3-10-757/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-757 Otsuse kuupäev 21.09.2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Olga Hendriksoni kaebus Justiitsministeeriumi

1. märtsi 2010.a otsuse nr 11-5/3666 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 02.09.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Olga Hendrikson Vastustaja Justiitsministeerium, esindaja Viorica Tšaikovski Jätta kaebus rahuldamata. Resolutsioon Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21.10.
2. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
3. 23.02.2010 esitas Harku Vangla Justiitsministeeriumile taotluse kinnipeetava Olga Hendriksoni ümberpaigutamiseks Tartu Vanglasse. Justiitsministeeriumi 01.03.2010 otsusega nr 11-5/3666 otsustati paigutada kinnipeetav Olga Hendrikson julgeoleku kaalutlustel (oht kaaskinnipeetavatele) karistuse kandmiseks 6 kuuks Tartu Vanglasse. Olga Hendrikson esitas 24.03.2010 kaebuse Tallinna Halduskohtule Harku Vangla otsuse peale. Vastavalt Tallinna Halduskohtu 29.03.2010 määrusele saadeti kaebus 14.04.2010 kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Halduskohtule. Kaebuse põhjendused 1
4. Kaebuse esitaja leiab, et tema süüdistamine Harku Vangla poolt haldusaktis nr 11-5/3666 toodud andmete alusel on inimväärikust alandav ja alatu. Valeandmete esitamise tõttu kõrvaldati ta põhjuseta töölt Harku Vanglas ja paigutati seadusliku aluseta raskematesse tingimustesse (kinnine vangla). Teistes vanglate puuduvad seaduskorras ettenähtud elutingimused naiskinnipeetavatele. Naiskinnipeetavatele selline ümberpaigutamine tähendab karistuse kohaldamist seadusest mittetulenevatel alustel. Ministeerium on vanglate haldaja ja seega teadlik, et süüdimõistetud naiskinnipeetavatel puudub Tartu Vanglas töötamisvõimalus ja eluosakond. Samuti puudub naiskinnipeetavatel Tartu Vanglas igasugune hariduse saamise võimalus, samas aga süüdimõistetud meeskinnipeetavatel on kõik need võimalused Tartu Vanglas olemas. Lukukambrisse, kus kaebuse esitaja praegu Tartu Vanglas viibib, paigutatakse süüdimõistetud meeskinnipeetav ainult VangS § 63 või § 69 tekkinud alustel. Kaebaja märgib, et tema suhtes ei ole Harku Vanglas Vangistusseadustiku § 63 aluseid kohaldatud ega VangS § 64 alustel distsiplinaarmenetlust alustatud, mistõttu ei ole VangS § 69 julgeolekumeetmete kasutamine põhjendatud. Olga Hendrikson palub tühistada Justiitsministeeriumi 01.03.2010 otsus nr 11-5/
5. Vastustaja vastuväited
6. Justiitsministeerium leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Harku vangla 23.02.2010 taotlust on menetletud põhjalikult ja välja selgitatud vajadus kaebaja Tartu vanglasse paigutamiseks. Harku vangla poolt taotluses väljatoodud põhjendused on leidnud kinnitust.
7. Hendrikson omab näiliselt teatavat autoriteetsust, seda eelkõige esmakordselt vanglas viibivate kaaskinnipeetavate hulgas. Näiline autoriteetsus on saavutatud üksnes kinnipeetav O. Hendriksoni poolse bravuuritsemise ja oma kriminaalse karjääri esile tõstmisega (kinnipeetav O. Hendrikson kannab teistkordset vangistust isikuvastase kuriteo eest). Iseloomult on O. Hendrikson manipuleeriv ning psüühiliselt nõrgemaid kinnipeetavaid negatiivselt mõjutav, mis eelkõige seisneb kaaskinnipeetavate sundimises O. Hendriksonile meelepärasele tegevusele. Isikud, kes tema autoriteeti tunnistavad, järgivad sageli O. Hendriksoni eeskuju psüühiliselt nõrgemate kaaskinnipeetavatega manipuleerimisel. Kaebaja manipuleerivat käitumist ja head veenmisoskust, millest tulenevalt suudab ta enda materiaalsete hüvede rahuldamiseks mõjutada nõrgemaid kinnipeetavaid käituma vastavalt tema tahtele ja soovidele, iseloomustab väga ilmekalt Kaebaja suhtes hiljuti tehtud süüdimõistev kohtuotsus. 10.02.2010 alustati kriminaalmenetlust (kriminaalasja nr 10922100001) KarS § 142 lg 1 järgi. Antud kriminaalasi on menetluses. Selline Kaebaja tegevus iseloomustab ilmekalt temast tulenevat julgeolekuohtu. Harku vanglal puudub võimalus kinnipeetava täielikuks eraldi hoidmiseks. Harku vanglas on lukustatud kambrite ja kartseri osakonnas neli kambrit, millest kolme kambrit saab vajadusel kohandada kartseri karistuse kandmiseks. Samad kambrid on kasutusel ka vastuvõtukambritena. Kuna kambreid on vähe ja nende kasutusvajadus pidev (kartserikaristuse täideviimine, lukustatud kambrisse paigutamine julgeolekuabinõuna, vanglasse vastuvõetute esmane hoidmine), siis ei ole võimalik ühte kambrit pikaajaliselt hõivata ühe kinnipeetavaga. 2 Tartu vangla nagu Harku vanglagi, on kinnised vanglad. Kaebaja arusaam, et juba üksnes Tartu vanglasse paigutamisega paigutati ta ühtlasi raskematesse tingimustesse, on seega ekslik. Küll võivad erineda vanglate päevakava või kinnipidamistingimused, sest kõik vanglad ei saa ega peagi olema kõigi tingimuste osas ühesugused, kuid see iseenesest ei riku kinnipeetava õigusi. Kohtu põhjendused ja otsus
8. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. VangS § 19 lg 1 alusel võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse nõuniku juhataja ülesannetes otsusega nr 11-5/3666 1.03.2010 on otsustatud paigutada O.Hendrikson 6 kuuks Tartu Vanglasse. Otsuse tegemisel on juhindutud justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 Täitmisplaan §-st 2 lg 2 ja §-st
9. Üleviimise põhjuseks on märgitud - julgeoleku kaalutlused (oht kaaskinnipeetavatele). Otsuses on märgitud, et kinnipeetav Olga Hendrikson on konfliktne ning ettearvamatu käitumisega kaaskinnipeetavate suhtes. Sellest tulenevalt on tekkinud probleeme ja pingeid suhtlemisel kaaskinnipeetavatega ning raskemate õigusrikkumiste ära hoidmiseks on vajalik tema paigutamine ajutiselt teise vanglasse.
10. Tulenevalt VangS § 19 lg-st 1 on Justiitsministeeriumil kinnipeetava ümberpaigutamisel ulatuslik kaalutlusõigus. Kohus ei teosta ümberpaigutamise otsuse kontrollimisel ise kaalutlusõigust, vaid hindab üksnes seda, kas otsus jääb kaalutlusõiguse piiresse ning kas ei ole tehtud kaalutlusviga. Kohus ei näe vaidlustatud Justiitsministeeriumi otsuses kaalutlusvigu ega ka seda, et vaidlustatud otsuse andmisel oleks tehtud menetlusvigu. Justiitsministeeriumi otsus on vajalikul määral motiveeritud ja seega kontrollitav, otsuses on välja toodud põhjused, miks otsustati Harku Vangla taotlus rahuldada ja O.Hendrikson ajutiselt Harku Vanglast ümber paigutada Tartu Vanglasse. Nähtuvalt Harku Vangla taotlusest ja Justiitsministeeriumi 1.03.2010 otsusest otsustati kaebaja ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise kinnisesse vanglasse julgeoleku kaalutlustel, milleks annab VangS § 19 lg 1 ka õiguse. Kaebaja ümberpaigutamist kambersüsteemi vanglasse kaaskinnipeetavate ja vangla julgeoleku tagamiseks tuleb lugeda piisavaks aluseks, et õigustada sellega kaebajale tekkinud võimalikke piiranguid. Täitmisplaani § 5 reguleerib kinnipeetavate paigutamist üldjuhtudel, selle p 5 kohaselt paigutatakse naiskinnipeetavad Harku Vanglasse. Täitmisplaani 3.peatükk, mis reguleerib kinnipeetava ja vahistatu ümberpaigutamist, ei piira õigust paigutada naiskinnipeetavat Harku vanglast mõnda teise vanglasse. Nähtuvalt otsuse põhjendustest, samuti vastustaja selgitustest, ei taga Harku vangla laagertüüpi vanglana vangla ja kaaskinnipeetavate julgeolekut tulenevalt kaebaja iseloomust ja käitumisest, mistõttu oli vajalik tema ajutine ümberpaigutamine teise vanglasse. Seejuures on vastustaja kohtumenetluses toonud välja mitmeid näiteid , mis tõendavad, et kaebaja on ja võib olla ohtlik nii endale kui kaaskinnipeetavatele, mistõttu tema ajutine eemaldamine sellest keskkonnast oli põhjendatud. Nii on kaebaja korduvalt end vigastanud lõikumise teel, mida kaebaja kohtuistungil ka kinnitas. Kaaskinnipeetavatega suhtlemisel on ta saavutanud teatud autoritaarsuse, mistõttu on tal võimalik teistega manipuleerida ja sundida neid endale meelepärasele tegevusele. Viimase tõestuseks on asjaolu, et 05.01.2010 mõistis Harju Maakohus Olga Hendriksoni süüdi selles, et ta omastas kaaskinnipeetava raha. 3
11. Kohtul puudub alus kahelda selles, et Justiitsministeerium ei ole otsuse tegemisele eelnevalt kontrollinud ja analüüsinud põhjalikult kaebaja ümberpaigutamise põhjendatust. Otsuses on kokkuvõtlikult ka ümberpaigutamise põhjused välja toodud. Vastavas otsuses ei peagi olema detailselt välja toodu neid asjaolusid, mis olid otsuse tegemise aluseks. Vangla julgeoleku tagamiseks tuleb valida abinõu, mis seda eesmärki kõige efektiivsemalt tagab. Antud juhul on kaebaja oma mitteõiguskuuleka käitumisega andnud alust eeldada, et ümberpaigutamiseta teise vanglasse ei ole võimalik tagada kaaskinnipeetavate julgeolekut. Ümberpaigutamist teise vanglasse ei välista see, et kaebuse esitajal ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust, ega see, et Tartu Vanglas on kambertüüpi režiimiga vangla ja seal on kinnipeetaval suuremad piirangud kui Harku Vanglas. Koolis õppimine ja töötamise ei saa välistada VangS § 19 lg 1 kohaldamist. Kui Tartu Vanglas rikuti kaebaja suhtes vangistusseadust või teisi vangistust reguleerivaid õigusakte, oli kaebajal õigus seda ettenähtud korras vaidlustada. Arvestades eeltoodut jätab kohus Olga Hendriksoni kaebuse rahuldamata. Eda Muts kohtunik 4