KOHTUMÄÄRUS pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise kohta Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Kohtuistungi aeg ja koht 20. oktoober 2010.a. Rapla Määruse tegem

§§ 423lg.

1 p.2 ja 424 lg. 1 RESOLUTSIOON Jätta Nauvitsman OÜ avaldus Hereford OÜ pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata. Ajutise pankrotihalduri tasu ning kulud jätta Nauvitsman OÜ kanda. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Maie Klemmeri tasuks ja hüvituseks oma kohustuste täitmisel tehtud kulude eest kokku 10 145.- krooni, milline kanda füüsilisest isikust ettevõtja Maie Klemmeri pangakontole nr.

1. Hereford OÜ menetluskulud jätta menetlusosalise enda kanda. Tühistada hagi tagamisse abinõud: 2
2. Hereford OÜ pangakontode kasutamise luba ajutise pankrotihalduri nõusolekul.
3. Hereford OÜ vallasasjade arest ja Hereford OÜ nimele registreeritud vara käsutamise keeld. Vabastada ajutine pankrotihaldur oma kohustuste täitmisest. Koopia määrusest saata võlgnikule, võlausaldajale, ajutisele pankrotihaldurile ja Pärnu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja kohtu seisukoht Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlgnik ja võlausaldaja 01.augustil 2009.a. järelmaksulepingu, mille kohaselt müüs võlausaldaja võlgnikule ratastraktori, mille eest võlgnik tasus sissemakse 38 400 krooni ja 16.märtsil 2010.a. 15 000 krooni. Vahepealsed graafikujärgsed maksed jättis võlgnik tegemata. 12 mail 2010 saatis võlausaldaja võlgniku registrisse kantud aadressil võlateatise koos pankrotihoiatusega, kuid võlgnik ei asunud lepingust tulenevaid kohustusi täitma. Avalduse esitamise seisuga oli võlgnevus kokku 212 996.84 krooni, millest 187 061 krooni on põhivõlg ja 25 935.84 krooni viivised. Neil põhjustel esitas võlausaldaja
4. augustil 2010.a. pankrotiavalduse. Pärast võlgnikult pankrotiavaldusele vastuse saamist määras kohus
5. oktoobril 2010.a. ajutise pankrotihalduri.
6. oktoobril 2010.a. saabus kohtule võlausaldaja avaldus pankrotiavalduse tagasivõtmiseks. Avaldusest nähtub, et pooled on kohtuväliselt sõlminud kompromissi võla tasumiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. Kohtuistungile võlausaldaja esindaja ei tulnud. Võlgniku esindaja on seisukohal, et pankrotiavaldus ei ole põhjendatud, kuid ei vaidle vastu pankrotiavalduse tagasivõtmisele. Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb jäta läbi vaatamata. PankrS § 3 lg. 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) sätteid, kui PankrS ei näe ette teisiti.

§ 423lg.

1 p.2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi ja § 424 lg. 1 kohaselt võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.

§ 477lg.

1 kohaselt rakendatakse hagita menetluses hagimenetlust reguleerivaid sätteid. Seega on võlausaldajal õigus pankrotiavaldus tagasi võtta. PankrS § 31 lg. 1 mõtte kohaselt on pankrotiavaldusest loobumine või avalduse tagasivõtmine välistatud ainult juhul, kui on tõendatud võlgniku maksejõuetus. Antud olid nõude olemasolu ja maksejõuetus küll põhistatud ja puudusid alused ajutise pankrotihalduri nimetama jätmiseks, kuid võlgniku püsiv maksejõuetus ei osutunud tõendatuks ja seega esineb ka alus pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnikul on täitmata lühiajalisi kohustusi 245 664.- krooni, millest 212 996.84 krooni on pankrotiavalduse aluseks olev nõue. Pikaajalised kohustused võlgnikul puuduvad ja vara väärtus on raamatupidamise andmetel kokku 502 366.- krooni, 2010. aasta müügitulu on olnud 304 985.- krooni. Neil põhjustel on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku makseraskused on ajutise iseloomuga. Kuna võlausaldaja on võtnud pankrotiavalduse tagasi, siis ei pea kohus võimalikuks pankrotiavaldust sisuliselt lahendada ja avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. 3 Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitus tuleb PankrS § 150 lg. 3 kohaselt jätta võlausaldaja kanda.

§ 168lg.

2 ja 4 kohaselt jäetakse kostja menetluskulud hagi läbi vaatamata jätmise korral reeglina küll hageja kanda, kuid antud juhul on sisuliselt tegemist lõikes 5 kirjeldatud olukorraga, sest võlgnik ja võlausaldaja on sõlminud kohtuvälise kompromissi, milles võlgnik tunnistab võlga ja kohustub selle osadena tasuma. Kohtuväline kompromiss on ka pankrotiavalduse tagasivõtmise põhjuseks. Samuti puudub vaidlus selle üle, et võlgnik ei tasunud pärast esimest sissemakset järelmaksu rohkem kui ühe korra ja põhjustas nii ise oma käitumisega pankrotiavalduse esitamise. Neil põhjustel tuleb võlgniku menetluskulud jätta võlgniku enda kanda. Ajutine pankrotihaldur Maie Klemmer on esitanud taotluse töötasu ja oma kohustuste täitmisel tehtud vajalike kulude hüvituse kinnitamiseks. Taotluse kohaselt tegi haldur võlgniku varalise olukorra selgitamiseks tööd 6,5 tundi- järelepärimised pankadele ja registritele, kohtus võlgniku esindajatega, võttis seletused, analüüsis saadud informatsiooni, koostas kohtule kirjaliku aruande ja võttis osa kohtuistungist. Ühe töötunni hinnaks on arvestatud 1000.- krooni ja töötasuks kujuneb seega 6500.- krooni krooni, millele tuleb lisada sotsiaalmaks 2145.- krooni. Kohustuste täitmiseks vajalikud kulud (kõned telefonidelt, koopiad ja väljatrükid, päringud registritest, transport) moodustavad ajutise halduri arvestuste kohaselt 1500 krooni. Kohus leiab, et esitatud summad vastavad pankrotimenetluse mahule ja taotlus kuulub rahuldamisele. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, sama paragrahvi lg. 3 kohaselt on ajutise halduri tasu ülemmäär ühe tunni eest kuni 1500 krooni. Taotletav tasu vastab pankrotimenetluse mahule. Samuti tuleb põhjendatuks lugeda ajutise halduri poolt tehtud kulud. Indrek Saar Kohtunik