabariigi Valitsusele. 8
(10)3-09-344
- mai
- a aktiga on Tallinna Botaanikaaia vara koos hoonetega antud munitsipaalomandisse (kohtutoimiku lk 87). Et Tallinna Linnavolikogu
- veebruari
- a otsuse alusel oleks jõutud kaebajate tagastamistaotlusega hõlmatud maa osas munitsipaalomandisse andmise taotluse esitamiseni, asjast ei nähtu. Tallinna Linnavolikogu
- märtsi
- a otsuse nr 51 p-ga 2 tunnistati Tallinna Linnavolikogu
- veebruari
- a otsus nr 12 kehtetuks seoses munitsipaalomandisse taotletava maa pindala ja õigusliku aluse muutumisega ning p-ga 1 otsustati taotleda Tallinna linna omandisse sotsiaalmaana Tallinna Botaanikaaia kui teaduslikku ja kultuuriväärtust omava istanduse kasutuses olev ja ekspositsiooniala laiendamiseks vajalik maa-ala asukohaga Kiviaia tee 8, ligikaudse pindalaga 361 154 m
- Tallinna Linnavaraameti
- detsembri
- a kirjast nr 2.2-1/6810 (kirja lk 4) nähtub, et Kiviaia tee 8 maaüksus moodustab osa (endise Jõe nr 17 maa osas) Kloostrimetsa tee 52 krundist, millest järeldub, et Tallinna Linnavolikogu
- märtsi
- a otsuses nr 51 märgitud maa ei hõlma käesolevas asjas vaidluse all olevat maatükki. Samast kirjast nähtub samuti, et Tallinna Linnavolikogu
- märtsi
- a otsuse alusel esitatud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse tagastas Harju maavanem
- augusti
- a kirjaga nr 3.2-1.3/
- Seega puudub alates
- märtsist
- a ka linnavolikogu otsus, milles oleks otsustatud taotleda munitsipaalomandisse muuhulgas ehituskrunti nr 191 endisel kinnistul nr 13202, rääkimata selle maa munitsipaalomandisse andmiseks taotluse esitamisest. Kaebajatele krundipiiride ettepaneku tutvustamiseni on jõutud alles käesoleva kohtumenetluse kestel –
- märtsi
- a kirjaga. Apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks
- novembrini
- a õigustatud viivitus maa munitsipaalomandisse andmise taotluse esitamisel seoses detailplaneeringu menetlemisega, ei saa nõustuda. Vastustaja vastusest nähtuvalt (kohtutoimiku lk 61) kinnitati Tallinna Linnavolikogu linnamajanduskomisjoni poolt
- märtsil
- a Tallinna Botaanikaaia detailplaneeringu lähteülesanne ning
- detsembrist
- a kuni
- jaanuarini
- a oli Pirita Linnaosa Valitsuse ruumides avalikuks tutvumiseks välja pandud ka Tallinna Botaanikaaia Kloostrimetsa tee 52 ja Narva mnt 149 detailplaneering koos seletustega. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
- juuli
- a kirjast Tallinna Omandireformiametile (vara tagastamise toimiku lk 29) aga nähtub, et Tallinna Botaanikaaia detailplaneeringu menetlus on peatatud ja tuleb koostada uus variant, mis arvestab ka maareformi õigustatud subjekti huve. Detailplaneeringu koostamise peatumisele
- a veebruarist viidatakse ka vastustaja
- mail
- a kohtule esitatud seisukohas (kohtutoimiku lk 127 pöördel). Et detailplaneeringu menetluses oleks pärast
- a sisuliselt midagi toimunud, asjast ei nähtu. Muude endiste kinnistute osas õigustatud subjektidega väidetavalt toimunud vaidlused ei põhjenda kaebajate taotluste sedavõrd pikaajalist menetlust. Olles seisukohal, et kaebajate tagastamistaotlusega hõlmatud maal asuvad linnale kuuluvad ehitised või rajatised (rajatise kohta sätestatut kohaldatakse ka sordiaretus-, teadus- või kulutuuriväärtust omavat istanduse suhtes) ning et kogu soovitud ala tervikuna munitsipaliseerimise taotlemist pidurdavad vaidlused teiste õigustatud subjektidega, tulnuks vastustajal kaaluda maa tagastamise üle otsustamise võimalust ka muudel õiguslikel alustel kui maa munitsipaalomandisse sotsiaalmaana taotlemine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja teinud endast olenevat, et menetluse sedavõrd pikaks venimist vältida.
- Halduskohtu otsuse ettekirjutuses vastustajale asja otsustamiseks antud 4-kuulist tähtaega kohtuotsuse jõustumisest arvates ei saa pidada ebamõistlikult lühikeseks olukorras, kus Korra p-st 49 tulenevalt peaks linnavalitsus reeglina maa tagastamise otsustama 6 kuu jooksul õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamise päevast ja kohtuotsuse tegemisele eelnevalt on haldusmenetlus kestnud juba väga kaua. Ringkonnakohtu poolt pikema tähtaja andmise üle otsustamisel on oluline seegi, et apellatsioonkaebuses otsustamiseks vajalikuks peetava aja - 6 kuud kuni aasta – on vastustaja saanud ära kasutada, kusjuures kohtuotsus ei pruugi kasseerimise võimaluse tõttu ka ringkonnakohtu otsuse tegemisega veel jõustuda.
- 9
(10)3-09-344 juulil
- a esitatud apellatsioonkaebuses väideti, et Kloostrimetsa tee 52 krundipiiride ettepanek on valminud ja materjalid saab saata maavanemale, kuid krundipiiride ettepaneku Harju maavanemale kooskõlastamiseks edastamiseni on jõutud alles
- detsembril
- a, kusjuures ettepanek koos lisamaterjaliga on vastustajale
- jaanuaril
- a kooskõlastamatult tagastatud ebaselguste tõttu. Uuesti on krundipiiride ettepanek maavanemale saadetud kooskõlastamiseks koos vastustega maavanema küsimustele
- aprillil
- a. Vastustaja esindaja sõnul saab krundipiiride ettepaneku maavanema poolt kooskõlastamise järel valmistada ette Tallinna Botaanikaaia maa munitsipaalomandisse taotlemise otsuse eelnõu volikogule, volikogu teha sellekohase otsuse, linnavalitsus esitada maa munitsipaalomandisse andmise taotluse maavanemale, kelle otsuse tegemise järel saab linnavalitsus lahendada kaebajatele maa tagastamise küsimuse. Ka halduskohtu otsuse tegemisele järgnenud asjade käik ei viita vastustaja intensiivsele tegevusele haldusmenetluse kiirema lõpuleviimise nimel, mistõttu ettekirjutuses antud tähtaja pikendamine ei motiveeriks vastustajat tegema kõike endast olenevat, et kaebajate õiguste rikkumine lõpetada. Vastustajal tuleb teha suuremaid jõupingutusi ja koostööd teiste asjaomaste haldusorganitega ning toime tulla kaebajate avalduse lahendamisega halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul, sest asja otsustamisega jätkuv venitamine on lubamatu. Neil põhjustel ei muuda ringkonnakohus halduskohtu otsuse ettekirjutuses vastustajale asja otsustamiseks antud tähtaega.
- Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu on kaebajatel HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt õigus menetluskulude hüvitamisele. Kaebajad taotlesid apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks vastustajalt iga kaebaja kasuks 3 240 krooni (kokku 12 960 krooni) väljamõistmist. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt on tegemist esindaja kuludega. Kulu kandmist tõendavad advokaadibüroo
- augusti
- a arved nr 824, 825, 826 ja 827 ning AS SEB PANK laekumise teatised nr 537, 1341, 44 ja
- Taotletud menetluskulud on HKMS § 93 lg 5 mõttes vajalikud ja põhjendatud. Ringkonnakohus rahuldab menetluskulude vastustajalt väljamõistmise taotluse täies ulatuses. Lilianne Aasma Virgo Saarmets Ruth Virkus 10
(10)