) § 61 lg 5 ja lg 6 alusel jätta hagi rahuldamata. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: kohtuotsus (t.l – 16-19), Maksu- ja tolliameti tõend (tl 38). KOHTUISTUNG Kohtuistungitel jäi hageja oma nõude juurde, selgitades, et peale hagi kohtusse esitamist ei ole ta kostjalt elatist saanud. Kostja hagi õigeks ei võtnud, väites, et tal ei ole elatist millestki maksta, ta elab võlgu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ning tutvunud kõigi toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja R.S. on kostja S.S.i tütar (tl 2). 24.01.2009.a. sai hageja 18-aastaseks. Hageja esitas Viru Maakohtule 05.03.2009.a. hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks, kuna jätkab täisealiseks saamisel õpinguid Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis 11.klassis. (tl 1). Viru Maakohtu 25.02.2009 otsusega on kostjalt väljamõistetud elatis kuni hageja täisealisuseni (tl 3-6). Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 2 kohaselt on vanema kohustus oma last üleval pidada, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealiseks saanud lapsel
lg 2 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (½ ) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2009.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni).
lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. 2
lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla
lg-s 4 sätestatud alammäära või jätta elatise välja mõistmata.
lg 6 p 1 järgi võib kohus seda teha muu hulgas juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Riigikohus on 11.aprilli 2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-14-08 p 11 leidnud, et töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga ning elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib anda alust nii kohustatud vanema täielik kui ka osaline töövõimetus. Siiski ei anna üksnes kohustatud vanema töövõimetus, sh osaline töövõimetus alati alust elatist vähendada alla kehtiva miinimummäära.
lg 2 järgi sõltub lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus vanema varalisest seisundist ja seda tuleb arvestada ka elatise vähendamisel
Sellest tulenevalt saab elatise kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta, s.o juhul, kui vanema sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda täitemenetluse seadustiku § 132 sätete kohaselt pöörata sellele sissenõuet
Lisaks tuleb juhul, kui vanema töövõimetus ei ole täielik, arvestada tema osalist töövõimet, mis võimaldaks saada sissetulekut ja maksta sellest elatist. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt muud vara peale igakuise sissetuleku, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole
lg 6 p 1 alusel elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust (Riigikohtu
lõikes nimetatud suuruse (s.o alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast), kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
lg 5 eesmärgiks on tagada, et
lg 4 rakendamisega ei satuks elatist maksva vanema teise isikuga ühised lapsed (teised lapsed) halvemasse varalisse olukorda võrreldes lapsega, kellele ta elatist maksab või kellele elatis välja mõistetakse. Lapsele elatise väljamõistmine on
lg 2 järgi suunatud lapse vajaduste rahuldamisele.
lg 5 rakendamine on põhjendamatu, kui teise lapse vajaduste rahuldamine ei satu ohtu, kui vanem maksab lastele elatist
Kostja ei ole oma väite, et tema abikaasa ei tööta ja sissetulekuid ei oma tõendamiseks tõendeid esitanud. Kostjal on lisaks hagejale veel kaks last, keda ta peab ülal pidama, lisaks sellele peab ka talle endale säilima minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandart. Kostjal puudub vara, mida ta saaks vajadusel müüa ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Vastavalt
Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, lähtudes kostja varalisest seisundist ning hageja vajadusest, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise viimase ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 krooni alates 05.03.2009.a kuni hageja õpingute lõpetamiseni Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis väljamõistmise. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud lähtuvalt TsMS menetlusosaliste endi kanda. § 163 lg1 Helgi Vinni Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.