KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht
- august 2009 Rapla Tsiviilasja number 2-09-35189 Tsiviilasi MM hagi KK vastu elatise väljamõistmiseks. MM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Menetlusosalised ja nende Hageja XXXXXXXX XXXX XXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX esindajad XXXXX XXXXX XXXXXXX). Kohtuistungi toimumise aeg Kostja KK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X XXXXX XXXXX).
- august 2009 RESOLUTSIOON Välja mõista KK-lt MM kasuks alates
- juulist 2009 üks tuhat seitsesada
(1700)krooni kuus poeg RK (isikukood XXXXXXXXXXX) ja üks tuhat seitsesada
(1700)krooni poeg RK (isikukood XXXXXXXXXXX) ülalpidamiseks. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks. Kohtukulude jaotus KK kanda jätta hageja menetluskulud. Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hagist nähtub, et pooltel on kaks ühist last- XX. XXXXXXXXX XXXX sündinud kaksikud pojad RK ja RK. Poolte abielulised suhted lõppesid
- aasta veebruaris ja abielu on lahutatud.. Pärast seda on lapsed elanud hageja juures. Praegu on pojad Pärnus hageja ema ülalpidamisel, kuna nad õpivad Pärnumaa Kutsehariduskeskuses. Kostjal on uus pere ja tal on kaks alaealist last. Ühiseid lapsi kostja vaatamas ei käi ega tunne nende huvi nende käekäigu vastu. Rahaliselt toetab kostja kumbagi poega 600 krooniga kuus. Hageja soovib tagada lastele normaalset ja stabiilset elu ning palub kostjalt seepärast välja mõista elatise 2000 krooni kuus lapse kohta. Nimetatud summa aitaks tasuda eluaseme eest ja kataks osa kuludest poegade toitmiseks, riietamiseks, koolitamiseks ja eakohaste arengutingimuste loomiseks. Kostja seisukoht Kostja ei nõustu hagiga ja kinnitab, et on alates 2001.a. maikuust tasunud vabatahtlikult kummagi poja pangakontole 600 krooni ja täitnud sellega ülalpidamiskohustust. Abielu lahutati
- juunil 2002.a. Kostja on korduvalt teinud hagejale ettepanekuid kohtuda ainult lastega neutraalsel pinnal, kuid hageja on keeldunud põhjusel, et isa võib poegadega kohtuda vaid ema juuresolekul. Kostja on soovinud telefoni teel poegadelt küsida, mida nad vajavad, kuid seda võimalust ei ole talle antud, kogu asjaajamine käib hageja uue abikaasa vahendusel, kes on kostjale helistanud, nõudes elatise maksmist suuremas summas ja saatnud ka ähvardavaid sõnumeid. Kuna kostja on oma kohustust täitnud ja suuremas summas elatise maksmiseks ei ole tal materiaalseid võimalusi, siis ta ise ei soovi hagejaga ühendust võtta. Kostja töötab
- aastast bussijuhina, tema uus elukaaslane on lapsehoolduspuhkusel ja nad kasvatavad ühiseid alaealisi lapsi. Perel on majanduslikult raske aeg, kuna maksukoormus on suur: eluasemelaenu tuleb tagasi maksta 3000 krooni kuus, elatis poegadele on 1200 krooni, tasuda tuleb ühe lapse lasteaiatasu ja kommunaalteenuste eest. Kohtu seisukoht Kostja on kirjalikus vastuses palunud hagi arutamist ilma tema osavõtuta ega ole kohtuistungile tulnud. Kohus peab võimalikuks lahendada asi sisuliselt ilma kostja osavõtuta vastavalt TsMS § 414 lg.
- Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 alusel on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Kostja on antud juhul laste ülalpidamisest osa võtnud, kuid 600 krooni lapse kohta ei ole enam ilmselgelt küllaldane, sest laste esmased vajadused on kaheksa aasta jooksul paratamatult suurenenud. Hageja on esitanud Eesti Töötukassa teatise, millest nähtub, et ta on alates 18.novmebrist 2008.a. arvel töötuna ja saanud kuni 21.augustini 2009.a. toetust. Hageja seletustest nähtub, et ta koondati viimasest töökohast. PkS § 61 lg 2 järgi tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Igapäevaste kulude suurus 17 aasta vanuste laste ülalpidamiseks on üldteada ega vaja tõendamist. Hageja poolt nõutavat 2000 krooni lapse kohta ei saa lugeda ülemäära kõrgeks, sest see jääb ka alla kehtivat elatise alammäära, milleks on praegu 2175 krooni kuus lapse kohta. Kostja on esitanud väljavõtte oma pangakontost, millest nähtub, et tööandjalt laekub igas kuus töötasuna keskmiselt 10 000 krooni. Laenulepingu kohaselt tuleb 2009.a. igas kuus tasuda laenu tagasimakseid 132.55 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on veel kaks last, mida kinnitavad koopiad sünnitunnistustest. Noorem laps on sündinud 2007.a. ja kostja elukaaslane on lapsehoolduspuhkusel. Kohtul ei ole alust kahelda kostja materiaalne olukord on raske. Samas on hagejaga ühiste laste vajadused olulised suuremad kui kulutused eelkoolealiste laste jaoks. Arvestades kostja töötasu suurust ja igakuiseid vältimatuid väljaminekuid peab kohus õigeks määrata elatiseks 1700 krooni kummagi lapse kohta. PkS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi kohtusse esitamise päevast. TsMS § 468 lg 3 järgi tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses viivitamata täidetavaks. Kohus peab seda antud juhul vajalikuks teha kogu elatise summa ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse. Indrek Saar Kohtunik