3-09-872/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. juuni 2009, Jõhvi 3-09-872 H. L kaebus Viru Vangla direktori 08.04.2009 käskkirja nr. 6-3/820-D õigusvastaseks tunnistamiseks
2. juuni 2009 H. L ning Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon 1.Jätta H. L kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 08.04.2009 käskkirjaga nr. 6-3/820-D (tl. 19-20) karistas Viru Vangla direktor kinnipeetav H. L vangistusseaduse § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra punkti 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest 7 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning piiras ühtlasi mitmeid tema vangistusseadusest tulenevaid õigusi. 22.04.2009 esitas H. L Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-4) ning palus, et halduskohus tunnistaks õigusvastaseks ja kehtetuks tema suhtes tehtud käskkirja, selle alusel kartserisse paigutamise ja menetlusnormide rikkumise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2, § 6, § 36, § 37 lg 1 ja 3, § 56 lg 3, vangistusseaduse § 63 lg 1, § 64 lg 1 ja 4 ning vangla sisekorraeeskirja § 97, § 98 ja § 99 tuginedes väitis kaebaja, et pole käskkirjas nimetatud õigusaktide nõudeid rikkunud ning distsiplinaarmenetlus polnud erapooletu, aus, igakülgne ja efektiivne, sest talle ei tutvustatud materjale, tema seletusi ja vastuväiteid ei arvestatud ning käskkirjas puuduvad faktilised asjaolud, see on motiveerimata ega ole proportsionaalne. Oma huvi tuvastamisnõuete rahuldamise suhtes põhjendas kaebaja sooviga tuvastada toimingute õigusvastasus ning esitada nõue tekitatud kahju hüvitamiseks. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 17-18) peeti vaidlustatud käskkirja õiguspäraseks, paluti kaebust mitte rahuldada ning kirjeldati distsiplinaarmenetluse käiku, karistuse määramisel arvesse võetud asjaolusid ja oma seisukohti kaebuse üksikute väidete suhtes. Kohtuistungil jäi H. L kõigi oma väidete ja nõuete juurde, palus hüvitada 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisega kantud menetluskulu ning selgitas, et on silmas pidanud tuvastamisnõuet ega 1 1 ole esitanud kaebust käskkirja tühistamiseks. Tekkinud kahju väitis ta seisnevat ebaõiges kartserisse paigutamises. Ka Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa jäi kirjalikult esitatu juurde ega lisanud sellele olulisi täiendusi. KOHTU PÕHJENDUSED H. L on käesoleva kaebusega vaidlustanud tema suhtes tehtud distsiplinaarkaristuse käskkirja ning selle andmise ja täitmisega seotud toimingud. Seejuures ei ole ta aga esitanud mitte tühistamise nõuet (tl. 73), vaid soovib üksnes käskkirja ja sellega seotud toimingute õigusvastaseks tunnistamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 võimaldab haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõuet esitada ainult juhul, kui kaebajal on selleks põhjendatud huvi. H. L kaebuse kohaselt on tema huviks tuvastada vaidlustatu õigusvastasus ja esitada kahjunõue. Esimesena nimetatu on kaebaja nõude sisuks ega saa samaaegselt põhjendada tema huvi. Kavandatav kahjunõue võib iseenesest küll olla arvestatav huvi põhjendus, kuid selle rahuldamise eelduseks on lisaks haldusakti või toimingu õigusvastasusele vajalik veel mitmete asjaolude olemasolu. Kohtuistungil väitis kaebaja üksnes seda, et talle põhjustatud kahju seisneb ebaõiges kartserisse paigutamises ega selgitanud midagi enamat (tl. 73). Samuti ei ole kaebaja arvestanud, et kuna ta on jätnud tühistamisnõude teadlikult esitamata (tl. 1-2 ja 73), jääb tema karistamise kohta antud käskkiri kehtima ka siis kui halduskohus tuvastab selle õigusvastasuse. Vaidlusaluse käskkirja (tl. 19-20) kohaselt on H. L vangistusseaduse § 67 p 1 ning Viru Vangla kodukorra punktile 8.2.4 tuginedes määratud seitsme ööpäevane kartserisse paigutamine selle eest, et ta kasutas inspektor-kontaktisiku suhtes solvavat ja laimavat väljendit. Nimetatud sätted kohustavad kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju ning keelavad teiste isikutega suhtlemisel seksuaalselt ahistavate, ebatsensuursete, ähvardavate, solvavate või laimavate väljendite ja kasutamise. Distsiplinaarmenetluse käigus ja kohtuistungil antud seletustes pole H. L eitanud, et tegi inspektor kontaktisikule etteheite valetamise kohta, kuid ei pidanud ise seda solvavaks ja eitas seega oma süüd (tl. 31-32 ja 75). Toimunut kinnitavad juhtunu juures olnud vanglaametniku kirjalikud ettekanded ja kohtus antud tunnistus (tl. 26-27 ja 74). See, milline väljend on konkreetse isiku suhtes solvav, sõltub eelkõige selle isiku väärtushinnangutes ja on suures osas tema enda otsustada. Käesoleval juhul on vanglaametnik leidnud, et kinnipeetava poolne ebaviisakas käitumine, eriti aga valetamises süüdistamine oli talle solvav (tl. 25) ning kohtul puudub alus sellises hinnangus kahtlemiseks. Kinnipeetavate distsiplinaarse mõjutamise tingimusi ja korda käsitlevad vangistusseaduse § 63 ja
3. Neis sätestatu kohaselt võib vangistusalaste õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi, kartserisse paigutamine on üks mitmest võimalikust karistustest, läbi tuleb viia distsiplinaarmenetlus ning otsustust peab põhjendama. Kohtutoimikusse esitatud dokumendid kinnitavad, et H. L karistamisel on kõiki kehtestatud nõudeid järgitud. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud distsipliinirikkumisest (tl. 23) ja talle on võimaldatud seletuste andmist (tl. 29-34), menetluse käik on protokollitud (tl. 21-22), karistus on määratud ettenähtud tähtaegade piires ja pädeva ametiisiku poolt ning selle kohta on vormistatud nii faktilisi kui õiguslikke põhjendusi ja üksikasjalikke kaalutlusi sisaldav käskkiri, mis on karistatule allkirja vastu kätte antud (tl. 19-20). Käskkirjast nähtub selgelt, et selle andmisel on hinnatud kinnipeetava vastuväiteid ja põhjendatud on ka karistuse valikut. H. L väidab, et Viru Vangla on rikkunud haldusmenetluse seaduse nõudeid, sest tal ei võimaldatud enne käskkirja andmist tutvuda kõigi koostatud ettekannetega. See väide on arusaamatu, sest 07.04.2009 on ta tutvunud distsiplinaarmenetluse protokolliga, mille lisadena on ära nimetatud kõik asja materjalina kohtule esitatud neli ettekannet ega ole märkinud, et need tegelikult puudusid (tl. 21-22). Eeltoodust tulenevalt ei ole H. L kaebus põhjendatud, see tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisega (tl. 5) kantud menetluskulu sama seadustiku § 92 lg 1 alusel tema enda kanda jätta. Viru Vangla 2 2 esindaja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud (tl. 75). Seega jäävad võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 27.10.2010 Tartu Ringkonnakohtu 07.06.2010 kohtuotsusega nr 309-872, millega jäeti Tartu Halduskohtu 30.06.2009 otsus muutmata. Raili Randlane Kohtunik 3 3