2-10-29684/6

2-10-29684 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-29684 Tsiviilasi M B hagi A B vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M B (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja A B (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 05.10.2010.a Tsiviilasja hind 9000 krooni RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
3. Välja mõista A B M B kasuks elatis 1000 (üks tuhat) krooni kuus alates 01.01.2010.a kuni Narva Kutseõppekeskuses õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui M B 21aastaseks saamiseni.
4. Menetluskulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Pooled on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 2 kohaselt loobunud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub kohtuotsuse kättetoimetamisega hagejale ja kostjatele. Asjaolud ja menetluse käik 18.06.2010.a esitas M B kohtule hagiavalduse A B vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks elatis summas 1800 krooni alates 01.01.2010.a kuni õpingute lõppemiseni. Kostja vastuses hagiavaldusele hagi ei tunnistanud. Leiab, et elatise summa on põhjendamatu. Kohtuistung 1/2 2-10-29684 Kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet ning nõustus saama elatist 1000 krooni alates 01.01.2010.a. Kostja võttis hagi õigeks. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamisest. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud ning kohus on selle protokollinud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele
5. juulil 2010 jõustunud PKS, kuid asjaoludele ja toimingutele – kuni
6. juunini 2010 kehtinud seadus. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 2 ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppekeskuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. Tulenevalt PKS § 99 lg-st 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja nõuab elatist summas 1000 krooni alates 01.01.2010.a. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb õigeksvõtuotsusega rahuldada. Menetluskulud TsMS § 168 lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei leidnud tõendatust, et kostja põhjustas oma käitumisega menetlust, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Geete Lahi Kohtunik 2/2