Obsah (7)

§ 468§ 187§ 407§ 367§ 162§ 1741§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-36283

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

1. Jätta Swedbank AS poolt kantud põhjendatud menetluskulud SS kanda.
2. Välja mõista kostjalt SS hageja Swedbank AS kasuks menetluskulu 10 000 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
3. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Swedbank AS esitas 29.07.2010 hagi SS vastu 92 209,93 krooni ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kohtul kostjalt välja mõista käenduseta väikelaenulepingust ning püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingutest tuleneva võlgnevuse summas 92 209,93 krooni ja viivise 15 871,87 krooni, kokku 108 081,80 krooni ning alates 29.07.2010 viivis osaliselt protsendina (0,02% päevas) lepingutest tulenevatest põhivõlgnevustest kuni põhinõuete täitmiseni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega üle antud 19.08.2010.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

2 Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 138lg 1 alusel on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. Hageja on hagiavalduses märkinud menetluskuluna riigilõivu summas 10 000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3