Tsiviilasi nr: 2-07-17619 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2010.a, Tallinn Tsivii
§ 158
lg 1 mõttes.
§ 158
lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võis nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kohus leidis, et puudusid tõendid, et kostja oleks hageja 200 000 2
(5)Tsiviilasi nr: 2-07-17619 krooni nõuet tunnustanud. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et antud asjas tuli kostja taotlusel kohaldada aegumist. Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Juhul, kui ringkonnakohus peab võimalikuks asja sisuliselt lahendada, siis palub hageja hagi rahuldada. Hageja on seisukohal, et maakohtu otsus põhineb õigusnormide rikkumisel. Hageja esitas 04.11.2009.a kohtule taotluse, milles palus takistuse tõttu kohtuistungi edasilükkamist. Kohus hageja taotlust ei rahuldanud, kuigi hageja esindajal oli mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks ja sellega rikkus kohus PS § 24 lg-s 2 ja TsMS § 199 lg 1 p-des 3-7, § 217 lg-s 1, § 352 lg-s 2, § 414 lg 2 p-s 2 sätestatud menetlusõiguse norme. Hageja ei nõustu ka kohtu põhjendustega, mis puudutasid hagi aegumist, kuna kostja andis kriminaalasjas toimunud kohtuistungil deklaratiivse võlatunnistuse, millega kostja kinnitas olemasolevat kohustust. Seega kohaldas kohus hageja arvates ekslikult aegumist ja rikkus sellega TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige. Vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades käesolevas kohtuotsuses esitatavaid põhjendusi.
- Maakohus leidis õigesti, et vaidlusalune nõue on aegunud. Leping, millest tulenevat ostuhinna tasumise kohustuse täitmist nõutakse, sõlmiti 12.08.2003.a. Vastavas lepingus kinnitasid ostja ja müüja, et tasumisele kuuluv ostuhind on müüjale enne müügilepingu sõlmimist tasutud. Hageja väitis, et tegelikult kostja ostuhinda tänaseni tasunud ei ole. Kostja vaidles sellele väitele vastu. Isegi siis, kui eeldada hageja väidete õigsust, tuleb asuda seisukohale, et nõue oli hagi esitamise ajaks aegunud. Ostuhinna tasumise nõue muutub üldjuhul sissenõutavaks müügilepingu sõlmimisest. Käesoleval juhul müügilepingust muud ei tulenenud. Seega algas ostuhinna tasumise nõude aegumistähtaeg 01.01.2004.a (
§ 147lg 3).
Müügilepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (
§ 146lg 1).
Seega tulnuks hagejal hagi esitada hiljemalt 2006nda aasta jooksul. Hagi esitati aga alles 04.05.2007.a, so peale nõude aegumistähtaja möödumist. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et antud juhul peaks kohalduma
§ 146lg-s 4 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg.
Selleks, et kohalduks 10-aastane aegumistähtaeg, tulnuks hagejal tõendada, et kostja rikkus raha maksmise kohustust tahtlikult. VÕS § 104 lg-st 5 tulenevalt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõppemisel. Seega tulnuks hagejal tõendada, et kostja jättis raha maksmata sellepärast, et ta soovis sellega just raha maksmata jätmist. Seda, et kostja käitumine olnuks raha maksmata jätmisel kantud just sellest soovist, ei ole hageja tõendanud. 18.06.2010.a toimunud kohtuistungil, kus ringkonnakohus hagejale tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ja tõendamiskoormist selgitas, leidis hageja, et kostja tahtlus on tõendatud kostja käitumisega, mis seisnes raha mittemaksmises. Ringkonnakohus sellise hageja väitega ei nõustu. Raha mittemaksmine iseenesest ei tõenda, et vastav tegevusetus oleks kantud soovist kaasa tuua vastav õiguslik tagajärg. 3
(5)Tsiviilasi nr: 2-07-17619
- Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et vaidlusaluse nõude aegumistähtaeg katkes seetõttu, et kostja tunnustas nõuet aegumistähtaja jooksul. Hageja väitis käesoleva tsiviilasja raames, et kostja olla väitnud selgesõnaliselt, et ta ei ole XXX XX XX asuva maja müügitehinguga V. L. mingit raha üle kandnud. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et kostja sellist hageja väidet omaks ei võtnud ning hageja vastavat väidet tõendanud ei ole. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures maakohtu otsuses tehtud järeldusega, et raha mittemaksmist kinnitas ka kostja ise. Maakohtu otsusest ei selgu, mille alusel maakohus sellise järelduse tegi. Samuti ei nähtu tsiviilasja toimikust, et kostja oleks midagi sellist kinnitanud. Väidetava kriminaalasjas toimunud kohtuistungi protokolli kohtutoimikus ei ole. Sellise väite esitamine ei nähtu ka toimikus olevatest kriminaalasja kohtuotsustest. Vastupidi, toimikust nähtuvalt vaidles kostja kogu menetluse kestel sellisele väitele vastu, öeldes, et kinnisasja müügilepingus sisalduv ostja ja müüja kinnitus selle kohta, et ostuhind on enne müügilepingu sõlmimist tasutud, kujutab endast täitmise kviitungit ning hageja ei ole müügilepingus sisalduva kinnituse ebaõigsust tõendanud. Kuivõrd hageja vastavasisuline väide on tõendamata, ei saa kohus sellele väitele otsust rajada. Isegi siis, kui vastav hageja väide oleks tõendatud, ei saaks see tingida nõude aegumise katkemise osas teistsuguse järelduse tegemist, sest see, kui võlgnik väidab, et ta ei ole raha maksnud, ei tähenda veel, et võlgnik raha maksmise kohustuse olemasolu tunnustab. Võlausaldajal ei tarvitse olla võlgniku suhtes rahalist nõuet ka muul põhjusel, näiteks siis, kui nõue on muul alusel lõppenud või kui nõude maksmapanemine on mingil põhjusel välistatud.
- Ringkonnakohus märgib, et isegi siis, kui vaidlusalune nõue ei oleks aegunud, ei saaks hagi rahuldamisele kuuluda, sest müügilepingus, millest tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitmist hagetakse, kinnitasid müügilepingu pooled, et vaidlusalune ostuhind on müügilepingu sõlmimise ajaks juba tasutud. Eespool toodud põhjustel tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole sellise notariaalselt tõestatud vormis antud kinnituse ebaõigsust tõendanud. Seega tuleb lähtuda sellest, et ostuhinna tasumise nõue on lõppenud kohase täitmise tõttu.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetlusnorme rikkunud ning hageja poolt maakohtule tehtud etteheited ei saa tingida maakohtu otsuse tühistamist. See, et maakohus pidas istungi ilma hageja osavõtuta, ei tähenda, et maakohus oleks menetlusnorme rikkunud. Hagejale toimetati kohtukutse kätte seaduses sätestatud korras. Hagejal oli advokaadist esindaja. Hageja teatas maakohtule pelgalt, et hageja ja tema advokaadist esindaja vaheline õigusabileping lõppes, ning et hageja ainuke juhatuse liige on kohtuistungi toimumise ajal Rootsis. Menetlusosalise ja tema tehingulise esindaja vahelisest lepingust tuleneva lepingu täitmise riski kannab menetlusosaline. Hageja ei ole ka viidanud võimalikele objektiivsetele õigusabilepingu lõppemisega seotud asjaoludele, mis saaksid kujutada kohtuistungi edasilükkamise olulist põhjust (näiteks esindaja surm, raske tervisekahjustus vms). Ringkonnakohus märgib veel, et hageja ei ole kohtule usutavaks muutnud seda, et ta ei saanud istungilt puudumise tõttu mingeid menetlustoiminguid teha või mingeid asjaolusid esitada. Seega saab ringkonnakohus kõiki hageja väiteid arvestades teha käesolevas asjas lõppotsuse ilma tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Menetluskulude jaotus
- Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-07-17619 Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Gaida Kivinurm Ulvi Loonurm Kaupo Paal 5
(5)