) § 92 lg 1 p-le 2 ja § 95 lg-le 1 OÜ-t Eltarc Elektroonika (kuni 01.07.2008.a AS Eltarc Elektroonika) tasumiseks käibemaksu 11 746 krooni ja tulumaksu 27 056 krooni 30 päeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates. OÜ Eltarc Elektroonika sai maksuotsuse kätte 12.03.2009.a. Maksuotsuse kohaselt on OÜ Eltarc Elektroonika perioodil jaanuar kuni mai 2004.a: 1) jätnud kajastamata realisatsiooni 65 254 krooni (23 305 krooni ja 10 senti + 19 067 krooni ja 80 senti + 11 440 krooni ja 68 + 11 440 krooni 68 senti) ja käibemaksu 11 746 krooni (65 254 x 18 %) ning 2) teinud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi 77 000 krooni, kuid jätnud sellelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu (tulumaksumäär 26/74) 27 056 krooni (77 000 x 26/74). Seega on OÜ Eltarc Elektroonika rikkunud käibemaksuseaduse (KMS), kuni 30.04.2004.
lg 1 kohaselt maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur neid asjaolusid tervikuna ja ühiselt arvestanud, mistõttu põhjendamatult määras tasumiseks täiendava maksusumma. 3.2 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 alusel on haldusorgan kohustatud menetletavas asjas välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Käesoleval juhul ei ole vastustaja nõuetekohaselt uurinud tõendeid, mis viis motiveerimata ja oletustel baseeruva maksuotsuse tegemiseni. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Käesoleval juhul ei vasta maksuotsus haldusakti nõuetele, kuna maksuhaldur ei ole tõendatud sõidukite kasutamist vaidlusalustel ajavahemikel. 3.3
lg 1 kohaselt tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud nind eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Seega oli maksuhaldur kohustatud uurima kõike tõendeid kogumis ja alles siis tegema maksuotsuse, mitte aga väljastama tõendamata faktidel baseeruva maksuotsuse.
lg 1 kohaselt on tõendiks maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sh maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult jt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus.
osundatud sättest ei tulene, et üht liiki tõendit saab hinnata objektiivsemaks teisest. Maksuhaldur hindab tõendeid kogums. Käesolevas maksuasjas on tehingute kohta vormistatud raamatupidamise algdokumendid ajendanud kontrollima nendel märgitud asjaolude olemasolu tegelikkuses. Suurema kaaluga saavad olla siinjuures tõendeid, mida maksuhaldur kogub väljaspool maksukohustuslase mõjusfääri. Maksuhaldur on teinud järeldusi maksustamise aluseks olevate asjaolude kohta hinnates kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Kaebuses toodud väited uurimisprintsiibi rikkumisest maksumenetluses on otsitud ning puudub alus maksuotsuses toodud järelduste ümberhindamiseks. Maksuotsus on seaduslik ja piisavalt motiveeritud. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel järgnevatel põhjendustel rahuldamata. 5.1 Kaebaja leiab ebaõigesti, et MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.03.2009.a maksuotsus nr 12-5/135, millega kohustati kaebajat tasuma käibemaksu 11 746 krooni ja tulumaksu 27 056 krooni, on motiveerimata ning tehtud uurimispõhimõtet rakendamata. Kohtu hinnagul on kaevatav maksuotsus piisavalt motiveeritud ja kontrollitav. Maksuotsuses sisalduvad nii viited maksuseadustele ja kaebaja tegevuse kvalifikatsioon (maksu määramise õiguslik põhjendus), kui ka viited maksu määramise aluseks olevatele tõenditele ja maksusumma arvutamise käik (maksu määramise faktiline põhjendus). Samuti on maksuotsuses piisava põhjalikkusega käsitletud kaebaja poolt revisjoniaktile esitatud eriarvamuses toodud vastuväiteid, mistõttu vastustaja on täitnud ka eriarvamusele vastamise kohustuse. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu maksuotsuse põhjendusega, ei anna alust rääkida selle motiveerimatusest. Kohtu hinnagul on vastustaja piisavalt rakendanud ka uurimispõhimõtet. Uurimispõhimõte maksumenetluses on sätestatud
lg-s 1, mille kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Seega tähendab uurimispõhimõte seda, et vastustajal lasub maksumenetluse läbiviijana kohustus koguda omal algatusel asja õigeks otsustamiseks vajalikke tõendeid, ega ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud tõendite ja taotlustega (vt Lehis, Lasse. Maksuõigus. Juura, Tartu, 2004, lk 139-140). Vastustaja on kogutud tõendeid (kaebaja ja AS Hansa Liising vahel ning kaebaja ja kolmandate isikute vahel sõlmitud rendilepingud, Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmed, Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid 28.11.2008.a kiri, kaebaja ja kolmandate isikute seletused jm) kogumis ja vastastikuses seoses analüüsides jõudnud järeldusele, et kaebaja on osutanud 2004.a kolmandatele isikutele sõidukite Kia Magnetis reg märk 676 ARS, Mazda Premacy reg märk 681 MCV, Mazda Premacy reg märk 680 MCV ja Mazda Premacy reg märk 555 ARR renditeenust vastavalt (eeltoodud sõidukite järjekorras): jaanuar kuni mai renditasuga 5 500 krooni kuus, jaanuar kuni mai renditasuga 4 500 krooni kuus, märts kuni mai renditasuga 4 500 kuus ja jaanuar kuni märts renditasuga 4 500 krooni kuus; jättes selle vastaval ajaperioodil arvestamata, deklareerimata ja tasumata käibemaksu, millega rikkus KMS § 11 lg 1, § 24 ja § 38 lg 1. Maksuotsusest nähtuvalt on kaebaja perioodil jaanuar kuni mai 2004.a jätnud kajastamata realisatsiooni summas 65 254 krooni ja käibemaksu 11 746 krooni (tl 26-27). Ühtlasi on vastustaja kogutud tõendite alusel teinud kindlaks, et kaebaja sai Haldusasi nr 3-09-764 kolmandetelt isikutelt eelnimetatud sõidukite kasutamise eest tasu sularahas summas 77 000 krooni, mis jäi raamatupidamises kajastamata. Kuna ei leidnud tõendamist nimetatud renditasu kasutamine kaebaja ettevõtluseks, on vastustaja lugenud selle ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Tulumaksu deklareerimata ja tasumata jätmisega rikkus kaebaja TuMS § 51 lg 1, § 54 lg 2 ja 4. Maksuotsusest nähtuvalt on kaebaja perioodil jaanuar kuni mai 2004.a jätnud ettevõtlusega mitteseotud kulutustelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu 27 056 krooni (tl 32). 5.2 Kuivõrd kaevatav maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud ja vastustaja on piisavalt rakendanud uurimisprintsiipi, läheb tõendamiskoormus üle kaebajale (vt nt RKHKo nr 3-3-1-3407, p 12).
lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Lisaks näeb sama paragrahvi lg 2 ette, et maksuhalduril on tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. Kuivõrd maksusumma vaidlustamine hõlmab
järgi ka kohtumenetlust on kaebajal kohustus tõendada, et maksusumma on määratud valesti ka kohtumenetluses (vt Kähri, Margus. Tõendamiskoormus maksumenetluses - Juridica 2004 nr 1, lk 60). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebaja tõendanud, et maks on määratud valesti. Kaebaja kriitika maksuotsuse suhtes on jäänud valdavalt paljasõnaliseks. Kaebaja viidatud tema enda poolt koostatud sõidukite garažeerimisaktid ja tabelid läbisõidu kohta (tl 122-131, 133-141, 143144; tõlked tl 146p-161) ei kujuta kohtu hinnagul selliseid usaldusväärseid tõendeid, mis ümberlükkamatult kinnitaksid seda, et nendes märgitud sõidukeid maksuotsuses toodud perioodil tegelikult ka ei kasutatud. Maksuhalduri kogutud tõendid viitavad vastupidisele. Nii näiteks on maksuotsuses tuginetud liikluskindlustuse infosüsteemi andmetele, mille kohaselt on üks eelnimetatud sõidukeist (Mazda Premacy reg märk 681 MCV) osalenud „garažeerimisajal” (07.05.2004.a) liiklusõnnetuses (tl 106). Kaebaja väidab ekslikult, et vastustaja on maksuotsuses tuginenud isikutele, „kes asjast midagi ei mäletanud” (tl 186). Maksumenetluses koostatud suuliste seletuste protokollidest nähtuvalt pole ükski vastustaja poolt küsitletud isikutest avaldanud, et ta ei mäleta. Vastupidi - nii kaebaja seaduslik esindaja Aleksandr Kulnitš, kui ka sõidukeid rendilepingute alusel kasutanud isikud A. K., P. K., M. T. ja V. P. kinnitavad sõidukite kasutamist maksuotsuses märgitud ajal (tl 50p, 52-52p, 54, 57). Kaebaja poolt nii maksumenetluses (eriarvamus) kui kohtuistungil esitatud seisukohta, et sõidukite kasutamist on vastustaja kohustatud tõendama üksnes dokumentaalselt, ei pea kohus põhjendatuks, kuivõrd uurimispõhimõttest lähtuvalt on maksuhalduril õigus ise otsustada, millist liiki tõendeid kasutada (vt Lehis, lk 170;
5.3 Kaevatava maksuotsuse tühistamiseks ei anna alust ka kohtumenetluses ilmnenud asjaolu, et kaevatavas maksuotsuses on sõiduauto Mazda Premacy reg märk 555 ARR osas põhjendamatult kajastamata ja arvestamata jäänud selle kasutamine ajavahemikul aprillist maini 2004.a (tl 26, 187). Kuivõrd eksitud on kaebaja kasuks, puudub tal selles osas kaebeõigus. 6. Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. Indrek Paukštys Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.