) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 3 2-10-19293
lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. 25.05.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni. 02.06.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.06.2010. Seisuga 14.10.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise halduri andmetel puudub IPOÜ’l reaalne vara, teadaolevaid rahalisi kohustusi on vähemalt summas 428 310 krooni, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on pankrotiavaldus esitatud ligi poolteist aastat hiljem kui äriseadustikus sätestatud, samas ei sisalda aruanne ajutise halduri hinnangut, et võlgniku seaduslik esindaja oleks toime pannud raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo. Kohus leiab, et IPOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud IPOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. IPOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Oliver E on kohtule 24.05.2010 esitanud IPOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 14 tundi (tunnitasuga 1 000 4 2-10-19293 krooni), s.h päringute koostamine ja raamatupidamise kontrollimine, suhtlemine võlgniku esindajatega, kogutud andmete kontrollimine, analüüs, aruande koostamine). Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 1 720 krooni, s.h sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud, transport. Oliver E palub ajutise halduri tasu summas 14 000 krooni ja kulude summa 1 720 krooni väljamõistmine otsustada kohtuistungil. Võlgniku esindaja B P ei ole tasu ja kulude suurusele 25.05.2010 kohtuistungil vastu vaielnud, kuid on teatanud, et tal ei ole isiklikult võimalik tasuda ajutise halduri tasu ja kulude summa. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile, samuti on põhjendatud ajutise halduri kulutuste summa. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu nõuet summas 14 000 krooni ja kulutuste nõuet summas 1 720 krooni tuleb tunnustada. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, siis tulenevalt
§-ist 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult ja määrab kohtu poolt tunnustatud ajutise halduri tasu summast 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu) hüvitamise Oliver E’ile riigi vahenditest. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb kanda Oliver E’i (isikukood XXX) arvelduskontole Nordea pangas riigi arvelt 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu). Oliver E tegi kohtuistungil ettepaneku, et IPOÜ dokumentide hoidjaks määratakse juhatuse liige. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks IPOÜ juhatuse liikme B P ’i (isikukood XXX). Hannes Olev Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.