(1)vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kostja ei ole osa võtnud lapse kasvatamisest. Kostja ei toeta oma last üldse ja ei avalda initsiatiivi, ei suhtle lapsega. Lapse vanemad ei ela koos ja ei suhtle üldse. Kostja kuritarvitab alkoholi ja avaldab lapsele kahjulikku mõju. Avaldaja palub võtta A A vanema õigused lapse suhtes. Puudutatud isiku Narva linna (Sotsiaalabiameti kaudu) seisukoha kohaselt külastas Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitse inspektor 14.06.2010 A A perekonda aadressil XXX, ja 15.06.2010 T A perekonda aadressil XXX. Külastuste ja vestluste käigus on tehtud kindlaks, et alates 03.08.2007 aastast ei ela A A, kes on tervise puuetega isik oma tütre A A peres ega tegele tütre kasvatamise ja ülalpidamisega. A A ei suhelnud pikemat aega oma tütrega, ei tundnud huvi lapse vastu, tarvitab alkoholi ning ei tee jõupingutusi oma probleemide lahendamiseks, et ühendada oma elu lapsega. A A on registreeritud ühiselamus (munitsipaalelamu) aadressil XXX, kui faktiliselt elab aadressil XXX. Ühiselamu XXX juhtimisspetsialisti T K informatsiooni kohaselt A A tarvitab tihti alkoholi, käitub agressiivselt, elab asotsiaalset eluviisi, pikaajaliselt käib kodust ära. Viimase poole aasta jooksul külastas A A oma tütart kaks korda:

1. aasta jõulude ajal lapse elukohal olles olnud kaine ja
2. aasta maikuus lapse õppimiskohal Narva Kreenholmi Gümnaasiumis, kui oli alkoholijoobes. Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitse inspektori poolt14.06.2010 A A aadressil XXX külastusel A A oli tugevas alkoholijoobes. Vastuvõtule 16.06.2010 ta ei ilmunud. Lapse A A kasvatamisega tegeleb kohusetundlikult tema isa T A. T A elamis-ja olmetingimused ning kord perekonnas on head, seega on kõik tingimused tütre A A elamiseks ja kasvatamiseks. Lähtudes ülaltoodust, Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu on seisukohal, et avaldaja on toiminud kooskõlas alaealise A A huvidega. Tuvastatud asjaolude kohaselt Narva linn toetab T A nõuet A A vanema õiguste äravõtmisest alaealise A A suhtes, kuna selleks on olemas Perekonnaseaduse §-s 54 lg 1 p 1 ja 4 nimetatud asjaolud. Lapse esindaja riigi õigusabi korras advokaat S. Politševi arvamuse kohaselt
3. juulil 2010.a. kohtus advokaat Narvas A A ja T A. Laps nimetas oma nime ja perekonnanime ning ütles, et elab pidevalt aadressil XXX koos isa ja vanaemaga. Ema ei suhtle temaga. Viimane kord nägi ta ema 2010.a maikuus, gümnaasiumis. Ta oli alkoholijoobes ning tülitses õpetajatega. Materiaalselt ema teda ei toeta, kingitusi ei kingi. Laps ei soovi kohtuda emaga. Advokaadi küsimusele A vastas, et kuna ema ei osale tema ülalpidamises, siis tulevikus laps ka ei soovi 2

(7)Tsiviilasi nr 2-10-16904 kanda kohustusi A A kui vanema suhtes. Ema asemel on vanaema, kellega ta koos elab. A ütles, et temal on kõik, mis on vajalik normaalseks elamiseks koos isaga ja õppimiseks. Tema armastab isa ja soovib elada ainult temaga. Omavahelised suhted on head. T A selgitas, et lapsel on oma koht õppimiseks, laps on hoolitsetud. Õpib hästi. A A ei toonud välja mitte ühtegi põhjust, miks ta ei täida eelnimetatud kohustusi oma tütre suhtes. Tutvunud asja materjalidega ja kuulates ära A A, leiab esindaja et T A avaldus A A vanema õiguste äravõtmiseks alaealise A A suhtes kuulub rahuldamisele PKS § 54 lg 1 p 1 alusel. Puudutatud isiku A A seisukoha kohaselt oma arvamuses avaldaja kinnitab et vastutaja A A ei osale lapse kasvatamises, ei toeta oma last üldse ja ei suhtle lapsega ja et ta kuritarvitab alkoholi ja avaldab lapsele kahjulikku mõjumine. Iga kuu A A kannab oma pensionist raha summas 800 (kaheksasada) krooni A A arveldusarvele kooskõlas konto väljavõttega ja A A ei või avaldada kahjulikku mõju lapsele, kuna avaldaja ja tema ema keelduvad A A näha ja suhelda oma tütrega ja seega avaldaja ise ei ole huvitatud et tütar A A suhtleks oma emaga. Peale seda avaldaja ei kinnita dokumentaalselt et A A tarvitab tihti alkoholi ja käitub agressiivselt, elab asotsiaalsed eluviisi, pikaajaliselt käib kodust ära ja korteris, kus faktiliselt elab A A on antisanitaaria, porised põrandad, mustad riided, pesemata nõud ja toidujäägid. Vastutaja arvates, kes üsna pikaajaline aeg elas koos avaldajaga ja tema emaga, elab ka avaldaja faktiliselt antisanitaarsetes tingimustes: porised põrandad, mustad riided, pesemata nõud ja toidujäägid. Peale seda on avaldajal võlg korteri eest, tal on ka koer kes alaliselt elab vannitoas ja avaldaja ei jaluta koeraga. Kui avaldaja ja vastutaja elasid koos, siis tõi avaldaja prügikastist toitu ja sundis tütart koristama tühje pudeleid prügikastist, mida võivad tõendada tunnistajad, kelle kohtusse ilmumise vastutaja kohustub tagama. Esindaja riigi õigusabi korras Sergei Politšev kohtus Narvas A A, tema isaga ja lapse sõnadest nähtub selgelt et ta ütles mitte oma sõnu. Peale seda ei ole psühholoogi arvamust, kes kinnitaks et tütar kardab suhelda emaga ja et A A mõjub negatiivselt lapsele. A A arvates on tütar avaldaja jaoks enampakkumise element kuna avaldaja ei taha maksta elatist ja hoiab oma tütart A A alaliselt enda juures. Seega avaldaja ei kinnita oma sõnu ja ei põhjendatud oma arvamust. Seoses ülaltooduga palub A A jätta avalduse rahuldamata. Kohus kuulas ära 27.09.2010 ka lapse A A, kes sai 20.06.2010 kümneaastaseks, tema elukohas XXX. Ärakuulamise käigus A A selgitas, et ta õpib Kreenholmi gümnaasiumi 4. klassis, õpib hästi, hinnetest on tal neljad ja viied. Laps elab isaga ja vanaemaga. Peale kooli ei tegele millegagi. Emat ei näe ja ei suhtle temaga. Ema ei helista talle. Laps ei taha emaga üldse suhelda. Kui ema lahkus kodunt, siis oli A väga väike. A ei käinud seal, kus ema praegu elab ja ei tea ema elust midagi. A sai isa avaldusest aru ja on sellega nõus, soovib elada isaga ja vanaemaga. Lapsel on isaga head suhted, isa teeb korteris remonti ja lahendab lapsega koduseid ülesandeid. Lapsel on kaks rotti ning ta armastab hoolitseda loomade eest. Kohtuistung Kohtuistungil avaldaja toetas oma nõuet ja põhjendusi ning selgitas et tema arveldusarve on arestitud kohtutäituri poolt, kuna lapse ülalpidamiseks oli mõistetud välja elatis A A kasuks ja 3

(7)Tsiviilasi nr 2-10-16904 vaatamata sellele, et avaldaja kasvatab last alates 03.08.2007, elatise võlgnevus kasvab. A A väide, et ta kannab tütre arveldusarvele igakuiselt 800 krooni ei vasta tõele, kuna lapsel isegi ei ole arveldusarvet. Avaldaja seletas, et praegu teeb korteris remonti, laps ei käi prügikastides tühje pudeleid koristamas. Tütre ema helistab ainult joobeseisundis olles ja ähvardab avaldajat. Lapse esindaja toetas avaldust ja palus selle rahuldada. Narva linna esinda toetas samuti avaldust ja palus selle rahuldada. Esindaja seletas et ise nägi A A joobeseisundis, rääkis temaga, püüdis otsida temaga võimalusi lapse suhtes. A A kohtuistungile ei ilmunud, kuid kohtukutse sai õigeaegselt isiklikult kätte ja kohut mitteilmumise põhjustest ei teavitanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära avaldaja ja asjast puudutatud isikud, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et A A on lapse emana ja T A lapse isana märgitud lapse A A (tl 2) sünnitunnistusse. 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele

1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni
2. juunini 2010 kehtinud seadus. Kuni 30.06.2010.a kehtinud PKS § 50 lg 1 sätestas, et vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Kuni 30.06.2010.a kehtinud PKS § 54 lg 1 p 1 järgi võis kohus vanema õigused ära võtta, mh siis kui vanem alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu või muudel põhjustel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 134 lg 1, lg 3 ja lg 4 kohaselt, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning PKS §-des 135 ja 136 loetletuid. Kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. Isikuhooldusõiguse asjades võib kohus omal algatusel rakendada seadusest tulenevaid abinõusid, mille õiguslikud tagajärjed on siduvad ka kolmanda isiku jaoks. PKS §134 lg 2 kohaselt võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. 4

(7)Tsiviilasi nr 2-10-16904 Vastavalt PKS § 123 lg 1 teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 29.09.1999 otsuses asjas nr 3-2-1-78-99 selgitanud, et vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Oma 01.03.2007 otsuses asjas nr 3-2-1-4-07 on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud seisukohale, et vanema õiguste äravõtmise eesmärgiks on lapse huvide kaitse. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve. Eeltoodu on kohaldatav ka hooldusõiguse äravõtmisel. Puudutatud isiku Narva linna (Sotsiaalabiameti kaudu) lastekaitseinspektori 15.06.2010 kodukülastuse aktist (tl 29) selgub, et laps A A elab oma isa T A juures koos vanaemaga, kes on lapse isa ema. Lapse kasvatamise ja hooldamisega tegeleb isa T A ja vanaema M A. Isa elukohas on lapse A. A isiklikud asjad, on olemas lapse elamiseks, puhkamiseks ja õppimiseks vajalikud mööbliesemed, kodumasinad ning video- ja audiotehnika. Lapsel on oma koht õppimiseks ja puhkamiseks. Laps on hoolitsetud ja kontrolli all. Omavahelised suhted perekonnas on positiivsed, sõbralikud ja heasoovlikud. A A vestlusest sai teatavaks, et ta armastab isa ja soovib elada tema juures. Laps on nõus suhtlema emaga ainult kui ema on kaine. Otsus: T A elamis- ja olmetingimused ning suhted perekonnas on head, seega on olemas kõik tingimused tütre A A elamiseks ja kasvatamiseks. Puudutatud isiku Narva linna (Sotsiaalabiameti kaudu) lastekaitseinspektori 14.06.2010 kodukülastuse aktist (tl 28) selgub, et 14.06.2010 tuli Narva linna Sotsiaalabiameti ametnik aadressile XXX ja tuvastas järgmised asjaolud: kodus viibisid korteri omanik A A, sünd XXX.a, ja A A, sünd. XXX .a, registreeritud aadressil XXX. A A oli maganud enne lastekaitseinspektori tulekut ja üles ärganud ei olnud suuteline iseseisvalt tõusma, kuna oli tugevas alkoholijoobes. A A koos oma tuttava mehega tarvitasid alkoholi inspektori juuresolekul. A A vestlusest sai teatavaks, et alates 03.08.2007 ei ela ta koos oma tütre A A ning ei tegele tema kasvatamise, hooldamise ega ülalpidamisega. Kaua aega ei suhelnud A A oma tütrega, ei tundnud huvi tema vastu ega tee jõupingutusi oma probleemide lahendamiseks et ühendada oma elu lapsega. Korter on antisanitaarses seisundis: porised põrandad, mustad riided, pesemata nõud ja toidujäägid. A A on registreeritud aadressil XXX, kus ei ela kolme nädala jooksul. Võlgnevus korteriüüri ja kommunaalmaksete osas puudub. A A on töövõimetuspensionär ja tema sissetulek koosneb töövõimetupensionist 3065 krooni kuus ja sotsiaaltoetusest 260 krooni kuus. Otsus: perekonna elutingimused ja A A eluviis on ebarahuldavad lapse A A eluks ning lapse emale tagastamine ei ole lapse huvides ning on ohtlik lapse tervisele ja elule. Vastavalt ühiselamu Võidu 17 juhtimise spetsialisti T. K esitisele (tl 4, 10) elab A A XXX, kuigi on sisse kirjutatud ka tema kaks poega. Tütar sinna ei tule. A A napsitab tihti, käitub väga agressiivselt, on väga armuküllane ning viib enda juurde mehi. Toas on must, mööbel on ära lõhutud. Ta ei ole kodus kahe nädala jooksul. 5

(7)Tsiviilasi nr 2-10-16904 Ülaltoodu alusel jõuab kohus järeldusele, et lapse A A kehalist, vaimset või hingelist heaolu ohustab vanema A A poolt lapse hooletussejätmine ning A A ei soovi ohtu ära hoida, kuna püüab lapsega suhelda ainult olles alkoholijoobes. Lähtuvalt PKS § 135 lg 2, isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohus jõudis veendumusele, et lapse A A ema A A ei kavatsegi lapse eest hoolt kanda ja teda kasvata. Seda kinnitavad tsiviilasjas kogutud tõendid. Kohus ei pea võimalikuks, et mõistlike abinõude rakendamisega saaks A A veenda last kasvatama ja tema eest hoolitsema. Kohus leiab, et mõistlike vahenditega ei ole võimalik kõrvaldada ohtu lapse kehalisele, vaimsele või hingelisele heaolule, mida põhjustab lapse hooletussejätmine ja vanema soovimatus ohtu ära hoida. Kohus leiab, et A A tuleb täielikult ära võtta isikuhooldusõigus lapse A A suhtes. Vastavalt § 136 lg 1, üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi. Avalduse kohaselt ei täida A A lapse A A ülalpidamiskohustust, ei toeta last rahaliselt ja on ükskõikne lapse vajaduste suhtes. Last peab ülal lapse isa T A ja M A. A A poolt lapse ülalpidamiskohustuse mittetäitmist kinnitas ka lapse esindaja oma arvamuses ning puudutatud isiku Narva linna (Sotsiaalabiameti kaudu) esindaja ärakuulamisel. Elatis on väljamõistetud lapse isalt lapse ema kasuks ning vaatamata sellele, et üle 3 aasta laps elab koos isaga ja on tema ülalpidamisel ei lõpetanud ema elatise väljamõistmist tema kasuks. Kohus leiab, et lapse vara on ohustatud, kuna lapse ema A A ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Lisaks on kohus seisukohal, et kuna A A ei osale lapse kasvatamisel, ei ole ta võimeline otsustama lapse vara käsutamise, kasutamise ja valdamise üle. Kohus leiab, et A A tuleb täielikult ära võtta varahooldusõigus lapse A A suhtes. A A väited on jäänud paljasõnalisteks ja on ümber lükatud tsiviilasjas kogutud tõenditega. Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus järeldusele, et hooldusõiguse äravõtmine on põhjendatud ning avaldus tuleb rahuldada. Vastavalt PKS § 120 lg 1, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. PKS § 145 lg 4 kohaselt, hooldusõiguseta vanemal on otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel. Lapse huvides võib kohus hooldusõiguseta vanema otsustusõigust piirata. Lähtuvalt PKS § 143 lg 1 ja lg 2, lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik. Kohus selgitab, et vanem, kellelt on lapse hooldusõigus täies ulatuses ära võetud, ei ole lapse seaduslik esindaja. Vaatamata hooldusõiguse äravõtmisele on vanemal õigus lapsega suhelda ja seda tingimusel, et ta suhtlemise käigus ei kahjusta lapse huve. Samuti on hooldusõiguseta 6

(7)Tsiviilasi nr 2-10-16904 vanemal otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel. Kuna avaldaja on ühtlasi ka lapse isa, seega lapse seaduslik esindaja ja hooldusõiguse teostaja ning seega ei ole kohtul vajalik rakendada lapse huvide tagamiseks asjakohaseid abinõusid.