← Eesti

3-10-1181/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 9. septembril 2010. a, Tallinnas Haldusasja number 3-10-1181 Haldusasi R. H.u

§ 26lg 1 p 6).

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest

  1. septembrist
  2. a. arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
  3. oktoobril
  4. a (k.a) (

§ 31lg 1, 4).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. 08.02.2010 koostati Tallinna Vanglas „.Läbiotsimise akt leitud esemete kohta“. Nimetatud aktiga võeti R. H.ule saadetud maksikirjast ära ilma käisteta valge „Emporio Armani“ aluspesusärk. Ühtlasi tehti ettepanek paigutada äravõetud alussärk lattu.
  2. 30.03.2010 esitas R. H. Tallinna Vanglale kaebusena pealkirjastatud pöördumise, milles viitas asjaolule, et kuna temalt võeti 08.02.2010 saabunud maksikirjast ära alussärk, soovib ta saada selgitusi, miks temalt alussärk ära võeti ja miks talle seda kambrisse ei väljastata. Ühtlasi palus R. H. Tallinna Vangla direktori sekkumist ja abi arusaamatuse lahendamiseks.
  3. 27.04.2010 kirjas „Selgitustaotlusele vastamine“ nr 1-13/16289-1 selgitas Tallinna Vangla R. H.ule, et Tallinna Vangla direktori 23.01.2009 käskkirja nr 3 ning 25.08.2009 käskkirja nr 62 alusel ei ole lubatud vangistussektsioonidesse, eelvangistushoone lukustatud kambrisse ning tugevdatud järelevalvet ja julgeoleku meetmeid vajavate kinni peetavate isikute majutamiseks mõeldud osakonda paigutatud kinnipeetavate riietuses isikliku alussärgi 1 omamine.
  4. 03.05.2010 esitas R. H. Tallinna Halduskohtusse kaebuse Tallinna Vangla 27.04.2010 kirja nr 1-13/16289-1 õigusvastasuse tuvastamise nõudes. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  5. 23.01.2009 väljastatud Tallinna Vangla direktori käskkiri nr 3 lubab omada kinnipeetaval isiklikke esemeid: aluspesu - mõistlik kogus; pikk aluspesu – 2 komplekti. Antud käskkirja alusel saadeti kaebuse esitajale Tallinna Vanglasse maksikirjas 08.02.2010 aluspesu komplekt „Emporio Armani“, mis koosneb valgest ilma käisteta särgist ja mustadest bokseritest, mis paigutati lattu. Peale kaebuse esitaja taotlust väljastati laost vaid bokserid, kuid särki keelduti väljastamast, olgugi, et nii särgil kui ka bokseritel on kiri- underwear, mis tõlkes inglise keelest eesti keelde tähendab aluspesu. Samuti on toote karbil tootenimetus aluspesu. Kaebuse esitaja pöördus antud küsimuses selgitustaotlusega Tallinna Vangla poole 30.03.
  6. Tallinna Vangla 27.04.2010 vastuses nr 1-13/16289-1 selgitas vangistusosakonna peaspetsialist osakonna juhataja ülesannetes, et vastavalt Tallinna Vangla direktori käskkirjale nr 62 (
  7. augustist
  8. a) on käskkirja nr 3
  9. jaanuarist
  10. a punkt 5 alapunktid 4 ja 8 tunnistatud kehtetuks. Kuid antud käskkirja alapunktides 4 ja 8 on keelatud esemeteks jope ja pikk spordidress. Antud fakt näitab selgelt, kuidas rikutakse kinnipeetavate õigusi Tallinna Vanglas. Tegemist on korralagedusega ja kaebuse esitaja mõnitamisega.
  11. 08.02.2010 ei toimunud läbiotsimist ja särgi äravõtmist, vaid antud särk saabus Tallinna Vanglasse maksikirjaga ja paigutati lattu, kust kõikide Tallinna Vangla seaduste kohaselt oleks pidanud vangla kaebuse esitaja taotluse alusel väljastama särgi. 30.03.2010 pöördusin antud küsimusega Tallinna Vangla poolt taotlusega väljastada särk, millele vastas Tallinna Vangla
  12. aprilli
  13. a kirjaga nr 1-12/16289-1, et särki ei väljastata. Selgusetuks jääb, miks alussärki ei väljastata isiklike asjade laost, kuna see on lubatud Tallinna Vangla direktori käskkirjaga nr 3 ja käskkiri on siiani jõus. Eeltoodud põhjustel taotleb kaebuse esitaja Tallinna Vangla
  14. aprilli
  15. a kirja nr 1-13/16289-1 õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuse esitaja põhjendatud huviks on asjaolu, et toimub särgi väljastamine laost. Kuna puuduvad seaduslikud alused särgi mitte väljastamiseks, on tegu lihtsalt kinnipeetava alandamisega ja kiusuga, mis omakorda näitab Tallinna Vangla poolset karistamatuse tunnet. Selle asemel, et tunnistada eksimust, annab Tallinna Vangla ebamääraseid vastuseid, mis on põhjendamatud ja eksitavad. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  16. Tallinna Vangla praktika kohaselt maksikirja saabumisel vanglasse kontrollitakse selle sisu ning võetakse sellest ära kinni peetavatele isikutele keelatud esemed. Äravõetud esemete kohta koostatakse kooskõlas vangla sisekorraeeskirja §-ga 71 „Läbiotsimise akt leitud esemete kohta“. Kaebuse esitaja nimele saabus 08.02.2010 maksikiri, mis avati adressaadi juuresolekul. Maksikirja sisu kontrollimisel leiti sellest aluspesu komplekt ning järelevalveosakonna valvur S. R. ekslikult arvates, et tegemist on vanglas keelatud esemega, võttis selle maksikirjast ära. Kuna alussärk võeti ära, tuli selle kohta vormistada äravõtmise akt. Seega nähtub eeltoodust, et Tallinna Vangla käitus õiguspäraselt, kui ta koostas maksikirjast äravõetud eseme kohta „Läbiotsimise akti leitud eseme kohta“.
  17. Kaebuse esitaja alussärgi äravõtmine oli tingitud üksnes vanglaametniku ekslikust käitumisest ning selle eesmärgiks ei olnud kaebuse esitaja alandamine. Tallinna Vangla lähtub oma tegevuses vangistusseaduse § 41 lg-st 1, mille kohaselt kinnipeetavat, 2 karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Seega on kaebuse esitaja seisukoht, et Tallinna Vangla mõnitab teda, kaebuse esitaja subjektiivne hinnang vanglaametniku ekslikule käitumisele.
  18. Kuigi kaebuse esitajalt võeti maksikirjas saabunud alussärk ära ilma õigusliku aluseta, siis käesoleval hetkel ei saa Tallinna Vangla oma ekslikku käitumist muuta ja kaebuse esitajale tema alussärki kätte anda. Nimelt on Tallinna Vangla direktori 29.04.2010 käskkirjaga nr 30 muudetud Tallinna Vangla direktori 23.01.2009 käskkirja nr 3 „Vangistussektsioonidesse, eelvangistushoone lukustatud kambrisse ning tugevdatud järelevalvet ja julgeoleku meetmeid vajavate kinni peetavate isikute majutamiseks mõeldud osakonda paigutatud kinnipeetavate riietus“. Nimetatud käskkirja punktiga nr 1 muudeti Tallinna Vangla direktori 23.01.2009 käskkirja nr 3 punkti 5 alapunkti 1 ning sõnastati see järgnevalt: „aluspüksid - mõistlik kogus“. Seega nähtub eeltoodust, et vangistussektsiooni paigutatud kinnipeetavale on aluspesust lubatud üksnes aluspüksid ning seetõttu ei saa Tallinna Vangla kaebuse esitajale väljastada 08.02.2010 maksikirjas saabunud alussärki Tallinna Vangla direktori 29.04.2010 käskkirjast nr 30 tuleneva piirangu tõttu. KOHTU PÕHJENDUSED
  19. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Vangla
  20. aprilli
  21. a kirja nr 1-13/16289-1 õigusvastasuse tuvastamist, leides, et nimetatud kiri on õigusvastane, kuna Tallinna Vangla keeldus selles alusetult kaebuse esitajale alussärgi väljastamisest. Vastustaja on vastuses kohtule möönnud oma toimingute (alussärgi äravõtmine ning selle väljastamisest keeldumine) ekslikkust ning õigusvastasust. Vastustaja seletusest ilmneb, et maksikirjas saabunud alussärk meenutas oma välimuselt ja materjalilt pigem spordisärki, mida kinnipeetavad kasutavad pluusina, mistõttu ei väljastatud seda kaebuse esitajale, vaid paigutati ekslikult lattu tema isiklike asjade juurde. Iseenesest on mõistetav kaebuse esitaja nördimus seoses sellega, et talle särki koheselt ei väljastatud, kuid pelgalt see fakt ning ka vastustaja poolne eksimust kinnitav konstateering ei saa veel olla aluseks kaebuse rahuldamisel. Nimelt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 7 lg 1 võimaldab haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõuet esitada üksnes siis, kui kaebajal on selleks põhjendatud huvi ning kaebuse rahuldamiseks (

§ 26lg 1 p 3 kohaldamiseks) peab see huvi leidma kohtumenetluses ka tuvastamist.

  1. Riigikohtu halduskolleegium leidis 12.11.2009 lahendis haldusasjas nr 3-3-1-70-09 järgmist: „Halduskohtusse pöördumiseks põhjendatud huvi olemasoluks peab kaebuse esitaja omama isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti, toimingu või halduslepinguga ning õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Piisavaks huviks kaebusega halduskohtusse pöördumiseks tuvastamisnõude puhul ei ole üksnes vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine, samuti ei saa tuvastamiskaebuse läbivaatamise eelduseks olla pelgalt väide, et haldusakt või toiming rikub kaebuse esitaja õigusi (vt nt Riigikohtu 02.04.
  2. a määruse haldusasjas nr 3-3-1-101-08 p-i 28).“
  3. R. H. on märkinud oma põhjendatud huviks selle, et talle väljastataks laost alussärk. Kohus selgitas kaebuse esitajale 12.05.2010 ning 28.05.2010 kaebust käiguta jättes, et toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamine kohtu poolt ei too vastustajale kaasa kohustust toimingu sooritamiseks (särgi väljastamiseks), mistõttu põhjendatud huviks 3 kaebuse esitamisel ei saa olla alussärgi väljastamine laost. Vaidemenetlus kohustamistaotluse osas oli kaebuse esitajal läbimata. Lisaks eeltoodule välistab õigusvastase toimingu alusel kaebuse esitajale alussärgi väljastamise ka asjaolu, et Tallinna Vangla direktori
  4. aprilli
  5. a käskkirjaga nr 30 muudeti Tallinna Vangla direktori
  6. jaanuari
  7. a käskkirja nr 3 punkti 5 alapunkti 1, millest tulenevalt on kinnipeetavatele lubatud aluspesust üksnes aluspüksid, kuid mitte enam alussärk. Kaebus halduskohtusse on esitatud
  8. mail 2010, pärast eeltoodud muudatuse tegemist. Seega puudub kaebuse esitajal õigus, millele tuginedes ta võiks ka käesolevas haldusasjas vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise korral nõuda Tallinna Vanglalt alussärgi väljastamist. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr. 3-3-1-2-01 selgitanud, et kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. Käesoleval hetkel ei tulene vastustajale ühestki seadusest, muust õigustloovast aktist või halduslepingust kohustust kaebuse esitajale särgi väljastamiseks. Kui ka kohus käesolevas otsuses tuvastaks, et Tallinna Vanglal oli särgi väljastamise kohustus 27.04.2010 kaebuse esitajale selgitustaotlusele vastamise aja seisuga, mil ülalmärgitud käskkirja muudatus veel ei kehtinud, ei aitaks selline konstateering kaebuse esitaja eesmärgi saavutamisele kaasa. Seetõttu puudub kaebuse esitajal põhjendatud huvi Tallinna Vangla 27.04.2010 kirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebus tuleb jätta eeltoodud kaalutlustel rahuldamata ning kaebuse esitaja menetluskulud jäävad

§ 92lõike 1 alusel tema enda kanda.

Tiina Pappel kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.