← Eesti

3-10-1388/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 10. septembril 2010. a, Tallinnas Haldusasja number 3-10-1388 Haldusasi Eesti

§ 26lg 1 p 1).

2. Mõista Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuselt Meie Inimesed Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit MTÜ kasuks välja menetluskulud summas 450 (nelisada viiskümmend) krooni (

§ 92lg 1).

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest

  1. septembril
  2. a. arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
  3. oktoobril
  4. a (k.a) (

§ 31lg 1, 4).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (edaspidi ka MISA) kuulutas MISA juhataja 25.02.2010 käskkirja nr 19 alusel 26.02.2010 välja projektikonkurssi „Teeme koos“ KH10TMK001, taotluste esitamise tähtajaga 30.03.2010, kell 14.
  2. Teiste hulgas esitas projektikonkursile oma taotluse projekti „Liidrikool“ MTÜ Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (edaspidi ka EMSL).
  3. MISA 20.04.2010 käskkirja nr 73 punkti nr 3 alapunktiga 42 otsustati mitte edastada sisulisele hindamisele EMSL projekti nr 42 „Liidrikool“ seoses asjaoluga, et taotleja ei vasta konkursi tingimustele (konkursi juhendi p 1.2.3) - Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmeil seisuga 30.03.2010 on taotlejal maksuvõlg summas 62,23 krooni.
  4. MISA
  5. aprilli
  6. a kirjaga nr 6.9-3/454 teatati EMSL-le, et käskkirjaga nr 73 kinnitati hindamiskomisjoni otsus, mitte edastada projekti 42 sisulisele hindamisele seoses asjaoluga, et taotlus ei läbinud hindamise vormilist vooru, kuna MTA andmeil seisuga 30.03.2010 on taotlejal maksuvõlg. EMSL esitas otsusele 23.04.2010 vaide.
  7. MISA 29.04.2010 vaideotsusega nr 13 jäeti EMSL-i vaie rahuldamata.
  8. 28.05.2010 esitas EMSL Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes käskkirja nr 73 (või kui see puudutab mitut taotlust, siis käskkirja kaebajat puudutava osa) tühistamist. Eeltoodut arvestades loeb kohus kaebuse esitatuks MISA 20.04.2010 käskkirja nr. 73 punktis 3 märgitud taotluse nr. 42 suhtes tehtud otsuse tühistamiseks. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  9. Maksukorralduse seadus (edaspidi MKS) § 14 lg 5 näeb ette maksuhalduri kohustuse väljastada maksuvõlgade puudumise tõend ka juhul, kui isiku maksuvõlg ei ületa 100 krooni. Kaebaja taotles ja saigi vastava tõendi, mille kohaselt ei olnud kaebajal tegelikult 30.03.2010 maksuvõlga. Seetõttu on vaidlusalune käskkiri õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Vastustaja püüab vaideotsuses väita, justkui puudunuks tal antud juhul kaalutlusõigus, kuna konkursi reeglid ei võimaldavat erandeid teha võla suurusest lähtuvalt. Kaebaja sellise formalistliku käsitlusega ei nõustu. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 2 kohustab haldusmenetlust läbi viima eesmärgipäraselt ja efektiivselt. Nimetatud säte tähendab kaebaja arvates eelkõige seda, et haldusorgan peab keskenduma menetlust läbi viies eelkõige asja sisule, mitte formaalsustele. Kui olemasolevad reeglid ei luba kvalifitseeruda taotlejal, kel on maksuvõlg, siis peab menetleja otsustamisel arvesse võtma siiski ka võla suuruse ja MKS ülalviidatud sätte. See aga tähendab diskretsiooni olemasolu vastavalt HMS § 4 lõikele
  10. Diskretsiooni reeglid on paigas sama paragrahvi
  11. lõikes. Kui jaatada vastustajal kaalutlusõiguse olemasolu antud küsimuses, siis on selge, et kaalutlus ei olnud õiguspärane. Oli äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik jätta kaebaja konkursilt kõrvale vaid 62 kr suuruse intressivõlgnevuse tõttu. Kaalutlusõiguse teostamise eesmärk oli vastustajal ju eelkõige see, et konkursile laekuks võimalikult palju erinevaid taotlusi, mis oleks omakorda taganud hästi laia valikuruumi. Selle eesmärgi nimel oleks igati mõistlik, kui alla 100-kroonist maksuvõlga vastavalt MKS § 14 lõikele 5 võlaks ei loeta ja lubatakse isikul konkursil osaleda. Nii ei rikutaks ka võrdse kohtlemise printsiipi teiste taotlejate suhtes, kuna võlasumma on sedavõrd marginaalse suurusega. 2 VASTUSTAJA SEISUKOHT
  12. Kaebuse esitaja taotlus ei ole asjakohane ega põhjendatud. Vastustaja ei ole taotlejaid koormanud nõudega esitada eraldi maksuvõlgade puudumist tõendav tõend, vaid on ise selle välja selgitanud avaliku MTA andmebaasi kaudu. Nende andmete adekvaatsuses ei ole põhjust vastustajal kahelda. Andmebaasides sisaldava info kasutamine võimaldab viia haldusmenetlust läbi võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Nõustuda ei saa väitega, et vastustaja on asja menetlemisel kasutanud diskretsiooni mitte õiguspäraselt. Ühtlasi ka 29.04.2010 vaideotsuses nr 6.9-3/500 realiseeris vastustaja kaalutlusõigust. Kaalutlusõiguse realiseerimine seisnes eelkõige asjaolus, et kuna alla 100 krooniste maksuvõlgadega on olnud ka teisi taotlejaid, siis tuli otsustada, kas jätkata põhimõtte järgimist edaspidi kõigi suhtes asudes seisukohale, et olenemata summa suurusest on võlg ikkagi võlg.
  13. Olukorras, kus taotlejaid on alati mitmeid ja jagatavad summad piiratud, tuleb kindlalt jälgida kujundatud põhimõtteid ja kehtestatud reegleid ning kaalutlus saab sisulisem olla sisulises, mitte vormilises hindamises. Vormilise hindamise eesmärk on tuvastada, kas taotlus vastab tingimustele või mitte ja need tingimused on üheselt tuvastatavad ning vastus saab olla, kas vastab või mitte, kolmandat varianti pole. Tingimused, millal taotleda ei saa on fikseeritud juhendis ja eeldus on see, et iga taotleja ka ise veendub, kas tal on kõik tingimused kandideerimiseks täidetud või mitte. See ei ole kindlasti liialt aeganõudev tegevus. Enda kohta andmete vaatamine veendumaks, et kõik on korras riiklikest andmebaasidest lähtuvalt, peaks olema lausa taotleja kohus, tagamaks tõrgeteta asja menetlus, mis on tema enda huvides. On kahetsusväärne kui seda ei tehta ja oma maksuvõlast kuuldakse vastustaja käest, millest on võimalik ka tuletada taotlejate suhtumist neile seadusega pandud kohustuste täitmisel.
  14. Maksuvõla kontekstis oleks olnud kõigil taotlejatel õigeks ajaks võimalus oma võlg likvideerida, kui nad oleks tundnud huvi oma kohustuste täitmise vastu ja veendunud seeläbi enda nõuetele vastavuses, sest nõuded olid ju taotlejatele teada. Seega ka peale nõuetele vastavuse tuvastamist jäi piisavalt sisulises hindamises hinnata projekte, mille vahel valik tuli teha ja milline valik sai MISA juhataja 25.05.2010 käskkirjaga nr 105 tehtud toetuste määramise kaudu tuginedes sisulise hindamise tulemustele. Projektikonkursi menetlemisel on järgitud võrdse kohtlemise printsiipi ja näidatud üles riigimehelikku suhtumist maksuvõlgade teemasse, pidades MTA andmetel fikseeritud igasugust maksuvõla definitsiooni alla jäävat võlga võlaks. Juhul, kui ei võimaldaks MTA oma andmebaasi kaudu tehtava päringuga tuvastada maksuvõlgu ja ainuke võimalus neist teada saada oleks eraldi selleks tõendi küsimine, siis ei oleks ka seda teemat üleval vaidluse kontekstis. Üheselt on selge, et ka MTA jaoks on igasugune võlg võlaks ja küsimus taandub MKS § 14 lõike 5 alusel antavale maksuvõlgade puudumise tõendile, mis esitati kaebaja poolt vastustajale peale otsust teda mitte lubada sisulisele hindamisele. Seoses sellega aga ei saa kahtluse alla seada MTA päringute kaudu kättesaadava andmebaasi andmete õiguslikku tähendust ja mitte pidada alla 100.-krooniseid võlgu võlaks, sest võlana nad üleval on ja see meid konkursi tingimuste kontekstis huvitabki. Vastavalt MKS § 32 on maksuvõlg MKS tähenduses maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Seega ei saa olla küsimus selles, kas tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress on maksuvõlg või ta ei ole seda.
  15. Asjaolu, et ka MTA jaoks on 62,23 krooni maksuvõlg, nähtub päringust. Väljastatud tõendi pealkirigi on maksuvõlgade tõend. Samal tõendil on ka viide maksukorralduse seaduse § 14 lõikele 5, mis sätestab, et maksukohustuslasel, samuti muul huvitatud isikul või asutusel on õigus taotleda maksuhaldurilt tõendit maksuvõlgade puudumise kohta. Maksuhaldur on 3 kohustatud maksuvõlgade puudumise tõendi väljastama ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul ei ületa 100 krooni või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Tõendit maksuvõlgade puudumise kohta ei väljastata, kui maksukohustuslasel on taotluse täitmise tähtpäeval täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus ning maksusummat ei ole määranud ka maksuhaldur. Eelviidatud säte hõlmab siiski ka alla 100 krooniseid võlgasid, kuigi neil juhtudel ei väljastata tõendit võlgade olemasolu kohta.
  16. Seega oli kaebaja õiguste riive vaidlusaluse akti väljaandmisel õiguspärane. Kasutatud meetme puhul oli saavutatud õiglane tasakaal ja kõigi taotlejate võrdne kohtlemine. Tegemist ei ole ühekordselt kehtestatud reeglitega ainult selle konkursi jaoks, vaid tegemist on põhimõtteliste tingimustega, mis esinevad kõigil korraldatud konkurssidel. MISA juhataja 20.04.2010 käskkiri nr 73 on õiguspärane. Ei saa eeldada, et üks asutus otsustab suvaliselt, milline valitsusasutuse MTA poolt antav info maksuvõlgade kohta on pädevam ja milline mitte. KOHTU PÕHJENDUSED
  17. Poolte vahel on vaidlus kaebuse esitaja vastavuse üle MISA projektikonkursi KH10TMK001 „Teeme koos“ konkursi juhendi (lk. 27-34) p-s 1 määratletud taotlejate sobivuse formaalsete eeldustega. Juhendi p 1.2.3 järgi ei saanud taotlust esitada taotleja, kes on Maksu- ja Tolliameti andmeil maksuvõlglane. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et
  18. märtsi 2010 seisuga, mis oli ühtlasi taotluste esitamise tähtaeg, oli EMSL-l Maksu- ja Tolliameti andmebaasist nähtuvalt maksusummalt arvutatud arvestuslik intress summas 62,23 krooni (toimiku lk. 46). Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on väljastanud
  19. mail 2010 EMSL-le „Maksuvõlgade puudumise tõendi“ (toimiku lk 7 pöördel), mille kohaselt ei olnud EMSL-l maksuvõlgu seisuga
  20. märts
  21. MKS § 14 lg 5 kohaselt on maksuhaldur kohustatud maksuvõlgade puudumise tõendi väljastama ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul ei ületa 100 krooni või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus tuvastama, kas maksusummalt arvutatud arvestuslikku intressi tuleb pidada maksuvõlaks ning kui jah, siis kas lähtuvalt asjaolust, et EMSL-i maksuvõlg oli väiksem kui 100 krooni, pidi MISA edastama EMSL-i taotluse sisulisele hindamisele.
  22. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 32 järgi on maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Seega tuleb maksuvõlaks pidada ka maksusummalt arvutatud arvestuslikku intressi. Juhendi p 1.2.3 järgi ei saanud taotlust esitada „[t]aotleja, kes on Maksu- ja Tolliameti andmeil maksuvõlglane“. Kohus on seisukohal, et nimetatud juhendi punkti tuleb tõlgendada koosmõjus MKS § 14 lõikega 5, mis kohustab maksuhaldurit väljastama isiku kohta maksuvõlgade puudumise tõendi ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul ei ületa 100 krooni või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Eeltoodud sätte mõtet on selgitanud köites „Eesti maksuseadused koos rakendusaktidega. Esimene köide. Õigusaktide kogumik seisuga
  23. aprill 2004 Lasse Lehise kommentaaridega“ Lasse Lehis järgnevalt: „Paljudes õigusaktides on ette nähtud, et teatud toimingu tegemine või haldusakti andmine on lubatud vaid siis, kui taotlejal ei ole maksuvõlga. Varem pidi taotleja esitama sellekohase maksuameti tõendi, kuid haldusmenetluse seaduse kehtimahakkamisel 01.08.2002 kehtestati kord, mille kohaselt peavad ametiasutused ise kontrollima maksuvõla puudumist. MKS § 14 lg 5 näeb ette, et maksuhaldur peab maksuvõla puudumise tõendi andma ka siis, kui isiku maksuvõlg kõikide sama 4 maksuhalduri poolt hallatavate maksude kohta ei ületa 100 krooni või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Sellega hoitakse ära olukord, kus väga väikeses summas maksuvõla olemasolu tooks endaga kaasa väga olulistest hüvedest ilmajäämise. Teave isiku maksuvõlgade kohta on avalik – iga huvitatud isik või asutus võib saada sellekohase tõendi iga maksukohustuslase kohta (§ 27 lg 1 p 4) (lk. 14).“ Seega on MKS § 14 lõikes 5 sätestatu eesmärgiks vältida ajatatud maksuvõlaga või väiksema kui 100-kroonise maksuvõlaga isiku õiguste kitsendamist toimingute tegemisel või haldusaktide andmisel. Ametiasutustega ühtse halduspraktika rakendamiseks tulnuks nimetatud põhimõtet rakendada ka vastustajal. See välistaks ühtlasi maksuvõlgade puudumise tõendi esitanud ja mitte-esitanud isikute ebavõrdse kohtlemise. Vastupidisel juhul muutuks Maksu- ja Tolliameti poolt maksuvõlgade puudumise kohta tõendite väljastamine huvitatud isikute jaoks sisutuks. Samas on vastustaja sidunud Juhendis taotlejate maksuvõlgnevuse puudumise just Maksu- ja Tolliameti andmetega. Maksu- ja Tolliameti andmetest lähtumisel tuleb lähtuda ka Maksu- ja Tolliametile andmete väljastamiseks kehtestatud reeglitest. Olukorras, kus maksukorralduse seadus kohustab Maksuja Tolliametit väljastama tõend maksuvõla puudumise kohta ehk mitte lugema kolmandate isikute suhtes õiguslikku tähendust omavaks maksuvõlaks alla 100-kroonist võlgnevust, tuleb samast reeglist maksuvõla kindlakstegemisel lähtuda ka vastustajal, olenemata sellest, kas ta nõuab taotlejatelt tõendite esitamist või kontrollib maksuvõlgnevuste puudumist ise.
  24. Käesoleval juhul on vastustaja saanud andmed kaebuse esitaja maksuvõlgnevuse kohta ise Maksu- ja Tolliameti andmebaasist. Juhendi punkt 5.3.3 sätestab: „Taotleja registriandmeid ja maksuvõlgnevuste puudumisi kontrollib sihtasutus.“ MKS § 27 lg 1 p 4 järgi võib maksuhaldur maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele maksuvõlgade suuruse. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, nagu ei võimaldaks Maksu- ja Tolliameti andmebaasist taotletav „Maksuvõlgade tõend“ (toimiku lk. 46) isiku maksuvõlga arvestamata jätta. Kuigi nimetatud tõend kajastab ka isiku vähem kui 100-kroonist võlgnevust, mille järgi saaks isikut maksuvõlgnikuks pidada, toob ta ühtlasi ära MKS § 14 lõikes 5 sätestatud põhimõtte, mille järgi väljastatakse sellise võlgnevuse korral maksuvõlgade puudumise tõend. Nimetatud MKS § 14 lõikes 5 sätestatud põhimõte on proportsionaalne seatud eesmärgiga – vältida isikute ilmajäämist hüvedest väga väikeses summas maksuvõla olemasolu tõttu. Tuleb tõdeda, et 62,23-kroonine maksuvõlg ei kahjusta ilmselt EMSL-i võimet esitatud projekti ellu viia. Samuti ei too kohtu poolt Juhendile antud tõlgendus kaasa isikute ebavõrdset kohtlemist. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et teisi taotlejaid, kelle taotlus jäi sisulisele hindamisele edastamata üksnes alla 100-kroonise maksuvõla tõttu, konkursil ei osalenud. Kohus märgib ühtlasi, et asjakohane on vastustajale saadetud MTA soovitus (toimiku lk. 58), täpsustada edaspidi projektikonkursi juhendis, kas konkursil saab osaleda isik, kellele on võimalik väljastada maksuvõla puudumise tõend või isik, kellel MKS § 32 kohaselt puudub maksuvõlg. Olukorras, kus Juhend ei ole selgelt formuleeritud ning selle täitmine võib anda erinevaid tulemusi, ei saa Juhendi mitmetimõistetavusest tulenevaid negatiivseid tagajärgi panna taotluse esitaja kanda.
  25. Eeltoodud kaalutlustel rahuldab kohus kaebuse ning mõistab

§ 92

lg 1 alusel vastustajalt välja kaebuse esitaja menetluskulud, milleks on riigilõiv kaebuse esitamise ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise eest, kokku summas 450 krooni. Kuna õigusabikulude taotlust ja kuludokumente ei ole kohtule esitatud, jäävad need kulud kaebuse esitaja enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.