3-10-1192/73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2010.a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1192 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja: Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – R.Z. Kohtuistungi toimumise aeg
2. september 2010 RESOLUTSIOON: Pikendada luba R.Z.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
3. novembrini
4. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tallinna Halduskohtu
6. juuli 2010 määrusega pikendati Eestis ilma seadusliku viibimisaluseta viibiva Aserbaižaani kodaniku R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni
7. septembrini
9. septembril 2010 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada luba R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kahe kuu võrra. Taotluse kohaselt puudub isikul reisidokument ning seetõttu edastas PPA
10. mail 2010 Välisministeeriumile palve pöörduda Aserbaidžaani Suursaatkonna poole isiku tuvastamise ja dokumenteerimise küsimuses ning
11. augustil 2008 Aserbaidžaani Suursaatkonna konsulilt telefoni teel saadud teabe kohaselt ei suutnud Aserbaidžaani ametivõimud tuvastada R.Z.i kodakondsust ning palusid esitada isiku kohta täiendavat informatsiooni, mida PPA hetkel hangib. Eeltoodud põhjustel ei ole isiku väljasaatmine hetkel võimalik.
12. R.Z. ei olnud Politsei- ja Piirivalveameti taotlusega nõus ning selgitas esiteks, et Tallinna Halduskohtu määrusega haldusasjas nr 3-10-1537 on esialgse õiguskaitse korras peatatud Politsei- ja Piirivalveameti 03.05.2010.a otsuse nr 15.3-04/249 (st. tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse) täitmine. Samuti selgitas R.Z., et tema väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks puudub vajadus, kuivõrd tal on Eestis ema, kelle juures ta saaks elada ning ajada vabaduses viibides korda ka oma dokumentidega seotud küsimused, mis väljasaatmiskeskuses viibides on oluliselt raskendatud. KOHTU PÕHJENDUSED
13. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti taotlus R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2 lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. R.Z.il puuduvad välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks. Haldusasjas nr 3-10-1337 tehtud kohtumäärusega on esialgse õiguskaitse korras peatatud PPA
14. mai 2010 otsuse nr 15.3-04/249 täitmine, ent see ei tähenda, et isikul oleks kohtumäärusest tulenevalt elamisluba. Isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamist ei saa seejuures käsitada PPA
15. mai 2010 otsuse nr 15.3-04/249 täitmisena, kuna väljasaatmiskeskusesse paigutamise ja seal isiku kinnipidamise aluseks on asjaolu, et isiku suhtes on tehtud väljasaatmisotsus (PPA taotlusest nähtuvalt
16. mail 2010), mida kohtule teadaolevalt vaidlustatud ei ole. Seega ei saa väita, et haldusasjas nr 3-10-1337 tehtud määrusest tuleneks R.Z.ile seaduslik alus Eestis viibida. PPA taotluse kohaselt takistab isiku väljasaatmist ka reisidokumendi puudumine. PPA on seejuures selgitanud, et isiku dokumenteerimiseks on pöördutud tema väidetava kodakondsusriigi Aserbaidžaani ametivõimude poole, kes on aga nõudnud isiku kohta täiendavaid andmeid, et tuvastada tema kuulumine Aserbaidžaani kodakondsusesse. Kohtu hinnangul ei saa väita, et isiku väljasaatmine oleks muutunud perspektiivituks. Samuti ei saa isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Asjaolu, et kaebuse esitajal on Eestis ema, kelle juures elada, ei õigusta antud juhul tema vabastamist väljasaatmiskeskusest. PPA kartus, et isik võib hakata edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma, on põhjendatud, arvestades, et R.Z. ei ole varem Eestis viibides käitunud õiguskuulekalt, pannes toime kuritegusid ning olles samas selgitanud, et ei soovi Eestist lahkuda. Isiku soov jääda Eestisse ei saa õigustada tema vabastamist väljasaatmiskeskusest.
17. Kohus pikendab eeltoodust tulenevalt luba R.Z.i kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kuni kahe kuu võrra. Kuna varasema kohtumäärusega on antud luba isiku kinnipidamiseks kuni
18. septembrini 2010, tuleb lahekuulust tähtaega arvata sellest ajast alates. Väljasaatmise täideviimise võimaluse tekkimise korral, samuti juhul kui peaks jõustuma kohtuotsus, millega tühistatakse PPA
19. mai 2010 otsus nr 15.3-04/249, tuleb isik viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada. Kristjan Siigur kohtunik 2