lg 1 punkt 3 alusel, sest tehingud on tehtud isikutega keda kohus võib lugeda võlgniku lähikondseteks (töötajad ja võlgniku endise juhatuse liikme poolt juhitav ettevõte) ja tehingud on võlgniku pankroti väljakuulutamise korral aastal 2010 tehtud ka kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. AS Eesti Väärtpaberikeskus vastas päringule, et võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastas päringule, et võlgniku omandis vallasasjadest ehitisi riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmetel ei ole. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu ega ole ka kuulunud võlgnikule kinnisvara. Maksu- ja Tolliamet vastusest ajutise halduri päringule, nähtub küll, et seisuga 13.05.2010 on võlgniku ettemaksukontol 18 308,81 krooni kuid seoses asjaoluga, et võlgnikul on maksuhaldurile samas esitamata maksudeklaratsioonid perioodist mai-september 2009, ei kuulu tegelikkuses ettemaksukontol olev rahasumma ilmselt võlgnikule tagastamisele. Muu vara olemasolu ei ole ajutine haldur tuvastanud ja seega on võlgniku eelduslikult olemasoleva vara (sõiduk FIAT DUCATO registreerimismärgiga XXX, esmase registreerimise aeg 1998, hinnangulise väärtusega 40 000 krooni ja AS Swedbank arvelduskontol olev 3,97 krooni) väärtus hinnanguliselt kokku 40 003,97 krooni. Halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul olemasoleva vara väärtuses 40 000 krooni arvelt ei ole võimalik tasuda võlgniku kohustusi, mida on teadaolevalt vähemalt summas 1 047 519,63 krooni (kohustused ületavad varasid ca 26 korda). Võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ei ole ajutisel halduril võimalik esile tuua, sest saamata on võlgnikupoolsed selgitused ja selleks vajalik dokumentatsioon. Ajutine haldur ei 4 2-10-5578 ole käesolevaks ajaks tuvastanud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu, kuid nende esinemist ei saa välistada. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega käesoleval ajal muu asjaolu
S §-ides 384 ja 385-1 sätestatud süütegude esinemist. Tasuna palus ajutine haldur välja mõista 22 000 krooni. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus määras 02.06.2010 määrusega võlgniku OÜ SC pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 30 000 krooni, tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa kohtu deposiiti tasuda ja avaldas määruse resolutsiooni teksti väljaandes Ametlikud Teadaanded 5 2-10-5578 04.06.2010. Seisuga 06.09.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et OÜ SCpankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, sest võlgnikul puudub raha pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur on tuvastanud tagasivõitmise võimalusi, samuti asjaolu, et võlgniku juhatus ei ole õigeaegselt täitnud seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Võlgniku esindaja on 21.04.2010 kohtuistungil kohtule kinnitanud, et ta nõustub ajutise halduri aruande ja järeldustega ning tal ei ole vastuväiteid ajutise halduri tasu ja kulude suuruse osas. Kohus leiab, et OÜ SC pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja kohtu deposiiti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Võlgnikul on vara 24 240.24 krooni ja võlgu on vähemalt 1 290 859.92 krooni ulatuses. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. Kohus leiab, et OÜ SCpankrotimenetluses on leidnud kinnitust, et võlgniku juhatus ei ole õigeaegselt täitnud seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust.
§-ist 29 lg 8 tulenevalt, tuleb OÜ SClikvideerida kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus leiab, et tulenevalt
§-ist 23 lg 3, tuleb ajutise halduri tasu 22 töötunni eest välja mõista summas 22 000,00 krooni võlausaldaja poolt kohtu deposiitarvele tasutud raha arvelt ajutise pankrotihalduri kasuks. Võlgniku esindaja ei ole ajutise halduri tasu suurusele, samuti selle väljamõistmisele võlgnikult, kohtuistungil vastu vaielnud. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud OÜ SCdokumentide hoidjaks juhatuse liikmed HB(elukoht XXX), sünd. XXX ja AM(elukoht XXX), sünd. XXX määramist. Kohus määrab antud isikud võlgniku dokumentide hoidjateks. Hannes Olev Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.