← Eesti

3-09-764/57

Obsah (5)§ 150§ 59§ 11§ 151§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-

) § 11 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Uurimispõhimõtte rakendamisel ei ole maksuhaldur maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Kaebaja seaduslikud esindajad A. Kulinitš ja V. Abeldjajev on andnud vastukäivaid seletusi. A. Karajev, P. Kossenko, M. Tokmanov ja V. Pihlak kinnitavad samuti sõidukite kasutust varasemast ajast, kui on märgitud rendilepingutes. A. Karajevi seletuse kohaselt võis auto kättesaamine toimuda

  1. a. Lepinguid pidi olema rohkem, sest ta sõitis KIA Magentisega ka varem. P. Kossenko seletuste kohaselt rentis ta Mazda Premacy, reg nr XXXXXX,
  2. a lõpust või
  3. a algusest kuni
  4. a novembrini ning kasutas sõidukit ise. M. Tokmanovi seletuste kohaselt rentis ta sõidukit
  5. a kevadest, kuna oli lumi, siis märtsist kuni
  6. a lõpuni. V. Pihlaku seletuste kohaselt rentis ta sõidukit alates
  7. a veebruarist. Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel kaebaja poolt sõiduki Mazda Premacy osas sõlmitud liikluskindlustuse lepingu alusel oli sõiduk kindlustatud alates 25.01.2001, sh poliis kehtivusajaga 25.01.-24.07.
  8. Liikluskindlustuse infosüsteemi andmetel 07.05.2004 (enne rendilepingus kajastatud sõiduki kasutuse aega) toimunud liiklusõnnetuses juhtis sõidukit Mazda Premacy, reg nr XXXXXX, P. Kossenko. Kaalukaks ei saa lugeda kaebaja väidet, et sõiduki kasutajad ei pruugi mäletada sündmusi, sest kõigi nelja sõiduki kasutaja puhul langevad seletused sõiduki kasutusega kaasuvate asjaolude kohta üldjoontes kokku. Isikud on suutnud meenutada sõiduki kasutamisega seonduvaid üksikasju, sh renditasu suurust. Sõiduki kasutajate seletused leiavad kinnitust nii A. Kulinitši seletusega kui ka muude sõiduki kasutusest tekkinud asjaolusid kinnitavate tõenditega. 2)

§ 150

lg 1 järgi on maksukohustuslasel kohustus tõendada maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamisel, et maksusumma määrati valesti.

§ 59lg-st 1 ei tulene, et üht liiki tõendit saab hinnata objektiivsemaks kui teist.

Maksuhaldur hindab tõendeid kogumis. Käesolevas maksuasjas on tehingute kohta vormistatud raamatupidamise algdokumendid ajen5

(10)3-09-764 danud kontrollima nendel märgitud asjaolude olemasolu tegelikkust. Suurema kaaluga saavad olla siinjuures tõendid, mida maksuhaldur kogub väljaspool maksukohustuslase mõjusfääri. Maksuhaldur on teinud järeldusi maksustamise aluseks olevate asjaolude kohta, hinnates kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Kaebaja on liigselt keskendunud maksumenetluses kogutud tõendite vaieldavusele, kuid jätnud esitamata asjaolud, mis rendilepingutes märgitud ajast eelneval ajal väidetavat sõidukite garažeerimist tõendada võiksid. Antud juhul puudub alus maksuotsuses toodud järelduste ümberhindamiseks. Maksuotsus on seaduslik ja piisavalt motiveeritud. Kaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. 4. Tallinna Halduskohus jättis 16.02.2010 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Kaevatav maksuotsus on piisavalt motiveeritud ja kontrollitav. Selles sisalduvad nii viited maksuseadustele ja kaebaja tegevuse kvalifikatsioon (maksu määramise õiguslik põhjendus) kui ka viited maksu määramise aluseks olevatele tõenditele ja maksusumma arvutamise käik (maksu määramise faktiline põhjendus). Samuti on maksuotsuses piisava põhjalikkusega käsitletud kaebaja poolt revisjoniaktile esitatud eriarvamuses toodud vastuväiteid, mistõttu vastustaja on täitnud ka eriarvamusele vastamise kohustuse. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu maksuotsuse põhjendusega, ei anna alust rääkida selle motiveerimatusest. 2) Vastustaja on rakendanud piisavalt ka uurimispõhimõtet (

§ 11lg 1).

Uurimispõhimõte tähendab seda, et vastustajal lasub maksumenetluse läbiviijana kohustus koguda omal algatusel asja õigeks otsustamiseks vajalikke tõendeid ega ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud tõendite ja taotlustega. Vastustaja on kogutud tõendeid (kaebaja ja AS Hansa Liising Eesti vahel ning kaebaja ja kolmandate isikute vahel sõlmitud rendilepingud, Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmed, Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid 28.11.2008 kiri, kaebaja ja kolmandate isikute seletused jm) kogumis ja vastastikuses seoses analüüsides jõudnud järeldusele, et kaebaja on osutanud

  1. a kolmandatele isikutele sõidukite KIA Magnetis, reg nr XXXXXX, Mazda Premacy, reg nr XXXXXX, Mazda Premacy, reg nr XXXXXX, ja Mazda Premacy, reg nr XXXXXX, renditeenust vastavalt jaanuar kuni mai renditasuga 5500 krooni kuus, jaanuar kuni mai renditasuga 4500 krooni kuus, märts kuni mai renditasuga 4500 kuus ning jaanuar kuni märts renditasuga 4500 krooni kuus; jättes selle vastaval ajaperioodil arvestamata, deklareerimata ja tasumata käibemaksu, millega rikkus KMS § 11 lg-t 1, § 24 ja § 38 lg-t
  2. Maksuotsusest nähtuvalt on kaebaja perioodil jaanuar kuni mai
  3. a jätnud kajastamata realisatsiooni 65 254 krooni ja käibemaksu 11 746 krooni. Ühtlasi on vastustaja kogutud tõendite alusel teinud kindlaks, et kaebaja sai kolmandatelt isikutelt eelnimetatud sõidukite kasutamise eest tasu sularahas summas 77 000 krooni, mis jäi raamatupidamises kajastamata. Kuna ei leidnud tõendamist nimetatud renditasu kasutamine kaebaja ettevõtluseks, on vastustaja lugenud selle ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Tulumaksu deklareerimata ja tasumata jätmisega rikkus kaebaja tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg-t 1 ning § 54 lg-d 2 ja
  4. Maksuotsusest nähtuvalt on kaebaja perioodil jaanuar kuni mai 2004 jätnud ettevõtlusega mitteseotud kulutustelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu 27 056 krooni. 3) Kuivõrd kaevatav maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud ja vastustaja on piisavalt rakendanud uurimisprintsiipi, läheb tõendamiskoormus üle kaebajale (

§ 150

lg 1).

§ 150

lg 2 järgi on maksuhalduril tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. Kuivõrd maksusumma vaidlustamine hõlmab

§ 151

järgi ka kohtumenetlust, on kaebajal kohustus tõendada ka kohtumenetluses, et maksusumma on määratud valesti. Käesoleval juhul ei ole kaebaja tõendanud, et maks on määratud valesti. Kaebaja kriitika maksuotsuse suhtes on jäänud valdavalt paljasõnaliseks. Kaebaja viidatud tema enda poolt koostatud sõidukite garažeerimisaktid ja tabelid läbisõidu kohta (tl 122-131, 133-141, 143-144; tõlked tl 146p-161) ei kujuta selliseid usaldusväärseid tõendeid, mis ümberlükkamatult kinnitaksid seda, et nendes 6

(10)3-09-764 märgitud sõidukeid maksuotsuses toodud perioodil tegelikult ei kasutatud. Maksuhalduri kogutud tõendid viitavad vastupidisele. Nii näiteks on maksuotsuses tuginetud liikluskindlustuse infosüsteemi andmetele, mille kohaselt on üks eelnimetatud sõidukeist (Mazda Premacy, reg nr XXXXXX) osalenud „garažeerimisajal” (07.05.2004) liiklusõnnetuses (tl 106). Kaebaja väidab ekslikult, et vastustaja on maksuotsuses tuginenud isikutele, kes asjast midagi ei mäletanud. Maksumenetluses koostatud suuliste seletuste protokollidest nähtuvalt pole ükski vastustaja poolt küsitletud isikutest avaldanud, et ta ei mäleta. Vastupidi – nii kaebaja seaduslik esindaja A. Kulinitš kui ka sõidukeid rendilepingute alusel kasutanud isikud A. Karajev, P. Kossenko, M. Tokmanov ja V. Pihlak kinnitavad sõidukite kasutamist maksuotsuses märgitud ajal (tl 50p, 52-52p, 54, 57). Kaebaja poolt nii maksumenetluses (eriarvamus) kui kohtuistungil esitatud seisukoht, et sõidukite kasutamist on vastustaja kohustatud tõendama üksnes dokumentaalselt, ei ole põhjendatud, kuivõrd uurimispõhimõttest lähtuvalt on maksuhalduril õigus ise otsustada, millist liiki tõendeid kasutada (

§ 59lg 1).

4) Kaevatava maksuotsuse tühistamiseks ei anna alust ka kohtumenetluses ilmnenud asjaolu, et kaevatavas maksuotsuses on sõiduauto Mazda Premacy, reg nr XXXXXX, osas põhjendamatult kajastamata ja arvestamata jäänud selle kasutamine ajavahemikul aprillist maini 2004 (tl 26, 187). Kuivõrd eksitud on kaebaja kasuks, puudub tal selles osas kaebeõigus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

  1. OÜ Eltarc Elektroonika palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Menetluskulud palutakse jätta vastustaja kanda. Kaebuse kohaselt ei ole kohtumenetluse käigus kõrvaldatud vastuolusid, mida tuleks tõlgendada kaebaja kasuks. Kohus jättis analüüsimata kaebaja väited tunnistajate ütluste vastuolulisuse kohta. Samuti jättis kohus analüüsimata, et vastustaja pole esitanud tõendeid sõidukite marsruutide, tankimiste, remontimiste kohta vaidlusalusel perioodil. Kaebajal puudub võimalus tõendada negatiivset asjaolu. Kohus ei ole selgitanud, miks ta leidis, et garažeerimise käskkirjad ei olnud usaldusväärsed tõendid, ning milliste tõenditega oleks kaebaja saanud tõendada asjaolu, et sõidukid olid vaidlusalusel perioodil garažeeritud. Parkimine kõnealusel alal on tasuta, tegemist on avatud alaga ja mingeid lepinguid seega ei sõlmitud. Kaebajalt ei saa nõuda ebamõistlikult koormavate tõendite esitamist. Seda enam, et ei ole selge, millised tõendid võiksid täiendavalt tõendada, et sõidukid olid pargitud. Samuti jättis kohus analüüsimata kaebaja väite, et liisinguautode puhul peab olema sõlmitud kasko- ja liikluskindlustuse lepingud. Kuna kõik sõidukid olid liisinguautod, sõlmis kaebaja nende osas kindlustuslepingud. Kohus ei ole selgitanud, miks ei saanud kaebaja kasutada seda asjaolu oma väidete tõendamiseks. Maksuhaldur sekkus maksuotsusega kaebaja majandustegevusse ja hakkas endale sobival viisil määrama, kuidas olematud tehingud toimusid. Maksuotsusega rikuti majandusvabaduse põhimõtet. Riik ei tohi sekkuda juriidilise isiku majandustegevusse.
  2. PMTK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. 1) Kohus on lugenud põhjendatult kolmandate isikute seletusi tõendiks, millele rajada järeldused selle kohta, et sõidukite kasutamine rendilepingutes märgitud ajast ka varasemal ajal leidis aset. Kolmandate isikute seletuste omavaheline kooskõla, nende kooskõla kaebaja ühe seadusliku esindaja A. Kulinitši seletustega ning seletusi kinnitavad faktid on aluseks kolmandate isikute seletuste hindamiseks asjas tähtsust omava tõendina. Kolmandatele isikutele on enne seletuste võtmist tutvustatud nende õigusi ja kohustusi ning neid on hoiatatud kriminaalvastutuse eest valeütluste andmisel. Õigustest ja kohustustest arusaamist on nad kinnitanud oma allkirjaga. Kinnitus sõidukite kasutamise kohta
  3. a teisest poolaastast varasemal ajal on väljendatud kõigi seletusi andnud isikute poolt üheselt ja selgelt. 7

(10)3-09-764 2) Kaebaja poolt esitatud kirjalikud tõendid on tema enda poolt koostatud. Nende usaldusväärsust vähendab asjaolu, et need on vastuolus kolmandate isikute antud ütlustega. Kolmandate isikute selgitused on leidnud kinnitust nendest sõltumatute asjaolude poolt. Samas ei ole kaebaja kirjalikes dokumentides kajastatud andmete tegelikkusele vastavust tõendanud millegi muuga peale endapoolse kinnituse, et sõidukite garažeerimine kogu
  1. a esimesel poolaasta jooksul leidis aset. 3) Kohus on hinnanud esitatud tõendite asjakohasust, tõepärasust ja tõendamisjõudu ning on nõustunud, et asjas kogutud tõendid kogumis ja vastastikuses seoses võimaldavad järeldada, et kaebaja on osutanud
  2. a esimesel poolaastal kolmandatele isikutele vaidlusaluste sõidukite renditeenust tasu eest ning pidanud põhjendatuks maksuotsuses toodud järeldust, et kaebaja on sõidukite kasutamisel jätnud vaidlusalusel perioodil arvestamata, deklareerimata ja tasumata käibemaksu ning sõidukite kasutamise eest saadud tasu raamatupidamises kajastamata jätmise tõttu ning tõendite puudumisel selle summa ettevõtluses kasutamise kohta on tegemist kuluga, mis ei ole ettevõtlusega seotud. Maksuotsuses on välja toodud maksu määramise aluseks olevad tõendid, maksu määramise kvalifikatsioon, maksusumma arvutamise käik ja viited maksuseadustele ning kohus on asunud õigele seisukohale, et kaebaja väide maksuotsuse motiveerimata jätmisest on ebaõige ja maksuotsuse põhjendustega mittenõustumisel ei ole alust väita selle motiveerimatust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ega halduskohtu otsuse muutmiseks. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus nõustub selles toodud põhjendustega. 8.

§ 11

lg-te 1 ja 2 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.

§ 92

lg 3 kohaselt võtab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramisel arvesse kõiki selles maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks.

  1. Maksuhaldur on tuginenud maksuotsuse tegemisel õigesti kaebaja ühe juhatuse liikme A. Kulinitši ning sõiduautosid rentinud kolmandate isikute A. Karajevi, P. Kossenko, M. Tokmanovi ja V. Pihlaku poolt maksumenetluses antud ütlustele. Antud ütlused on omavahel kooskõlas ning neid toetavad ka teised maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud tõendid.
  2. Nii tõendab A. Karajevi poolt 13.02.2004 uue liikluskindlustuse lepingu sõlmimine seda, et ta kasutas sõidukit KIA Magentis, reg nr XXXXXX, juba enne
  3. a juunit. Samamoodi tõendab V. Pihlakule 27.02.2004 väljastatud uus poliis kehtivusega 05.03.2004-04.03.2005 seda, et V. Pihlak tasus
  4. a veebruaris Mazda Premacy, reg nr XXXXXX, eest kindlustusmakse ja kasutas järelikult sõidukit juba enne
  5. a juunit. Vastasel juhul puudunuks neil igasugune mõistlik põhjendus tasuda kindlustusmakseid sõidukite eest, mida nad ise ei kasutanud ja mis olid teise isiku valduses. V. Pihlaku selgituse puhul, et ta kasutas sõiduautot Mazda Premacy, reg nr XXXXXX, umbes aasta, võib olla tegemist eksitusega, kuivõrd tema sõlmitud liikluskindlustuse leping ja selle alusel väljastatud poliisid tõendavad pigem sõiduki kasutamist pikema aja jooksul. A. Karajevi sõnul võeti auto rendile poest ja see võis toimuda
  6. a. Ka V. Pihlak kinnitas, et auto võeti autosalongist ja ta rentis autot alates
  7. a veebruarist. Maksuotsusest nähtuvalt sõlmis kaebaja AS-ga Hansa Liising Eesti kasutusrendilepingu sõiduauto KIA Magentis, reg nr XXXXXX, kasutamiseks 04.02.2003 ja sõiduauto Mazda Premacy, reg nr 8

(10)3-09-764 XXXXXX, kasutamiseks 25.02.
  1. Seega on kolmandate isikute selgitused kooskõlas maksuhalduri kogutud tõenditega.
  2. Samuti tõendab asjaolu, et 07.05.2004 toimunud liiklusõnnetuses juhtis sõidukit Mazda Premacy, reg nr XXXXXX, P. Kossenko seda, et nimetatud sõiduk oli P. Kossenko valduses juba enne
  3. a juunit. Ebausutav on kaebaja väide, et P. Kossenko kasutas sel päeval sõidukit ilma kaebaja loata. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas oli tema klientidel võimalik ilma tema loa ja teadmata tema valduses olnud sõiduautosid kasutada. Kaebaja sellekohased väited on ilmselgelt otsitud. Samuti on ebausutav kaebaja väide, et perioodil 01.01.-31.05.2004 oli sõiduauto Mazda Premacy, reg nr XXXXXX, kaebaja valduses ning kaebaja juhatuse liige A. Kulinitš kasutas seda oma töösõitudeks. A. Kulinitš ei ole seda oma seletuses maininud, vaid on vastupidi väitnud, et seda autot kasutas terve
  4. a M. Tokmanov. Pole usutav, et A. Kulinitš auto kasutamist ise ei mäletanud, kuigi pidas selle kohta põhjalikku sõidupäevikut.
  5. Samuti pole usutav, et A. Karajev, V. Pihlak ja P. Kossenko kasutasid sõiduautosid ainult
  6. a ja uuesti alates
  7. a juunist ning vahepealsel ajal seisid autod kasutuseta kaebaja valduses. Ükski nimetatutest pole seda ka ise kinnitanud.
  8. Kolmandate isikute poolt antud seletused on usaldusväärsed, sest on kooskõlas nii omavahel kui ka A. Kulinitši seletustega ja teiste maksuhalduri poolt kogutud tõenditega. Kolmandate isikute seletuste usaldusväärsuses puudub alus kahelda ka seetõttu, et neil puudus igasugune põhjus valeütluste andmiseks. Neile ei toonud maksuotsuses tuvastatud või tuvastamata jäänud asjaolud kaasa mingeid täiendavaid õigusi ega kohustusi. Samuti puudub mõistlik põhjendus selle kohta, miks A. Kulinitš oleks pidanud andma teadvalt valeütlusi äriühingu kahjuks, mille juhatuse liikmena ta tegutseb ja mille majandustegevuse eest vastutab.
  9. Maksuhaldur ja halduskohus pidasid põhjendatult kaebaja esitatud käskkirju vaidlusaluste sõiduautode „garažeerimise“ kohta ebausaldusväärseteks tõenditeks. Kaebaja esitatud käskkirjad on ebausaldusväärsed põhjusel, et on koostatud tema enda poolt tema enda väidete kinnitamiseks ning muud asjas kogutud tõendid nendes käskkirjades toodut ei kinnita. Käskkirjadest ei selgu ka nende koostamise põhjus ning pole välistatud nende koostamine alles maksumenetluse toimumise ajal. või eesmärk, milleks neid käskkirju oli iseenesest vaja. Kuna vaidlusalused autod seisid kaebaja väitel parkimisplatsil tasuta ja parkimislepingut nende kohta ei sõlmitud, samuti ei antud käskkirjade alusel kellelegi mingeid korraldusi, siis jääb käskkirjade koostamise vajadus arusaamatuks.
  10. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas peaks tema väiteid kinnitama asjaolu, et kõigi vaidlusaluste liisitud sõiduautode kindlustuslepingud sõlmis tema. Esiteks nähtub maksuhalduri tuvastatud asjaoludest, et sõiduauto KIA Magentis, reg nr XXXXXX, kindlustuslepingu sõlmis A. Karajev ning sõiduauto Mazda Premacy, reg nr XXXXXX, kindlustuslepingu sõlmis V. Pihlak. Sõiduauto Mazda Premacy, reg nr XXXXXX, osas on toimikus kindlustuse poliis, kehtivusajaga 27.01.26.07.2004, mille kohaselt sõlmis kindlustuslepingu V. Abeldjajev (tl 110p-111). Mazda Premacy, reg nr XXXXXX, osas ei ole aga kaebaja tõendanud oma väidet, et kindlustuslepingu sõlmis tema. Samas leiab ringkonnakohus, et isegi selle väite tõendatuse korral ei lükka see asjaolu iseenesest ümber maksuhalduri järeldust, et kaebaja rentis vaidlusalused sõiduautod kolmandatele isikutele ka
  11. a esimesel poolaastal. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 5 lg 1 järgi on kindlustusvõtja sõiduki omanik. Kindlustusvõtja esindajana on sõiduki suhtes lepingut volitatud sõlmima sõiduki registreerimistunnistusele kasutajana märgitud isik, volikirja alusel sõidukit kasutama volitatud isik ning samuti lepingu sõlmimiseks kirjalikult volitatud muu isik. Seega oli kindlustuslepingu sõlmimise õigus nii kaebajal kui ka sõiduki rentinud isikul, kui tal oli selleks olemas volikiri või ta oli kantud registreerimistunnistusele. Asjaolu, et kindlustuslepingu sõlmis väidetavalt kaebaja, ei muuda asjaolu, et samal ajal võis sõiduk olla renditud kol9
(10)3-09-764 mandale isikule kasutamiseks. LKindlS § 5 lg 2 kohaselt on sõiduki valdaja kindlustatu sõltumata sellest, kas valdus on seaduslik või ebaseaduslik. Sõidukit vallanud isik on kindlustatu vaatamata sellele, kas ta on teada või mitte. Seega ei seganud kaebaja poolt kindlustuslepingu sõlmimine sõiduki rentimist kolmandale isikule. See, et kindlustusmakseid maksis kaebaja, võis mõjutada vaid kolmanda isiku poolt tasumisele kuuluva renditasu suurust.
  1. Kõigi kolmandate isikute seletuste kohaselt ostsid nad renditud sõidukile ise kütust. M. Tokmanovi, V. Pihlaku ja A. Karajevi seletuste kohaselt renditud sõidukid remonti ei vajanud ja seetõttu remondikulusid ei olnud. V. Pihlaku seletuse kohaselt kandis ta ise tehnilise ülevaatusega seotud teeninduskulud. P. Kossenko seletuste kohaselt tasus ta remondikulud ise. Kaebaja ei ole tõendanud, et nimetatud sõidukitele ostis tema kütust või kandis nendega seotud remondikulud. Samas ei välistaks ka kaebaja poolt remondikulude kandmine samal ajal sõiduki rentimist kolmandale isikule.
  2. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et vaidlusalune maksuotsus on õiguspärane ning halduskohus jättis põhjendatult selle peale esitatud kaebuse rahuldamata. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
  3. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud ega menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente esitanud, seetõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1). Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.