Menetluskulud jätta Aivar Araku kanda. Välja mõista Aivar Arakult riigilõiv 17 500.- krooni AS Swedbanki kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Aivar Arak võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 28.10.2006 sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostjale laenu 135 500.- kr. Lepingu p-de 2.3 ja 6 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 14.kuupäeval annuiteetmaksetena. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingu p-s 2.4 14.11.2010. Lepingu p 7.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi tagasi maksmata laenusummalt lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Lepingu põhitingimuste p-s 2.5 oli märgitud intressimääraks 14% aastas. Intressi arvestas hageja vastavalt lepingu p-le 7.1 igapäevaselt lähtudes 360-päevasest aastast ja tegelikust päevade arvust kalendrikuus. Intressiarvestus toimus maksepäevast maksepäevani ning intressisumma tuli kostjal tasuda maksepäeval koos igakuise laenu osamaksega. Maksepäevadel tasumisele kuuluvad laenu osamaksete ning intressi summad olid fikseeritud poolte poolt allkirjastatud maksegraafikus. Lepingu p-de 6.1 ja 7.3 kohaselt kohustus kostja tagama igakuiselt maksepäeval maksegraafikus fikseeritud summade, s.o laenu osamakse ja intressi olemasolu lepinguga seotud arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Kostja ei täitnud eelpoolnimetatud kohustusi. Kostja ei tasunud kohaselt perioodil 14.02.2009 kuni 18.06.2009 tasumisele kuuluvaid laenu osamakseid. Kostjal on tänaseni hagejale tasumata laenujääk summas 99 124,26 kr. Kostja ei täitnud korrektselt ka intressi maksmise kohustust. Kostja ei tasunud kohaselt maksmise kohustust. Kostja ei tasunud kohaselt perioodil 14.02.2009 kuni 18.06.2009 tasumisele kuuluvaid intressimakseid. Kostjal on hagejale tasumata intress summas 6013,80 kr. Lepingu p 10 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist juhul kui lepinguga seotud arvelduskontol pole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamise aluseks on hageja hinnakirjas fikseeritud viivisemäär, milleks on
Kuivõrd kostja jättis tasumata laenu osamaksed hagi p-s 6 toodud maksepäevadel, arvestas hageja osamaksetega viivitamise eest viivist alates 08.08.2008 kuni 06.07.
Kuna hageja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevat intressi tasumise kohustust, saatis 07.05.2009 hageja kostjale teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda hiljemalt 22.05.2009 ja hoiatas kostjat, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmisel loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kostja ei tasunud hagejale võlgnevust, mistõttu luges hageja lepingu ülesöelduks. Hagi esitamise päeva seisuga on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 28 857,27 kr, millest põhiosa 25 000.- kr, intress 1744,27 kr, viivis 2113.- kr. Aluseks on hageja hinnakirjas fikseeritud viivisemäär, milleks on
Kuivõrd kostja jättis tasumata laenu osamaksed hagi p-s 26 toodud maksepäevadel, arvestas hageja osamaksetega viivitamise eest viivist alates 22.02.2010 kuni 06.07.2010. Alates lepingu ülesütlemisest on hageja arvestanud viivist kostja poolt tasumata laenujäägilt. Nimetatud perioodide eest on kostjal hagejale tasumata kokku viivis summas 2113.- kr. Kostja lepingust tulenev võlgnevus moodustab hageja eest kokku 28 857,27 kr, millest põhiosa on 25 000.- kr. 04.10.2002 sõlmisid pooled arvelduskrediidi lepingu, mille kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 3000.- kr kostja arvelduskontol. Arvelduskrediit võimaldas kostjal teha tehinguid kasutades arvelduskonto negatiivset saldot krediidisumma ulatuses. Krediidisumma kasutamise eest kohustus kostja vastavalt lepingu p-le 2.4 tasuma intressi 20% aastas kasutuses olevast krediidisummast. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti iga kuu 12.kuupäev. Vastavalt lepingu p-le 6.3 kohustus kostja tähtaegselt omama arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat. Kostja ei täitnud oma lepingulisi intressi tasumise kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontot debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis hageja luges, et kostja ei ole täitnud lepingu p-s 6.3 toodud maksekohustust. Hageja arvestas alates lepingu ülesütlemisest tagastamata krediidi põhisummalt viivist vastavalt
Hagi esitamise päeva seisuga e i ole kostja lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud, mistõttu moodustab võlgnevus kokku 5841,93 kr, millest põhiosa 5000.- kr, intress 419.- kr, viivis 422,60 kr. Kostja lepingutest tulenev võlgnevus moodustab hageja ees kokku 177 797,07 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja K.Erm palub
§-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 177 797,07 kr ja viivise alates 13.07.2010 kuni põhinõude ( 156 112,10 kr) täitmiseni
lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); riigilõivu 17 500.- kr; Kostja vastuväited Kostja keeldus hagi vastu võtmast. Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 03.08.2010. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.