alusel vähendada igakuist elatise suurust 1650.kr võrra, nõustudes maksma elatist 700.- kr kuus. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja on esitanud andmed temale kuuluvate firmade kohta ebaõigesti. Lisaks kuulub hagejale peale xxxxxxxx xxxxxxx xx ka xx xxxxxxx x xx. Hageja on soetanud eluaseme, mis kuulub abikaasade ühisomandisse. Korteriomand on soetatud pangalaenu abil. Pank ei annaks üle 3 miljoni kr laenu isikule, kes ei oma igakuulist sissetulekut. Igapäevasteks sõitudeks kasutab hageja sõidukit Audi Q7, mille turuväärtus on 500 000.- kr. Hageja omab kinnistuid xxxxxxxxx. Hageja väide, et tema laps teisest abielust on varaliselt vähekindlustatud, ei ole tõene. Endisest kodust on hageja väärtusliku mööbli ära viinud. Kostja tasub pangalaenu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Pärnu Maakohtu xx.xx.xx määrusega kohustati hagejat tasuma elatist tütre A K ülalpidamiseks igakuiselt 2350.- kr. Abielutunnistusest xx xxxxxxx xx.xx.xxxx nähtub, et hageja abielu G K on registreeritud xx.xx.xxxx. Sünnitunnistusest xx xxxxxxx xx.xx.xxxx nähtub, et A R K sündis xx.xx.xxxx, tema isa on hageja.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud asjaolu, et hagejal sündis xx.xx.xxxx poeg. Palgatõendi kohaselt on hageja töötasu xxxxxxxx xxxxxxx xx-s 3744.- kr (neto). Maksu- ja Tolliameti teatistest nähtub, et xxxxxxxx xxxxxxx xx-l on maksuvõlgnevus summas 180 453.- kr ning xx-l xxxxxxx xx summas 656 042,27 kr. Hageja sõnul ta töötasu xx-st xxxxxxx xx ei saa. Väljavõttest kinnistusraamatust nähtub, et hageja on omandanud xx.xx.xxxx mõttelise osa kinnistust, reaalosa eluruumist üldpinnaga 116,40 m², xxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx.
lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Hageja abielu registreeriti xx.xx.xxxx. Abieluvaralepingu xx.xx.xxxx kohaselt kummagi abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist soetatav vara, sh registrisse kandmisele kuuluvad vallas- ja kinnisasjad ning varalised õigused, mis kantakse registrisse ühe või teise abikaasa nimele, jäävad selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimele see vastavasse registrisse kantakse või kes vastava vara omandamiseks lepingu sõlmis. Kuna mõtteline osa kinnistust omandati pärast abielu registreerimist ja enne abieluvaralepingu sõlmimist, siis see kinnistu on hageja ja tema abikaasa ühisvara. Hageja võttis kohtuistungil omaks, et mõttelise osa kinnistu omandamiseks võeti laenu, ka hageja osales laenulepingu sõlmimisel, laenu tagasimakse suurus igakuiselt on 10 000.- kr. Eluruumi kommunaalkulud kuus on ca 3000.- kr. Hageja võttis kohtuistungil omaks, et ta kinkis 2009.a peale lapse sündi temale kuuluvad 2 kinnistut xxxxx maakonnas oma abikaasale. Lisaks eeltoodule võttis hageja omaks, et talle kuulub kinnistu xxxxx xxxxxx xxxxxxx ning pool kinnistust xxxxxx xxxx x. Viimase kinnistu hind ca 2,3 miljonit kr. Pooltel oli ka sõiduk, mis võõrandati võlgade katteks. Poolte ühisvaraks on mööbel, osa mööblit tõi hageja xxxxxx asuvast elamust ära, võõrandati võlgade katteks. Pärnu Maakohtu menetluses on hagi poolte ühisvara jagamiseks. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist, et hageja omab kinnis- ja vallasvara mitme miljoni väärtuses. xxxxx maakonnas asuvate kinnistute kinkimine oma abikaasale on olnud hageja enda valik, aga seetõttu ei ole tema perekonna materiaalne seisund halvenenud. Hageja töötasu suurus ei ole ainus kriteerium, mille järgi hageja varanduslikku seisundit hinnatakse. Kohus leiab, et hageja varanduslik seisund on selline, mis ei takista tal tasumast Pärnu Maakohtu xx.xx.xxxx määrusega ettenähtud elatist. Kohtumäärusega määratud elatise suurus 2350.- kr on seadusega kehtestatud miinimummäära lähedane summa. Nimetatud summast läheb mahaarvamisele tulumaks 493,50 kr, reaalne elatis lapse ülalpidamiseks on 1856,50 kr, s.o alla seadusega kehtestatud elatise miinimummäära. Perekonnaseadus § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja ei tõendanud kohtuistungil, et ta oleks töövõimetu või et lapsel on piisav sissetulek. Kohus leiab, et kohtuistungil ei esitanud hageja ühtegi põhjust, mida võiks tunnistada mõjuvateks, et elatise suurust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja sõnul peale abielulahutust pidi tema muretsema uue elamispinna, kostja elab poolte ühiselt omandatud elamispinnal. Kohus leiab, et hagejal olnuks võimalik elada ka xxxxx vallas xxxxxxx asuvas puuküttega elamispinnal. Selle asemel omandas hageja 116,40 m² suuruse elamispinna, mille väärtus, arvestades keskmist turuhinda, peaks olema üle miljoni krooni. Ka poolte poolt ühiselt võetud laenu maksab tagasi kostja. Hageja varanduslik seisund, vaatamata väiksele töötasule ja finantsraskustes firmadele, on seega väga hea ning on isegi paranenud peale xx.xx.xxxx. Seetõttu ei ole ka hageja poeg materiaalselt vähemkindlustatud tütrest. Hageja on töövõimeline ning kohustatud täitma ülalpidamiskohustust
s toodud määras. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.