S § 11 lg 81).
Asjaolud ja kohtu seisukoht Tartu Halduskohtule on 15 .07.2010 saabunud V.U. vene keeles kirjutatud kaebus Tartu Vangla vastu (haldusasi nr 3-10-1835).Kohus on saanud kaebuse eestikeelse tõlke 01.09.2010. V. U. palub kaebuses tunnistada seadusevastaseks 22.09.2009 tema paigutamine Tartu Vangla poolt etapikambrisse koos suitsetavate kinnipeetavatega. Kaebaja on märkinud, et ta oli haige, ilma sooja jopeta ning etapikambris polnud vett ja tualetti ei võimaldatud privaatselt kasutada. Kuna kambris ei olnut vett, oli kamber haisu täis ja kaebajale ei võimaldatud 8 tundi uneaega. Kaebaja on taotlenud tunnistada 22.09.2009 V.U. Tartu Vangla poolt eelpoolnimetatud tingimustes etapikambrisse paigutamise õigusvastaseks ning nõuab sellest tingituna Tartu Vanglalt kaebuse esitaja kasuks kompensatsioon 22 000 krooni talle tekitatud kahju inimväärikuse alandamise eest. Vastuseks kohtu järelpäringule teatas Tartu Vangla 09.09.2010 elektronkirjaga, et V.U. on kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses esitanud 27.04.2010 kahju hüvitamise taotluse moraalse ja füüsilise kahju hüvitamiseks summas 22 000 krooni. Tartu Vangla on 25.06.2010 kirjaga nr 3-30/95 andnud aega V. U. puuduste kõrvaldamiseks. 1 Kuna V. U. ei kõrvaldanud taotluse puudusi määratud tähtajaks, otsustas Tartu Vangla 03.08.2010 otsustusega nr 3-30/95, millele on alla kirjutanud direktori asetäitja vangistuse alal direktori ülesannetes R. Jõks, tuginedes HMS § 43 lg 1 p-le 3 jätta taotluse kahju hüvitamiseks läbi vaatamata ja lugeda menetlus lõppenuks, kuna taotleja poolt avaldatud andmete põhjal ei ole võimalik kahjunõuet menetleda. Samas on märgitud, et tulenevalt VangS § 11 lg-st 81 ei ole kaebajal õigust pöörduda halduskohtu poole kaebusega sama kahju hüvitamise taotluse osas.
lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid, muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid vaatab läbi vangla direktor. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 81 sätestatu kohaselt kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgsel kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Vastuseks kohtu päringule esitatud Tartu Vangla 09.09.2010 elektroonilisest kirjast ja 03.08.2010 kirjast nr 3-30/95 „Kahjunõude läbi vaatamata jätmine“ selgub, et V. U. on küll kohtueelselt 27.04.2009 esitanud taotluse kaebuses kirjeldatud asjaoludel Tartu Vanglalt 22 000 krooni nõudes, kuid jätnud taotluse puudused määratud tähtajaks kõrvaldamata, mille tõttu on HMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt otsustatud taotlus jätta läbi vaatamata, kuna taotleja poolt avaldatud andmete põhjal puudub võimalus kahjunõude menetlemiseks. Kohus on seisukohal, et kuna V.U. on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuulub antud kaebus tagastamisele. Kohus käsitleb antud kaebust kahju nõude kaebusena, kuna kaebaja eesmärk on saada hüvitist vangla poolt väidetava õigusvastase käitumise läbi. Ainuüksi toimingute 2 õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale soovitud tulemust, seepärast pole vajadust eraldi menetleda (eraldatuna kahjunõudest) toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Eeldatavasti on avalik-õiguslikus suhtes kahju nõude üheks eelduseks alati kas õigusvastane haldusakt või õigusvastane toiming, mistõttu on üks nõue hõlmatud teisega ning antud kaebust saab kahjunõude kaebusena käsitleda koos vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudega Kohus leiab, et ainuüksi toimingu õigusvastasuse tuvastamise puhul puudub kaebajal ilmselgelt põhjendatud huvi, sest tulevikus ei ole tal võimalik eraldi sellelt kaebuselt esitada kahju nõuet, kuna kahju nõudes on vaidemenetlus (s.o kohustuslik kohtueelne menetlus) läbimata, sest selles osas on taotlus vangla poolt jäetud läbi vaatamata puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ning VangS § 11 lg 81 sätestatu kohaselt ei või kinnipeetav kahju nõude kaebusega kohtu poole pöörduda sama kahju hüvitamise taotluse osas. Eeltoodu alusel ja juhindudes kaebuse selle esitajale.
lõige 31 p 1 tagastab kohus käesoleva Mare Priks Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.