TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1166 Otsuse kuupäev 30.09.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Artem Gavrilov´i kaebus Tartu Vangla direktori 14.01.2010.a käskkirja nr 1-4/96 õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 14.09.2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Artem Gavrilov ilmumata; Vastustaja Tartu Vangla esindaja ilmumata. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla 14.01.2010.a käskkirjaga nr 1-4/96 kohaldati kinnipeetav Artem Gavrilov´i suhtes täiendavad julgeolekuabinõud alates 14.01.2010.a, mis seisnesid A. Gavrilov´i vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramises, kehakultuuriga tegelemise keelamises (st spordisaalis), eraldatud lukustatud kambrisse paigutamises ning väljaspool kinnipeetava elukambrit ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamises. Käskkirja kohaselt oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks see, et A. Gavrilov pani toime raske õigusrikkumise, mis seisnes selles, et ta 12.01.2010.a kella 11:30 paiku ründas süüdimõistetute eluhoone esimese osakonna kambris nr 101 kaaskinnipeetavat Evgenii Sidorkin´it, tekitades viimasele füüsilist valu. Kinnipeetav E. Sidorkin´il fikseeriti 14.01.2010.a meditsiiniosakonnas suuesikus limaskesta läbiv 2 mm haav. Tartu Vangla 29.01.2010.a käskkirjaga nr 1-4/167 määrati A. Gavrilov´ile seoses ülalnimetatud intsidendiga distsiplinaarkaristuseks 30 ööpäeva kartserit. 27.04.2010.a esitas Artem Gavrilov Tartu Vangla direktorile vaide Tartu Vangla 14.01.2010.a käskkirja nr 1-4/96 tühistamiseks, millele Tartu Vangla vastas 03.05.2010.a ja märkis, et kuna vaie on esitatud tähtaega ületades, tuleb A. Gavrilov´il esitada menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus. 05.05.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse Artem Gavrilov´i kaebus Tartu Vangla 14.01.2010.a käskkirja nr 1-4/96 õigusvastaseks tunnistamiseks. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt jääb A. Gavrilov´ile arusaamatuks, miks tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid alles 14.01.2010.a, kuigi vaidlustatud käskkirja kohaselt toimus intsident tema ja E. Sidorkin´i vahel 12.01.2010.a. Artem Gavrilov selgitab, et Tartu Vanglas toimub kinnipeetavate kontroll selliselt, et kinnipeetav seisab oma magamiskoha juures ja hoiab käsi selja taga. Kontrollija võrdleb tähelepanelikult kinnipeetava nägu kaustas oleva fotoga. Kaebaja märgib, et kõigile on teada, et löögi tagajärjel huule vigastamine toob kaasa huule turse, sest selles piirkonnas on nahk väga õrn ja tundlik. Vanglaametnik peab sellisest juhtumist koheselt teavitama direktorit või ülemust. Haigustest või vigastustest peab teavitama arsti või meditsiiniõde. Kui E. Sidorkin´il oleks 12.01.2010.a esinenud vigastus või huule turse, oleks kontrollija seda koheselt märganud ja ta oleks pidanud kirjutama ettekande ja teavitama sellest ülemusi ning saatma E. Sidorkin´i meditsiiniosakonda, kus õde oleks trauma fikseerinud. Kuna trauma fikseeriti alles 14.01.2010.a, siis järelikult 12.010.2010.a E. Sidorkin´il traumat või turset ei esinenud. Kaebaja väidab, et tal ei ole aimu, kuidas E. Sidorkin trauma 14.01.2010.a sai ja tal ei ole sellega mingit pistmist, kuna 14.01.2010.a oli sektsioon terve päeva suletud ja E. Sidorkin´t kaebuse esitaja sellel päeval üldse ei näinud, sest nad istuvad erinevates kambrites. Artem Gavrilov leiab, et E. Sidorkin´il fikseeritud vigastus ei tõenda tema süüd, sest E. Sidorkin´i läbivaatus toimus 14.01.2010.a, kuid intsident toimus käskkirja kohaselt 12.01.2010.a. E. Sidorkin võis selle trauma kahe päeva jooksul saada mujalt või ise süües hammustada huulde. Kaebaja märgib, et E. Sidorkin oli 27.02.2010.a isoleeritud psühhotroopsete ainete tarvitamise eest. Kaebuse esitaja palub tunnistada Tartu Vangla 14.01.2010.a käskkiri nr 1-4/96 õigusvastaseks. Tema põhjendatud huvi käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb selles, et ta soovib täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla on seisukohal, et halduskohus peaks A. Gavrilov´i kaebuse jätma halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks pöörduda isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Artem Gavrilov on märkinud 11.05.2010.a halduskohtule esitatud avalduses, et tema põhjendatud huvi seisneb selles, et lõpetataks tema suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Tartu Vangla 14.01.2010.a käskkirjaga nr 1-4/96 kohaldati kaebaja suhtes VangS § 69 lg 1, lg 2 p-de 1, 3, 4, 5, lg 4 ja § 70 lg 1 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese 2 liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist (st spordisaalis), eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning väljaspool kinnipeetava elukambrit ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist. Tartu Vangla 12.04.2010.a käskkirjaga nr 1-4/483 lõpetati kaebaja suhtes 14.01.2010.a käskkirja nr 1-4/96 alusel täiendava julgeolekuabinõuna kohaldatud käeraudade kasutamine. Tartu Vangla 25.05.2010.a käskkirjaga nr 1-4/741 lõpetati kaebaja suhtes ülejäänud 14.01.2010.a käskkirja nr 1-4/96 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Seega on kaebaja poolt märgitud põhjendatud huvi 14.01.2010.a käskkirja nr 1-4/96 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ära langenud, kaebus on muutunud ilmselgelt perspektiivituks ning kuna kaebaja muud põhjendatud huvi märkinud ei ole, siis puudub halduskohtul alus kaebuse edasiseks menetlemiseks. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et samast 12.01.2010.a kella 11:30 toimunud intsidendist, mille alusel kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, tulenevalt algatati kaebaja suhtes ka distsiplinaarmenetlus, mis päädis kaebajale 29.01.2010.a käskkirjaga nr 14/167 distsiplinaarkaristuse määramise. Kaebaja vaidlustas nimetatud distsiplinaarkaristuse halduskohtus (haldusasi nr 3-10-906) ja halduskohus jättis oma 28.05.2010.a otsusega nr 310-906 A. Gavrilovi kaebuse rahuldamata. Halduskohus asus otsuses seisukohale, et kaebaja distsiplinaartegu ning süü selle toimepanemises on menetluse käigus tõendatud, menetlus distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamisel ja karistamisel on olnud õiglane ja õiguspärane ning distsiplinaarkaristamise käskkirja tühistamiseks puudub alus. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Artem Gavrilovi kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebaja 04.05.2010.a kaebus saabus Tartu Halduskohtusse 05.05.2010.a ja ta vaidlustas selles täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist (vangistusseaduse § 69), eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja käeraudade kasutamist väljaspool kambrit. Seisuga 05.05.2010.a oli kaebaja suhtes veel kohaldatud eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Tartu Vangla 25.05.2010.a käskkirja nr 1-4/741 alusel see lõpetati. 11.05.2010.a täpsustas kaebaja oma põhjendatud huvi kohtusse pöördumiseks ja märkis, et see on „maha võtta VangS § 69 kohaldamist“. Ta asub eraldatud lukustatud kambris, tema suhtes on kehtestatud mitmed piirangud ja seega on riivatud tema õigusi. Kohus leiab, et kaebuse esitamise ajal oli kaebajal ilmselgelt põhjendatud huvi Tartu Vangla 14.01.2010.a käskkirja nr 1-4/96 õigusvastasuse tuvastamiseks ja seega kaebuse menetlemine oli õiguspärane. Kaebajal oli õigus vaidlustada ülalnimetatud Tartu Vangla käskkirja perioodil 04.05.2010.a kuni selle kehtimise lõpuni, s.o kuni 25.05.2010.a. Vastustaja leiab, et alates 25.05.2010.a puudub kaebajal põhjendatud huvi ülalnimetatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks, kaebus on muutunud ilmselgelt perspektiivituks ning kuna kaebaja muud põhjendatud huvi märkinud ei ole, siis puudub alus kaebuse edasiseks menetlemiseks. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga. Tartu Vangla 25.05.2010.a käskkirja nr 1-4/741 alusel oli kaebaja suhtes lõpetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine seoses asjaolude äralangemisega, aga mitte põhjustel, mis olid nimetatud kaebaja kaebuses. Kohtul ei ole õigust lõpetada menetlust kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise osas 3 perioodil 04.05.2010.a kuni 25.05.2010a. Käesolevas staadiumis ei ole kohtul seaduslikku alust asja lõpetamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et alates 25.05.2010.a muutus kaebus perspektiivituks. Kaebajal oli märgitud põhjendatud huviks vaid – eraldatud lukustatud kambris viibimise lõpetamine. Ta ei ole märkinud mitte ühtegi teist põhjust kaebuse esitamiseks ja seega muutus kaebus alusetuks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja suhtes oli Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja ülesannetes A. Kliimanti 14.01.2010.a käskkirja nr 1-4/96 alusel kohaldatud VangS § 69 alusel täiendavad julgeolekuabinõud raske õigusrikkumise toimepanemise eest, mis leidis aset 12.01.2010.a kell 11:30 kambris nr 101, kus kaebaja ründas E. Sidorkinit, tekitades talle füüsilist valu (suuesikus limaskesta läbiv 2 mm haav). Kaebaja eitab käesolevas asjas ülalnimetatud õigusrikkumise sooritamist. Kohus leiab, et 28.05.2010.a kohtuotsusega haldusasjas 3-10-906 on tõendatud, et kaebaja sooritas ülalkirjeldatud õigusrikkumise. Tema karistamine distsiplinaarkorras ülalnimetatud rikkumise eest oli õige. Jõustunud kohtulahendiga on tõendatud kaebaja süü õigusrikkumises, mille eest talle kohaldati VangS § 69 alusel täiendavad julgeolekuabinõud ning seega on Tartu Vangla 14.01.2010.a käskkiri nr 1-4/96 õiglane. Nimetatud käskkiri vastab HMS §-le 54 ja on õiguspärane. Kohus leiab, et vastustajal oli õigus kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid kaebaja suhtes ja neid kohaldati seaduslikul alusel, kaebaja süüline raske õigusrikkumise sooritamine on täielikult tõendatud. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.