Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2010.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-51178 Tsiviilasi Rakvere Vallavalitsuse avaldus laste eraldamiseks perekonnast ja vanemate isikuhooldusõiguse piiramiseks esialgse õiguskaitse korras Esialgse õiguskaitse rakendamise otsustamine Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Rakvere Vallavalitsus, reg. kood: 75012096, asukoht: Vallikraavi 8, Rakvere linn, 44306 LääneVirumaa; e-post: vallavalitsus@rakverevald.ee Asjast puudutatud isikud isikud: ud Alaealised lapsed: R N, isikukood: xxxx S P, isikukood: xxxx A P, isikukood: xxxx Laste ema: E T, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx R N’u isa: I N, isikukood: xxxx, elukoht; xxxx S ja A P isa: S P, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx RESOLUTSIOON Rahuldada Rakvere Vallavalitsuse avaldus esialgse õiguskaitse rakendamiseks. rakendamiseks. Eraldada alaealised alaealised R N (isikukood xxxx), S P (isikukood: xxxx) ja A P (isikukood: xxxx) perekonnast kuni käesolevas tsiviilasjas hagita menetluses avalduse esitamiseni. esitamiseni. Piirata E T (isikukood: xxxx) ja I Nu Nu (isikukood: xxxx) hooldusõigust alaealise R N’u N’u suhtes ning E T (isikukood: xxxx) ja S P’a P’a (isikukood: xxxx) hooldusõigust alaealiste S P ja A P suhtes kuni käesolevas tsiviilasjas hagita menetluses avalduse esitamiseni. Määrata Rakvere Vallav tähtaeg hagita Vallavalitsusele lavalitsusele menetluses avalduse esitamiseks kuni
- novembrini 2010.a. 2010.a. Kui avaldust ei ole selle aja möödudes esitatud, siis esialgse õiguskaitse rakendamine tühistatakse. Kohtumäärus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu 15 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamise kättetoimetamise 2 päevale järgnevast päevast. I Asjaolud ja taotlus 18.10.2010.a. saabus Viru Maakohtusse Rakvere Vallavalitsuse avaldus laste eraldamiseks perekonnast ja vanemate isikuhooldusõiguse piiramiseks esialgse õiguskaitse korras. Avalduse kohaselt on E Tl neli alaealist last. Tütar A N (ik: xxxx) elab koos lapse isa I Nuga xxxx. Lapsed R N, S P ja A P elavad koos ema ja S P. E T ja kõigi tema laste Rahvastikuregistri järgne elukoht on xxxx. Perekond on sageli vahetanud elukohta, elades väikeste vaheaegadega xxxx, xxxx ja xxxx. Käesoleval ajal on perekonna tegelik elukoht xxxx. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse § 9 lõikele 1 on vallas elavale isikule sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise kohustatud korraldama elukohajärgne vallavalitsus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab väljaspool oma elukohta viibivale isikule korraldama sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise vallavõi linnavalitsus, kelle halduspiirkonnas ta viibib, kooskõlastatult isiku elukoha valla- või linnavalitsusega. Perekond on olnud alates 2007.aastast Rakvere Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku tähelepanu all. Selle põhjuseks on asjaolu, et E Tl on suuri raskusi täita lapsevanema kohustusi vajaliku hoolsusega. Perel on raskusi nii majandusliku toimetulekuga kui ka laste eest muul viisil hoolitsemisega. Rakvere valla sotsiaalnõunik on korduvalt külastanud perekonda, samuti on ametnik olnud pere teistes omavalitsustes elamise ajal kontaktis vastavate omavalitsuste sotsiaalala ametnikega. Perekonna elamistingimused on vaatamata neile pidevalt osutatud abile halvad, sageli puudub mööbel (valla poolt antu on kasutatud kütteks) ja muud esmatarbeks vajalikud esemed. On esinenud ka elektri puudumist võlgnevuste tõttu. Omavalitsused on toetanud perekonda majanduslikult kui ka teinud koostööd teiste spetsialistidega (perearstid, lastekaitsetöötajad, erialaarstid jne), et E T pere toimetulekut kindlustada. Vaatamata vallapoolsetele pingutustele ja nõustamistele pole suutnud E T koos oma elukaaslasega lastele pakkuda turvalist elu (pidevad kolimised, lastel ebastabiilne tervisekontroll, üksluine toit). Laste elukorralduse jätkumisel on suur tõenäosus, et olukord ei muutu paremuse poole, ohus on nii laste tervis kui elu. On oht, et laste areng jääb sellise elukorralduse juures madalale tasemele. Käesoleva aasta oktoobrikuus teatas Haljala valla sotsiaalametnik, et E T alaealiste laste tervis on tõsiselt ohus. Lapsed on räpased, neil esineb haiguslikke nähtuseid. Seetõttu otsustas Rakvere vald koostöös Haljala valla sotsiaaltöötajaga paigutada lapsed xxxx. Vastavalt xxxx poolt 13.10.2010 antud kirjeldusele oli laste olukord nende vastuvõtmisel väga vilets - lapsed on pesemata, nende riided on määrdunud ja haisevad, kõige väiksemal, 4kuusel lapsel (A P) oli nahk haudunud. Vinni Tervisekeskuse poolt 14.10.2010 väljastatud tõenditest nr xxxx, xxxx ja xxxx nähtub samuti asjaolu, et laste eest ei ole nõuetekohaselt hoolitsetud. Kahe väiksema lapse arengutase on mahajäänud. Tuginedes perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 135 lõikele 1 ja 4 peab Rakvere Vallavalitsusel vajalikuks rakendada E T laste suhtes perekonnast eraldamiseks ja vanemate suhtes isikuhoolduse piiramiseks esialgset õiguskaitset, sest kohese avalduse esitamiseks puuduvad veel vajalikud dokumendid. Nimetatud dokumentide saamisega viivituse on tinginud asjaolu, et perekond on sageli vahetanud elukohta ning seetõttu on perekonnaga tegelenud ka teised omavalitsused peale Rakvere Vallavalitsuse. Rakvere Vallavalitsus on esitanud ettepanekud ja taotlused Kunda Linnavalitsusele, Haljala Vallavalitsusele ja Kadrina Vallavalitsusele perekonna kohta kogutud materjalide ja muude asjas tähtsust omavate dokumentide esitamiseks. Pärast nimetatud materjalide saamist esitab Rakvere Vallavalitsus kohtule avalduse koos tõendavate dokumentidega laste eraldamiseks perekonnast ning vanemate hooldusõiguse piiramiseks. 3 Lähtudes eeltoodust palub Rakvere Vallavalitsus rakendada esialgset õiguskaitset alaealiste laste R Nu, S P ja A P suhtes perekonnast eraldamiseks ning E T, S P ja I Nu suhtes hooldusõiguse piiramiseks. Avaldaja tugineb oma avalduses PkS §-dele 134 ja 135 ning TsMS § 550 lg 1 punktidele 2 ja 7ning §-le
- II Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esialgse õiguskaitse rakendamise avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 551 lg 1 alusel võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. Esialgse õiguskaitse rakendamisel kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 378 lg 7 annab kohtule õiguse hagi tagamise korras lahendada abielu ja perekonnaga seonduvaid küsimusi, mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik. Perekonnaseaduse (PkS) § 134 lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas PkS §-des 135 loetletuid. PkS § 135 lg 1 sätestatult võib kohus lapse vanematest eraldada juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Vastavalt PkS § 123 lõikele 1 teeb kohus vanema õiguste ja kohustuste kohta käivas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Käesoleval juhul leiab kohus, et avaldaja on piisavalt põhjendanud ja tõendanud laste perekonnast eraldamise vajadust. Avaldusele lisatud xxxx juhataja kirjeldusest laste seisukorra kohta ning perearst Külli Tamm’e tõenditest nähtub, et laste eest ei ole piisavalt hoolitsetud (s.h. tagatud ka stabiilset tervisekontrolli) ning sotsiaalnõuniku ettekannetest nähtub, et sotsiaaltöötajad ja muud spetsialistid on juba aastaid üritanud perekonda aidata, kuid olukord ei ole paranenud, mistõttu vanemate suutmatus laste eest hoolitsemisel on seadnud ohtu nii laste tervise kui ka arengu. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval hetkel on laste eraldamine perekonnast eelkõige laste huvides. Lähtudes eeltoodust eraldab kohus alaealised R N’u, S P’a, ja A P’a perekonnast kuni käesolevas tsiviilasjas hagita menetluses avalduse esitamiseni. Sotsiaalhoolekande seaduse § 25 lg 2 kohaselt korraldab kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise valla- või linnavalitsus. Vanemal on õigus ja kohustus oma lapse eest hoolitseda, teda kasvatada, õpetada ja arendada. Esialgse õiguskaitse avaldusest nähtuvalt ei ole laste R N’u, S P’a, ja A P’a vanemad suutnud täita nõuetekohaselt oma vanemakohustusi, mistõttu on käesoleval juhul laste heaolu sattunud ohtu. Nimetatud asjaoludest nähtuvalt peab kohus põhjendatuks piirata laste vanemate E T, I Nu ja S P’a hooldusõigust viimaste laste suhtes kuni käesolevas tsiviilasjas hagita menetluse avalduse esitamiseni. Hooldusõiguse piiramine vaid kuni põhiavalduse esitamiseni on põhjendatud ka sellega, et kuivõrd kohtul ei ole enne põhiavalduse esitamist selge, mis ulatuses soovitakse vanemate hooldusõigust piirata (kas soovitakse isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega või isiku- või varahooldusõigust täielikku äravõtmist) võib ilmneda vajadus 4 puudutatud isikute vanema hooldusõiguse piiramise muutmiseks või täpsustamiseks erinevalt käesolevas määruses sätestatust. Analoogselt hagimenetluses lahendatavate hagi eeltagamiste avaldustega, annab kohus TsMS § 382 lg 2 alusel avaldajale tähtaja, mille jooksul peab avaldaja esitama kohtule nõuetekohase hagita menetluse avalduse. Kohus peab mõistlikuks määrata avaldajale avalduse esitamise tähtajaks 08.november 08.november 2010.a. Vastav aeg on kohtu hinnangul piisav vajalike dokumentide kogumiseks ning avalduse vormistamiseks. Kui avaldust ei ole selle aja möödudes esitatud, siis esialgse õiguskaitse rakendamine tühistatakse. Kohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ja TsMS §-dest 551 lg 1; 382 lg 2; 384, 390 lg 1, 463-
- Kohtunik: /allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus
- novembril
- a. Nooremreferent Lea Herne