← Eesti

2-10-34900/13

2-10-34900 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-34900 Tsiviilasi OSÜHING NIKOLIZ väl

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2) Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni. Asjaolud 20.07.2010.a esitas OSAÜHING NIKOLIZ esindaja Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt osaühing on maksejõuetu. Võlgnikul majandustegevus lõppes alates 2007.a juulist, võlgniku kohustused moodustavad 58494 krooni ning võlgnikul puuduvad rahalised või varalised vahendid, et maksuvõlg tasuda. Viru Maakohus 22.07.2010.a määrusega võttis OSAÜHING NIKOLIZ avalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Tarmo Villman. Ajutine haldur on kohtule esitanud ajutise halduri aruande ning kohus on pankrotiavaldust arutanud 16.09.2010.a kohtuistungil. Pankrotihalduri aruande kohaselt tegeles võlgnik rõivaste jaemüügiga. Aktiivne majandustegevus (suleti kauplus) lõppes juulis 2007.a, võlgniku esindaja kinnituse kohaselt klientide vähesuse tõttu. Tegevust jätkati veel kuni 2009.aasta suveni, mil tegevus täielikult lõppes. Võlgniku viimane äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne on 2008.a. aruanne. Ajutise halduri hinnangul võlgniku raamatupidamist on peetud kuni 2008.a. põhiosas korrektselt, samas seda on peetud käsitsi, mistõttu on raamatupidamine raskesti jälgitav. 2009.aastast raamatupidamist ei peetud. Ajutise halduri hinnangul juhatuse liige kui tegevjuht ei ole järginud kõiki hoolsuskohustuse põhimõtteid. Võlgnikul hetkeks tegevus puudub, kehtivad lepingud puuduvad, puuduvad võimalused tegevuse jätkamiseks. Andmed võlgniku vara ja kohustuste kohta: Võlgniku varaline olukord on toodud 04.08.2010.a seisuga. Võlgniku esindaja ei ole suutnud esitada bilanssi, kasumiaruannet, rahavoo aruannet ega 2009.a majandusaasta aruannet (põhjendanud seda piisava oskuse puudumisega endal ja ka rahaliste vahendite puudumisega raamautupidajale tasumiseks). Haldur samuti iseseisvalt kogunud infot võlgniku vara ja võlgade kohta. Võlgniku varad: Raha pangaarvetel 15 krooni, (millest 15 krooni on broneeritud panga poolt kaardi hooldustasudeks). Muud varad (põhivarasid) ei ole. Ajutise haldur arvates konservatiivselt hinnatuna reaalselt varasid 0 krooni. Võlgniku kohustused: Võlgniku pankrotiavalduses esitatu kohaselt peamiseks võlausaldajaks on Maksu- ja Tolliamet. Pankrotiavalduse menetluses on võlgnik täpsustanud oma kohustustega seonduvat, võlgnevused on: Maksu- ja Tolliamet, kellele 04.08.2010.a seisuga põhivõlg 39583,07 krooni ja arvestuslikud intressid 14007 krooni, kokku 53590 krooni. Võlgnevus on tekkinud maksude tasumata jätmisest. 2

(5)2-10-34900 Võlgnikul veel võlad: Narva Arenduse ja Ökonoomika amet, reklaamimaks 3032 krooni, kohtutäitur Krista Järvet, kohtutäituri tasu 1596 krooni, kohtutäitur Terje Tšapis, kohtutäituri tasu 6818 krooni, Agitaator OÜ arve 2180-JV 590 krooni. Võlgniku esitatu kohaselt muud kohustused puuduvad, ajutine haldur ei ole tuvastanud muude kohustuste olemasolu. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt kohustusi 04.08.2010.a seisuga summas 65312 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Arvamus võlgniku maksevõime kohta: Pankrotihalduri hinnangul võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, võlgniku netovara on negatiivne. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varad ei kata pankrotimenetluse kulusid. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest: Võlgnik tegeles riiete jaekaubandusega. Tegemist väikeettevõttega, mis „suruti“ kohalikult jaekaubandusturult välja seoses suurte jaemüügikettide tulekuga Narva. Võlgniku esitatu kohaselt: Maksejõuetuseni viisid asjaolud, et puuduvad rahalised vahendid maksuvõla tasumiseks. Ajutine haldur arvamusel, et see ei saa olla maksejõuetuse põhjus, vaid tagajärg. Arvatavalt maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et tegevus oli kahjumlik. Kahjumlikus tulenes tihedast konkurentsist. Ajutine haldur samas ei välista maksejõuetuse põhjusena järgnevat asjaolu (seda vastavalt võlgniku 23.08.2010. seletuskirjale): Võlgniku juhatuse liige ei ole täinud juhatuselt oodatavat hoolsuskohustust. Juhatuse liige võimaldanud äriühingute rahaliste vahendite vargust, seda hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu. Puuduvad muud kinnitused (kui juhatuse liikme enda kinnitatu), et on toimunud äriühingu rahaliste vahendite vargus. Juhatuse liige on esitanud 23.08.2010.a. ajutisele pankrotihaldurile kirjaliku seletuse (vene keelne originaal lisatud, tõlge alljärgnev) Selgitus 2008.a lõpus oli OÜ Nikoliz rahaliste vahendite jääk kassas 44318 EEK. Mina sõitsin mai kuus kauba järele, võtsin kassaraha ja enda raha 50000 eek, et osta kaupa St.Peterburgi turult. Turule jõudes mind varastati paljaks, kuid kahjuks miilitsasse ma ei pöördunud, kuna oli kõvasti löödud, ma ei teadnud kuidas tagasi tulla. Ma ei planeerinud firmat pankroti lasta ja mõtlesin laenata ja panna need raha sisse, kuid ei suutnud Allkiri (S) 23.08.2010. Ajutine haldur arvamusel, et maksejõuetuse põhjused tulenevad juhtimisvigadest. Juhatuse liikme vastu on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue summas 44318 krooni. Käesolevaks hetkeks ei ole ajutine halduri tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku 3
(5)2-10-34900 osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Juhatuse liikme vastu kahjuhüvitise nõudest reaalse raha saamise on ebatõenäoline või siis väga pikaajaline protsess. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid ja tulemuslike tagasivõitmiste esitamise võimalusi käesolevas pankrotimenetluses. Tagasinõuete esitamise võimalusena võib ka käsitleda nõudeõigust juhatuse liikme vastu kassas puudunud raha osas summas 44318 krooni (samas, kui selgub et raha on ikkagi varastatud, siis on võimalik esitada nõuet juhatuse liikme vastu seoses hoolsuskohustuse mitte täitmisega). Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest, samas püsiv maksejõuetus võib tuleneda selgetest juhtimisvigades. Ajutisel halduri hinnangul puuduvad võimalused reaalsete tulemitega (st raha laekumisega pankrotipessa) tagasivõitmise nõuete ja kahju hüvitamise nõuete esitamiseks. Menetluse käik Kohus on tsiviilasja arutanud 23.09.2010.a kohtuistungil. Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja oma avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi ettekande juurde. Palus määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deposiidi. Kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summa, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. 23.09.2010.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku OSAÜHING NIKOLIZ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 35000 krooni hiljemalt 07.10.2010.a. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Kohtumääruse põhjendused

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri 4

(5)2-10-34900 kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid ega võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Samuti ei ole pankrotihaldur tuvastanud selgeid ja tulemuslike tagasivõitmise esitamise võimalusi pankrotimenetluses. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige I Z.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmiseks 12 tundi ning palub välja mõista võlgnikult ajutise halduri tasu 12000 krooni (lisandub sotsiaalmaks) ja pankrotimenetluse teenindamise kulud 2500 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud ning tuleb määrata ajutise halduri tasu 12000 krooni (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis 2500 krooni. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb tasu summas 6200 krooni (lisandub sotsiaalmaks) kooskõlas

§ 23lg 4 hüvitada riigi vahenditest. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.