Obsah (7)

§ 28§ 39§ 40§ 44§ 11§ 19§ 18

2-09-2516 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2010, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-2516 Tsiviilasi OÜ LR

) § 28 alusel saneerimiskava kinnitamisel kontrollib kohus, kas saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud seadusest tulenevat korda ning kas ei ole rikutud võlausaldajate õigusi.

§ 28

lg 5 järgi võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata, kui selgub, et: 1) seadusest tuleneva nõude rikkumine on oluliselt mõjutanud hääletamistulemusi; 2) saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega; 3) ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline või 4) esinevad muud asjaolud, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist.

§ 39

lg 1 kohaselt saneerimismenetluse võib ennetähtaegselt lõpetada üksnes enne saneerimiskava kinnitamist. Riigikohus leidis, et Harju Maakohtu

1. aprilli
2. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a määrus asjas nr 2-09-2516 tuleb tühistada ning saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks, juhtides maakohtu tähelepanu asjaolule, et seisukoht tuleb võtta osas, mis puudutab saneerimiskava kohtule tähtaegset esitamist. Kui aga seda tähtaegselt tehtud ei ole, tuleb saneerimismenetlus ennetähtaegselt lõpetada. Antud juhul saab kohus lugeda saneerimiskava tähtaegselt esitatuks saneerimisnõustajate poolt 18.12.2009 esitatud täiendavate selgitustele tuginedes, millele on lisatud 18.03.2009 Harju maakohtu Kentmanni kohtumajja saabunud saneerimisnõustaja kirjalik arvamus saneerimiskava kohta ja lisast 2 nähtuv saneerimiskava projekt. Samuti tõendab ettevõtja, et eelpool märgitud dokumendile lisatud korduvesitatud saneerimiskava on seesama, mis esitati esmakordselt Harju Maakohtule18.03.
5. Kohus nõustub ka saneerimisnõustajate väitega, et nii esimese astme kui ka teise astme kohus ei ole kordagi teinud märkust selle kohta, et kohtule ei oleks esitatud saneerimiskava või on seda teinud oluliselt tähtaega ületades. Esimese astme kohtu lahendist 2 nähtub, et võlausaldaja Swedbank Liising AS on küll ette heitnud, et saneerimiskava on esitatud kohtu poolt määratust hiljem, kuid kohus leidis, et võlausaldajate õigusi selle tähtaja ületamisega rikutud ei ole ning tegemist ei saa seetõttu olla asjaoluga saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Seega võib lugeda saneerimiskava kohtule tähtaegselt esitatuks. Saneerimisnõustajad on esiatnud antud kohtule uuesti sama saneerimiskava 18.12.2009.a., mille kohus võttis toimikusse. Tuginedes ülalnimetatule ei saa kohaldada seega saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise alustena

§ 39lg 2 p 9 ja § 42.

Samas, isegi kui saneerimiskava on kohtule esitatud tähtaegselt, tuleb lähtuda kohtu hinnangul saneerimismenetlus ennetähtaegselt lõpetada.

§ 39

lg 2 p 7 alusel, mis sätestab, et kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt saneerimismenetluse algatamise eelduste äralangemise korral, milleks on

§ 40lge 2 kohaselt ettevõtja püsiv maksejõuetus.

Kohus leiab, et ettevõtte saneerimismenetlus tuleb ennetähtaegselt lõpetada, kuivõrd saneerimismenetluse eelduseks on võlgniku maksejõuetuse tekkimise tõenäosus tulevikus. Antud juhul on aga võlgnikul kohtu hinnangul püsiv maksejõuetus juba tekkimas, mistõttu ei ole täidetud saneerimisseaduses sätestatud eeldus, et võlgnikul esinevad üksnes ajutised makseraskused. Avaldaja on taotlenud kohtult täitemenetluste peatamist maksuhalduri nõuetes, mis ei ole saneerimiskavaga hõlmatud. Kohus peab muu hulgas vajalikuks märkida, et võlgniku püsivad makseraskused on juba pankrotimenetluse eelduseks ning seega ka saneerimiskava kinnitamine ei ole põhjendatud. 23.10.2009 Riigikohtusse esitatud maksuhalduri vastuse kohaselt määruskaebusele on ettevõtja maksuvõlg põhimaksu osas saneerimismenetluse algatamise seisuga s.o 28.01.2009 seisuga 749 999.65 krooni. TsMS § 477 kohaselt kehtib hagita menetluses uurimisprintsiip. Maksuvõlgade tõendist nähtub, et võlgnikul on 03.02.2010 seisuga juba maksude ja maksete võlg seisuga kokku 1 849 999.65 krooni. Arvestades asjas kogutud materjale, võlausaldajate vastuväiteid ning asjaolu, et võlgnikul on käesolevaks ajaks ligi kahe miljoni kroonine maksuvõlgnevus, millest ca miljoni krooni osas ei ole ka saneerimist läbi viidud, asub kohus seisukohale, et võlgnikul on välja kujunemas püsiv maksejõutus ning OÜ LRsaneerimismenetlus tuleb ennetähtaegselt lõpetada.

§ 39lg 2 p 7 alusel.

Kohus leiab, et antud olukorras ei ole saneerimisel väljavaateid edule, kui saneerimiskava kinnitamise ajal on avaldajal muutunud sissenõutavaks uued nõuded, mida ei ole täidetud. Maksuhalduri uued nõuded ei ole hõlmatud saneerimiskavaga ning nende alusel tekib maksuhalduril nõudeõigus ning ka alus taotleda kas sundtäitmist või pankroti väljakuulutamist. Seetõttu ei ole põhjendatud saneerimismenetluse jätkamine ning esitatud saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata.

§ 44

lg 1 järgi kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. Saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel teatab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisest

§ 11

lg 1 p 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja sama paragrahvi lg 1 p 3 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule. 3 2-09-2516

§ 19

lg 1 p 2 alusel vabastab kohus saneerimisnõustajad nende kohustustest.

§ 18alusel on saneerimisnõustajatel õigus saada tasu ja kulude hüvitist.

Justiitsministri

1. jaanuari
2. a määruse nr 1 § 2 ja 6 alusel lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel ettevõtja ja saneerimisnõutaja vahelisest kokkuleppest. Kohus lähtub antud juhul saneerimisnõustajate tasu ja kulude määramisel 20.04.2009 vormistatud lahendist. Ettevõtja on 10.02.2009 kohtu deposiitkontole 47 200 krooni tasunud. Kohus määrab saneerimisnõustajatele tasuks 23 600 (koos käibemaksuga), mis vastavalt avaldusele kantakse advokaadibüroode arvele. Viidatud määruse § 8 alusel leiab kohus, et saneerimisnõustajate kulud, mis koosnevad postikuludest kogusummas 1 083 krooni ja koopiate tegemise kuludest summas 1 062 krooni on mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad hüvitamisele vastavalt nõustajate poolt kulude kandmise ulatusele. AB G ja Co OÜ-le kuulub hüvitamisele kulud 1 320 krooni (koos käibemaksuga) ja AB Mullari & Partnerid OÜ-le 824.50 krooni (koos käibemaksuga). Kuivõrd käesolev määrus on menetlust lõpetav määrus, määrab kohus kindlaks menetluskulude kandja. TsMS § 172 lg 1 alusel on menetluskulude kandja avaldaja. Kuivõrd saneerimisnõustajate kulud ei saa kohtu deposiiti tasutud summast rahuldatudd, siis kuuluvad need avaldajalt väljamõistmisele. Hannes Olev Kohtunik 4