2-10-2799/22

2-10-2799 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.

1. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-10-2799 Tsiviilasi Txxx Oxxxxxx hagi Txxxx Mxxxxxxxxx vastu isaduse tuvastamiseks ja lastele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Txxx Oxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx) esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal (OÜ Rüütli AB, Rüütli 14-214, Pärnu 80010); Kostja: Txxxx Mxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx Kohtuistungi toimumise aeg 24.05.
2. a, edasi kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hageja nõue isaduse tuvastamiseks. Tuvastada, et xxxxxxxxxxxa sündinud Kxxxxxx Oxxxxxx(isikukood 4xxxxxxxxxx) põlvneb Txxxx Mxxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx).
4. Välja mõista TxxxxxMxxxxxxxxxxx Txxx Oxxxxx kasuks igakuine elatis: 2.1 Kxxxxxx Oxxxxxx ülalpidamiseks 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alates 19.01.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni; 2.
5. Kxxxxx Mxxxxxxxxx ülalpidamiseks 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alates 19.01.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Otsuse ärakiri saata p 1 osas pärast jõustumist lapse sünnakti kande tegemiseks Jõgeva vallavalitsusele. Menetluskulude jaotus
6. Mõista Txxxx Mxxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kasuks välja läbivaatamiskulud 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) krooni. asja Riigituludesse välja mõistetud menetluskulud tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele: SEB Pangas nr 1022003479018 või Swedbankis nr 221013921094, viitenumber mõlemal juhul 1
7. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi TxxxxxMxxxxxxxxx vastu isaduse tuvastamiseks ja lastele elatise saamiseks. Hagiavalduse ja lisade kohaselt on poolte kooselust sündinud kaks last: xxxxxxxxxx.a tütar Kxxxxxx Oxxxxxxja xxxxxxxxxxxx poeg Kxxxxx Mxxxxxxxx. Tütre sünniakti ei ole kostjat isana kantud ja isa kanne on tehtud ema ütluste järgi ning ebaõige. Hageja palus tuvastada, et Txxxx Mxxxxxxxx on Kxxxxxx Oxxxxxx bioloogiline isa. Samuti esitas hageja nõude kostjalt elatise välja mõistmiseks 2175 krooni kummagi lapse kohta. Lapsed elavad koos hagejaga ja kostja ei ole nende ülalpidamise osalenud. Nõutud summa kataks eluasemekulud, kulud toidule, õppevahenditele ja riietele ning ravimitele, hügieenitarvetele, meelelahutusele. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõuete juurde. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses teatas, et tema sissetulek on keskmiselt 4000-4600 krooni kuus. Kostja selgitas, et pärast hageja ära kolimist on kostja pidanud tasuma temast maha jäänud võlgasid. Kohtuistungil vaidles kostja hagile vastu osaliselt. Kostja kahtles, kas Kxxxxxx Oxxxxx on tema laps. Kostja oli nõus, et tal on elatise tasumise kohustus, kuid kuna sissetulek on nii väike, et katab vaevalt tema enda kulud, ei saa ta elatist tasuda. Kohtu põhjendused Kohus, uurinud esitatud tõendeid ja tutvunud poolte seisukohtadega, leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et hagejal ja kostjal on ühine laps xxxxxxxxxx.a sündinud poeg Kxxxxx Mxxxxxxxx (t lk 25). Kxxxxxx Oxxxxxx sünnitunnistusel (t lk 24) on tema emaks märgitud hageja, isaks aga TxxxxxOxxxxxx s. o isik, keda tegelikkuses ei ole olemas. Kanne isa kohta on tehtud hageja ütluste alusel. Lahendi tegemise ajal kehtiva perekonnaseaduse § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 2 Kuni 01.07.2010.a kehtinud Perekonnaseaduse (PrkS) § 38 lg 3 sätestas, et laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Vastavalt PrkS 42 lg 2 tuvastab isast põlvnemise kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus määras asjas eelkõige kostja soovil DNA ekspertiisi. 18.08.2010.a ekspertiisiaktis on ekspert jõudnud arvamusele, et TxxxxxMxxxxxxxxxxisadus Kxxxxxx Oxxxxxx suhtes ei ole välistatud ning Txxxx Mxxxxxxxx saab väga suure tõenäosusega olla Kxxxxxx Oxxxxxx bioloogiline isa. Ekspertiisiakti kirjeldavas osas on esitatud, et eelnimetatud tõenäosuse määr on 99,999994%. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Kxxxxxx Oxxxxxx põlvnemine Txxxx Mxxxxxxxxxxx on tõendatud. Vastavalt PrkS § 38 lg 1 tulenevad vanema ja lapse õigused ja kohustused lapse põlvnemisest vanemast. PrkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PrkS § 61 lg 2 tulenevalt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise minimaalmääras kummagi lapse ülalpidamiseks. Kostja vastu ei vaielnud, et ta ei ole lapsi ülal pidanud, kuid kinnitas, et ei ole võimeline nõutud summat maksma. Pooled esitasid kohtule andmed oma sissetuleku kohta: hagejal on sissetulekuks töötasu umbes 6000 krooni kuus (t lk 30), kostjal on enda sõnul sissetulek 4000-4600 krooni kuus. Hageja selgituse kohaselt on töötasu talvel väiksem kui suvel. Pooltel ei ole muud vara peale koduse sisustuse. Seega on hageja majanduslik seisukord veidi parem kui kostjal. Hageja ei ole esitanud kohtule nimekirja lastele tehtavatest kuludest ja on vaid nimetanud kulude liigid. Kohus ei saa seetõttu anda sisulist hinnangut laste vajadustele. Kohus leiab, et hageja nõue elatise osas tuleb rahuldada osaliselt- summas 1800 krooni kummagi lapse kohta. Kohus määrab elatise alla seadusjärgse miinimummäära lähtudes alates 01.07.2010.a kehiva PkS §
9. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei kohaldata lõiget 1 üldjuhul vanema ülalpidamiskohustusele lapse suhtes, kuid sel juhul peab arvestama, et ülalpidamiskohustuslik isik peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus arvestab, et kostja sissetuleku juures ei jääks tal endal elamiseks rahalisi vahendeid, samas kui hageja sissetulek on suurem ja võimaldab lastele kulutada veidi suurem summa kui kostjal. Vastavalt kuni 01.07.2010.a kehtinud PkS § 70 lg 1 tuleb elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Hagi esitamise ajaks loeb kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päeva 19.01.2010.a, sest tulenevalt TsMS § 486 lg 4, mille kohaselt loetakse hagi kohtusse esitatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega, kui asi võeti hagimenetlusse kuue kuu jooksul maksettepanekule vastuväite esitamisest alates. Kostja esitas vastuväite 10.02.2010.a, kohus võttis hagi menetlusse 05.04.2010.a. Menetluskulude jaotus 3 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus vabastas hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel (t lk 5-6). Kuigi TsMS § 190 lg 3 kohaselt kuuluks menetluskulud, mille tasumisest hageja oli vabastatud välja mõistmisele kostjalt, vabastab kohus kostja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu tasumisest põhjusel, et riigilõivu väljamõistmine kahjustaks laste huve- riigilõivu tasumise korral ei oleks kostjal võimalik tasuda lastele elatist. Kohus tegi asja läbivaatamisel kulusid 2700 krooni ekspertiisi läbi viimiseks, mis on TsMS § 143 p 1 kohaselt asja läbivaatamise kulu. Kohus 04.06.2010.a määrusega ei vastastanud hagejat ekspertiis tasu maksmisest ja kohustas ka kostjat tasuma ekspertiisi tasu. Hageja on oma osa ekspertiisitasust tasunud kohtu poolt määratud kontole. Kostja poolt tasumata osa ekspertiisitasust summas 1350 krooni tuleb aga kostjalt välja mõista. Nimetatud kulude tekkimist oli kostjal võimalik vältida hagi omaksvõtuga, mistõttu ei saa teda vabasta selle summa tasumisest, sest kulud ekspertiisile on tehtud. Muud poolte poolt kantud menetluskulud jätab kohus lähtudes TsMS § 164 lg 1 nende endi kanda. Maimu Laumets Kohtunik 4