KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2010, Tallinn Haldusasja numbrid 3-10-2746 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tol

§ 30lg 2 p 1; § 471 lg 1).

ASJAOLUD

1. 22.10.2010 saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi maksuhaldur) taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Taotleja palub anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 361 965 krooni J. Z.i nimel kinnistusraamatus registreeritud kinnistule ja käsutamise keelumärke seadmiseks I. Z.i nimel registreeritud sõiduvahendile. Maksuhaldur selgitas, et taotluse esitamise aluseks on maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 136¹ lg 1, mille kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud.
2. Talija Service OÜ-le (registrikood 10264734) koostati 17.11.2009 maksuotsus nr 12.2-3/
3. Maksuhaldur kontrollis äriühingu käibe- ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust seoses Talija Service OÜ ja Tibonik OÜ vaheliste tehingutega perioodil november 2006 kuni jaanuar
4. Maksuhaldur leidis, et Talija Service OÜ kajastas oma raamatupidamises tegelikult mittetoimunud tehingute kohta vormistatud arveid. Maksuhaldur märgib, et Talija Service OÜ on teinud Tibonik OÜ nimel väljastatud arvete alusel väljamakseid Tibonik OÜ-le, tõendamata, mille eest ta nimetatud osaühingule tegelikult maksis. Maksuhaldur tuvastas jõustunud maksuotsusega, et Talija Service OÜ on oma raamatupidamises ja maksuarvestuses maksustamisperioodil november 2006 kuni jaanuar 2008 kajastanud Tibonik OÜ nimel väljastatud arveid kokku summas 831 192 krooni. Maksuhaldur tegi kindlaks, et Talija Service OÜ ja Tibonik OÜ vahel reaalseid tehinguid toimunud ei ole ja samuti ei ole tõendatud tehingute toimumine Talija Service OÜ ja Tibonik OÜ vahel Tibonik OÜ nimel väljastatud arvete alusel. Maksuhaldur käsitleb eeltoodust tulenevalt summat 831 192 krooni Talija Service OÜ ettevõtlusega mitteseotud kuluna, millelt tuleb tasuda tulumaksu 235 173 krooni.
5. Maksuhaldur tegi kindlaks, et Tibonik OÜ-l on varifirmale iseloomulikud tunnused: äriühing ei asu äriregistris registreeritud aadressil, juhatuse liige K. U. ei ole teadlik äriühingu majandustegevusest ning ei ole volitanud kedagi enda nimel tegutsema, samuti ei ole Tibonik OÜ kontrollitaval perioodil deklareerinud töötajatele tehtud väljamakseid. Tibonik OÜ-l puudus käibemaksuga maksustatav käive ja ta ei ole Talija Service OÜ-le arvel näidatud kaupa müünud, seega ei ole Talija Service OÜ saanud ka kaupa osta Tibonik OÜ-lt. Tibonik OÜ pangakontodele SEB Pank AS-is ja Swedbank AS-s laekus kontrollitaval perioodil paljudelt äriühingutelt umbes 17 miljonit krooni. Pangakontode andmetel on enamus laekunud rahast välja võetud deebetkaartidega pangaautomaatidest. Maksuhaldurile antud seletuses märgib K. U., et Tibonik OÜ juhatuse liikmeks sai ta seetõttu, et võõras mees pakkus talle igakuiselt 500 krooni teenimise võimalust juhatuse liikmeks olemise eest. K. U. mainis, et tal ei olnud mingeid töökohustusi Tibonik OÜ-s, ta ei olnud suhelnud Talija Service OÜ-ga, ei ole väljastanud arveid Talija Service OÜ-le, ei ole neid allkirjastanud, samuti ei kinnita tehingute toimumist Talija Service OÜ-ga. Talija Service OÜ juhatuse liikme I. Z.i seletustest ei selgu, kuidas ta leidis äripartneri Tibonik OÜ, kes esindas Tibonik OÜ-d ja müüs kaupa Tibonik OÜ nimel. Eeltoodust jõudis maksuhaldur järeldusele, et Tibonik OÜ ei tegutsenud reaalselt.
6. Maksuhaldur on tuvastanud, et Talija Service OÜ juhatuse liikmeks perioodil 19.09.1997 kuni 19.07.2001 oli G. T., alates 12.01.2005 kuni 25.11.2005 oli juhatuse liikmeks J. Z.i ning alates 25.11.2005 kuni käesoleva ajani on juhatuse liikmeteks J. Z.i ja I. Z.i. Maksuotsusega nr 12.23/4467-2 määrati Talija Service OÜ-le täiendavalt tasumiseks 361 965 krooni, sh käibemaksu 126 792 krooni ja ettevõtte tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 235 173 krooni. Riigikohus on lahendis 3-3-1-74-09 märkinud, et maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab oma olemuselt olla ainult tahtlik. Talija Service OÜ maksuvõla sissenõudmiseks tegi maksuhaldur 22.12.2009, 25.01.2010 ja 19.03.2010 teinud AS-le Swedbank, AS SEB Pank, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, AS Eesti Krediidipank ja Danske Bank AS Eesti filiaalile korraldused, millega kohustas krediidiasutusi arestima Talija Service OÜ arvelduskontod. Kuna maksuhalduri täitetoimingute tulemusel ei õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda, pöördus maksuhaldur 19.03.2010 täitmisavaldusega kohtutäitur Priit Petteri poole, kuid ka kohtutäituri sissenõudmistoimingute tulemusena ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda.
7. Elektroonilise kinnistusraamatu, ehitisregistri, laevakinnistusraamatu ja liiklusregistri andmetel ei kuulu Talija Service OÜ-le kinnistuid, ehitisi, sõidukeid, laevu ega väikelaevu. Samuti ei ole Eesti Patendiameti elektroonilisest andebaasist nähtuvalt Talija Service OÜ nimele 2 registreeritud pante, leiutisi ega kaubamärke. Maksuhaldurile ei ole teada muud vara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlg sisse nõuda. Talija Service OÜ esitas 30.08.2010 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse Talija Service OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus võttis 02.09.2010 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermeti. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on Talija Service OÜ maksejõuetu äriühing, kellel puudub igasugune vara ning teadaolevad kohustused on kokku vähemalt 1 956 764 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Talija Service OÜ majandustegevuse raskused ning pankrotiavalduse hilinemisega esitamine on tingitud eelkõige juhatuse liikmete vääradest majandus- ja investeerimisotsustest.
8. Maksuhaldur algatas Talija Service OÜ juhatuse liikmete J. Z.i ja I. Z.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude Talija Service OÜ maksuotsustest tulenev maksuvõla summas 361 965 krooni tasumiseks. J. Z.i ja I. Z.i on äriühingu juhatuse liikmetena osalenud maksupettuses, mis on ka jõustunud maksuotsusega tõendatud ja on oma kohustuste mittetäitmisega põhjustanud maksuvõlgade tekkimise. Taotleja leiab, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võivad isikud asuda sundtäitmise vältimiseks võõrandama või pandiga koormama isiklikku vara. Taotleja leiab, et meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on J. Z.i omanduses registriosa nr 3864701, korteriomand xxxxxxx, Xxxxxxxxx xx-xx, suurusega 43,7m
9. Korteriomand on koormatud hüpoteekidega Swedbank AS kasuks kogusummas 867 000 krooni. Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasi alusel on I. Z.i omanduses Grand Cherokee (registrimärk XXXXXX). Sõidukil puuduvad keelumärked. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui J. Z.i ja I. Z.i on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 361 965 krooni ja valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 29

lg 1 kohaselt annab ja pikendab halduskohtunik seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks).

§ 29

lg 2 kohaselt esitab taotluse või avalduse loa andmiseks selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik (taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist.

§ 29

lg 3 näeb ette, et isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel, sama paragrahvi lg 4 sätestab korra, mille kohaselt halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

1. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja vastavust seaduse nõuetele leiab kohus, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on kinnitanud, et viib J. Z.i ja I. Z.i suhtes läbi maksumenetlust, mille tagajärjel koostatakse tõenäoliselt vastutusotsus. Maksuhalduri poolt on välja arvutatud ka rahalise nõude suurus, milleks on Talija Service OÜ-le jõustunud maksuotsusega tasumiseks määratud summa. Maksuhaldur on tuvastanud, et Talija Service OÜ on esitanud valeandmeid, mille eest vastutavad äriühingu juhatuse liikmed. Kohus leiab, et võttes arvesse taotluses esitatud põhjendusi on taotlejal 3 põhjendatud alus väitmaks, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võivad isikud asuda sundtäitmise vältimiseks võõrandama või muul viisil käsutama oma vara. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud väidete alusel seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt taotluse, andes taotlejale loa: 1) J. Z.i omandis olevale korteriomandile, registriosa numbriga 3864701, asukohaga Xxxxxxxxx xx-xx, xxxxxxx, hüpoteegi summas 361 965 krooni seadmise taotlemiseks; 2) I. Z.i omandis olevale
3. aasta sõidukile Jeep Grand Cherokee, numbrimärgiga XXXXXX, vastavasse registrisse käsutamise keelumärke kandmise taotlemiseks. Kadriann Ikkonen kohtunik 4