← Eesti

3-08-2078/77

Obsah (6)§ 1§ 3§ 32§ 35§ 2§ 31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Virgo Saarmets ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2

§ 1

kohaselt on selle seaduse eesmärgiks tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle.

§ 3

lg 1 kohaselt on avalik teave mistahes viisil ja mistahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.

§ 32

lg 1 p 3 sätestab, et veebilehte pidav asutus avaldab veebilehel päevakohast teavet ning ei või avalikustada veebilehel teavet, mis on vananenud, ei vasta tegelikkusele või eksitab; 2

(12)3-08-2078 3) tunnistaja T. Metsma ütluste kohaselt kutsus kaebaja
  1. jaanuari
  2. a lõuna ajal tunnistaja oma autosse, kus toimus ca 45 minuti pikkune vestlus, mida tunnistaja ei lindistanud. Tunnistaja lindistas kaebaja teadmata sama päeva õhtul pärast tööpäeva toimunud vestluse, kus oli juttu sellest, et tunnistaja kutsuks kokku valimiskomisjoni ja tühistaks eelneva valimiskomisjoni otsuse, mille alusel kaebaja volikogu liikmete seast välja arvati, ja kui tunnistaja seda teeb, siis pakutakse talle linnasekretäri ametikohta. Tunnistaja rääkis sellest Loksa linnapea H. Lootsmannile. Lindistuse andis tunnistaja advokaadi kätte hoiule. Tunnistaja R. L. ütluste kohaselt ei pidanud ta kaebaja ja T. Metsma vahel toimunud vestlust privaatvestluseks, vaid kahe ametiisiku vaheliseks vestluseks. R. L. luges vestluse stenogrammi, mille andis talle tema mäletamist mööda linnapea, lindistust ta ei kuulanud. Tunnistaja R. L. koostas
  3. jaanuari ja
  4. veebruari
  5. a pressiteated ning kooskõlastas need linnapea ja linnavalitsuse liikmetega; 4)
  6. detsembri
  7. a pressiteates märgitakse, et
  8. novembril
  9. a alustati menetlust kriminaalasjas nr 07230101448 KarS § 201 lg 1 tunnustel selles, et on omastatud Loksa linnale kuuluv vara. Põhja Politseiprefektuuri
  10. aprilli
  11. a vastuses kohtu päringule teatati, et nimetatud kriminaalasjas alustati menetlust KarS § 201 lg 1 tunnustel Loksa linnale kuuluva vara omastamise fakti suhtes. Sellest teavitati kirjalikult ka Loksa linnapea H. Lootsmanni. Kohus möönab, et kõnealuse pressiteate pealkiri on ebatäpne, kuid teates endas tsiteeritakse Põhja Politseiprefektuuri
  12. detsembri
  13. a teatist, millest on näha, et kriminaalmenetlust alustati kuriteo fakti (linnale kuuluva vara omastamise), mitte konkreetsete isikute suhtes. Seda kinnitab ka Põhja Politseiprefektuuri
  14. novembri
  15. a kiri, mille kohaselt alustati menetlust Loksa linnapea avalduse alusel KarS § 201 lg 1 tunnustel selles, et on omastatud linnale kuuluv vara, O. Gogini suhtes menetlust ei alustatud. Kui kaebaja leiab, et pressiteate pealkirjas sisalduv faktiline ebatäpsus riivab tema au ja väärikust, võib ta pöörduda hagiga maakohtusse oma õiguste kaitseks. Samuti on tal õigus pöörduda veebilehe pidaja poole ebatäpsuse parandamiseks ning keeldumise korral esitada kohustamiskaebus; 5) kaebaja on pöördunud Harju Maakohtusse hagiga H. Lootsmanni vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja moraalse kahju nõudes.
  16. septembril
  17. a tehti teatavaks kohtuotsuse resolutiivosa tsiviilasjas nr 2-07-17291 hagi rahuldamata jätmise kohta. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel võimaldas kohus pooltel pidada läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks ja teatas, et kompromissi mittesaavutamisel teeb kohus motiveeritud otsuse teatavaks
  18. oktoobril
  19. a. Eeldatavasti ei ole kaebaja ise olnud huvitatud motiivide teadasaamisest, kuna on oodanud nii pikka aega nende avalikustamist, või siis on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest; 6) tunnistajana ütlusi andnud Loksa Linnavalitsuse endise avalike suhete juhi R. L. sõnul tuli Postimees-online toimetajalt järelepärimine kaebaja kodu läbiotsimise kohta, mispeale R. L. helistas kaebajale, kes ei vastanud selle kohta midagi ega kommenteerinud seda infot. L. kinnitusel oli ta veendunud, et rääkis kaebajaga. Kohtul pole alust tunnistaja ütluste õigsuses kahelda. Seega avaldati vaidlusalused pressiteated kooskõlastatult linnapea ja linnavalitsuse liikmetega. Avaldamise hetkel ei olnud neis avaldatud teave vananenud ja kui kaebaja leidis, et andmed on ebatäpsed või eksitavad vms, oli tal võimalik nõuda nende parandamist või kodulehelt eemaldamist (kustutamist) vahetult veebilehe pidajalt või kohtu kaudu. Käesolev kaebus on tuvastamiskaebus, mille rahuldamine ei tooks kaasa õiguslikke tagajärgi kaebajale ega ka vastustajale. Vaidlustatud pressiteadete osas ei muutuks midagi. Tuvastamiskaebuse rahuldamine annaks vaid õiguse kahjunõude esitamiseks, kuid kaebaja peab ka selgitama, milliseid samme on ta astunud kahju tekkimise ärahoidmiseks; 7) vastustaja poolt välise õigusabi tellimine ei olnud põhjendatud. Tegemist ei ole küsimusega, mis väljuks haldusorgani igapäevase tegevuse raamest (HKMS § 93 lg 5). Lisaks oleks 3
(12)3-08-2078 menetluskulude väljamõistmine kaebajalt selles asjas ebamõistlik (HKMS § 92 lg 10). Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Oleg Gogini apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) vastustaja avalikustas kaebaja kohta eksitava avaliku teabe.

§ 32

lg-te 2 ja 3 kohaselt avaldab veebilehte pidav asutus veebilehel päevakohast teavet ning ei või avalikustada veebilehel teavet, mis on vananenud, ei vasta tegelikkusele või eksitab.

§ 3

lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega avaldatakse Loksa linna veebilehel ainult teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud avalikku teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.

  1. detsembri
  2. a pressiteates avalikustati teave, et kaebaja tegevuse suhtes on alustatud kriminaalmenetlus. Vastustaja ei ole esitanud kohtule teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teavet, millest tuleneks selline avalik teave. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et teave, nagu oleks kaebaja suhtes alustatud kriminaalmenetlus, on lihtsalt ebatäpsus. Tegemist on faktiväite, mitte ebatäpsusega. Samas pressiteates avaldatud Põhja Politseiprefektuuri
  3. detsembri
  4. a teatis ei lükka ümber teavet, nagu oleks kriminaalmenetlus alustatud kaebaja tegevuse suhtes. Teave on eksitav ja sellise eksitava teabe avaldamisega rikuti kaebaja õigusi, kahjustati tema au ja mainet.
  5. jaanuari ja
  6. veebruari
  7. a pressiteadetes avalikustati teave, nagu oleks kaebaja teinud T. Metsmale ettepaneku parema ja suurema töötasuga ametikoha eest kutsuda kokku valimiskomisjon, et taastada viivitamatult kaebaja volitused. Vastustaja ei ole esitanud kohtule teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teavet, millest tuleneks selline avalik teave. Seega on selline teave eksitav ja eksitava teabe avaldamisega rikuti kaebaja õigusi ning kahjustati tema au ja mainet; 2) vastustaja rikkus kaebaja õigusi seoses väärteomenetluse ja kriminaalmenetluse asjaolude avalikustamisega.

§ 35

lg 1 p 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe kuni asja kohtusse esitamiseni, kuid mitte kauemaks kui aegumistähtaja lõpuni. Vastustaja pressiteadetes on avalikustatud kriminaal- ja väärteomenetluses kogutud teave kaebaja kohta ning sellega on rikutud kaebaja õigust tema isikuandmete mitteavalikustamisele. Väärteo- ja kriminaalmenetluse asjaolude avalikustamisega rikkus vastustaja ka IKS § 24 ja § 4 lg 3 p 7 ning seega ka kaebaja õigust tema delikaatsete isikuandmete mitteavalikustamisele; 3) PS § 13 kohaselt kaitseb seadus igaüht riigivõimu omavoli eest. Loksa Linnavalitsus on omavalitsusüksuse haldusorgan, kes teostab võimu Loksa linnas. Linnavalitsuse pädevusse ei kuulu kaebaja tegevuse kajastamine, tema toimingutele hinnangu andmine või nende kommenteerimine seoses väärteomenetluse ja kriminaalmenetlusega või seoses kaebaja vestlusega linnavalitsuse ametnik T. Metsmaga. Seadusest ei tulene linnavalitsusele õigust ega kohustust kaebaja toiminguid kirjeldada, anda tema tegevusele halvustavaid hinnanguid ja avalikustada andmeid. Linnavalitsuse tegevus – avaliku võimu kasutamine isiku kiusamiseks, avalikustades pressiteates teda halvustavaid andmeid – on õigusvastane. Selline tegevus on vastuolus ka KOKS §-ga 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse põhimõteteks igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas või linnas ning seaduste järgimine 4

(12)3-08-2078 oma ülesannete ja kohustuste täitmisel. Vaidlustatud pressiteadetes kaebaja kohta andmete avalikustamine on ilmselge omavoli, mille vastu on kaebajal õigus saada kohtulikku kaitset; 4) vastustaja rikkus kaebaja põhiõigust eraelule. Kaebaja toimingud on tema eraelu ja vastustajal puudub õigus anda kaebaja toimingutele hinnanguid või neid avalikustada linna avalikul veebilehel. Linnavalitsuse ametnik T. Metsmaga kohtus kaebaja õhtul oma sõiduautos (eravalduses), kus T. Metsma salvestas salaja vestluse diktofonile, kusjuures salajane salvestamine oli eelnevalt kooskõlastatud linnapeaga. Seejärel avalikustati vestluse kokkuvõte
  1. jaanuari ja
  2. veebruari
  3. a pressiteadetes. Selline linnavalitsuse tegevus on omavoli. Avalikustades salaja salvestatud vestluse kokkuvõtte linna veebilehel, rikkus vastustaja kaebaja põhiõigust eraelule; 5) rikutud on kaebaja õigust isikuandmete kaitsele. IKS § 11 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul. Kõigis vaidlustatud pressiteadetes avalikustati kaebaja isikuandmed, ehkki kaebaja ei ole oma isikuandmete töötlemiseks nõusolekut andnud. IKS § 22 (kuni
  4. jaanuarini 2008 kehtinud redaktsioonis § 32) kohaselt on andmesubjektil õigus pöörduda kohtu poole, kui ta leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi. Seega rikkus vastustaja kaebaja isikuandmeid avalikustades kaebaja subjektiivseid õigusi; 6) kohtu väitel pole kaebaja selgitanud, milliseid samme on ta astunud kahju tekkimise ärahoidmiseks. Sellist nõuet seadusest ei tulene. Kahju tekkis pressiteadete avalikustamise hetkel ja seega ei olnud kaebajal võimalik kahju tekkimist ära hoida. Põhjendamatu on kaebuse rahuldamata jätmine väitega, et kaebajal oli võimalik nõuda pressiteadete parandamist või kodulehelt eemaldamist vahetult veebilehe pidajalt või kohtu kaudu. Kaebuse eesmärgiks on hilisema kahjunõude esitamine. Kahju oli tekitatud teadete avalikustamise hetkel ja seega pole kahju tekitamise hetk seotud hilisema võimaliku nõudega pressiteateid parandada või eemaldada; 7) põhjendamatu on kaebuse rahuldamata jätmine väitega, et kaebaja võib pöörduda oma õiguste kaitseks maakohtusse, kui ta leiab, et pressiteate pealkirjas sisalduv teave kriminaalmenetluse alustamise kohta riivab tema au ja väärikust. Kaebajal on õigus pöörduda vastustaja või halduskohtu poole kahjunõudega ning ta kavatseb esitada edaspidi nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Sellise põhjendatud huviga halduskohus nõustus ja algatas menetluse; 8) halduskohtu viide Harju Maakohtu tsiviilasjale nr 2-07-17291 on asjakohatu ja kohtu järeldus, nagu oleks kaebaja nõustunud selles asjas kohtuotsuse resolutsiooniga, on meelevaldne. Kohtuotsuse kirjeldavat ja motiveerivat osa ei ole veel avaldatud. Kaebaja ei ole kõnealuse otsuse apelleerimise soovist loobunud.
  5. Vastustaja kirjalikus vastuses paluti lõpetada haldusasja menetlus või jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kaebajalt välja vastustaja menetluskulud. Vastuväited apellatsioonkaebusele: 1) kaebaja tõlgendab valesti avaliku teabe seadust, omistades selle sätetele jätkuvalt tähenduse, justkui oleks seaduse eesmärgiks ammendavalt sätestada teave, mida avalik võim võib avalikustada.

§ 1

kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus. Seaduse eesmärgiks ei ole piirata haldusorgani poolt isikutele informatsiooni edastamist, vaid vastupidi,

eesmärgiks on tagada, et kõik haldusorgani poolt loodav ja üldiseks kasutamiseks mõeldud avalik informatsioon oleks igaühele hõlpsasti ja piiranguteta kättesaadav. See ei välista aga haldusorgani õigust vahendada lisaks tema enda poolt loodud avalikule teabele ka teiste 5

(12)3-08-2078 isikute poolt loodud ja haldusorganile kättesaadavat muud teavet. Kaebaja leiab jätkuvalt, et vastustaja avaldatud informatsioon ei olnud avalik teave

mõttes. Sellega kaebaja möönab, et informatsiooni avaldamine, mille peale on esitatud kaebus, ei kuulu

reguleerimisalasse. Linnavalitsuse poolt pressiteate avaldamine, mis kaebaja hinnangul ei sisalda avalikku teavet, ei kuulu ühegi

§ 2lg-s 1 sätestatud reguleerimisala küsimuse alla.

Kuna kaebaja enese väiteid arvestades

pressiteadete avaldamist ei reguleeri, ei saa selle seaduse normidele tuginedes tuvastada ka teadete avaldamise õiguspärasust ega hinnata informatsiooni vastavust

normidele; 2) vastustaja leiab jätkuvalt, et asjas tuleb menetlus HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel lõpetada, sest vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebaja on ise väitnud, et pressiteadete avaldamine ei kuulu vastustaja pädevusse, st ei kuulu vastustaja avalik-õiguslike ülesannete hulka. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et otsustavaks on vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Halduskohtu pädevusse kuuluva avalik-õigusliku vaidlusega on tegemist vaid siis, kui kaebaja vaidlustab avalik-õiguslikku valdkonda kuuluvat küsimust. Kuna teadete avaldamine ei ole käsitletav avalik-õiguslike ülesannete täitmisena, ei ole ka nendega seotud vaidlused avalikõiguslikud. Seega ei kuulu Loksa linna kodulehel avaldatud teadete õiguspärasuse üle toimuv vaidlus halduskohtu pädevusse. Kaebaja eesmärgiks on oma au ja maine kaitse väidetavalt teda halvustavate ja ebaõigete teadete avaldamise vastu. Vastustaja ei ole teateid avaldanud avalik-õiguslikke ülesandeid täites ja ka ei sisalda teated informatsiooni vastustaja avalikõiguslike ülesannete täitmise kohta. Üksnes asjaolu, et teated on avaldanud vastustaja, ei muuda vaidlust haldusvaidluseks. Asjas pole vaidlustatud ühtki haldustoimingut ega –akti, mistõttu ei ole tegemist haldusvaidlusega; 3) pressiteated ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Väidetavalt rikub kaebaja õigusi

  1. detsembri
  2. a pressiteate pealkirjas sisalduv, mille kohaselt alustati kaebaja tegevuse suhtes kriminaalmenetlust, kuna ei eksisteeri jäädvustatud või dokumenteeritud teavet nimetatud asjaolu kohta. Väidetavalt on kohus leidnud ebaõigesti, et pealkiri on eksitav. Kaebaja arvates on tegemist faktiväitega. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et
  3. detsembril
  4. a avaldatud informatsioon oli õige ja vastustajal oli õigus seda avaldada. Pressiteatele eelnesid alljärgnevad sündmused. Linnavolikogu esimehe ametiülesannete täitmiseks ostis kaebaja videokaamera ja muud tarvikud ning esitas linnavalitsusele kinnitamiseks avansiaruande, mille alusel kanti raha talle üle. Lisaks ostis kaebaja linnavalitsuse nimele sülearvuti ja koti, mille eest tasus linnavalitsus. Linnapea ametiülesannete täitmiseks ostis A. Kaarmann linnavalitsuse nimele sülearvuti. Ostetud esemed jäid kaebaja ja A. Kaarmanni kätte. Ühtki kokkulepet linnale kuuluva vara isiklikuks kasutamiseks andmise kohta sõlmitud ei ole. Linnavolikogu
  5. septembri
  6. a otsustega avaldati kaebajale kui linnavolikogu esimehele ja A. Kaarmannile kui linnapeale umbusaldust. Linnavolikogu
  7. veebruari
  8. a otsustega avaldati neile umbusaldust korduvalt. Linnavolikogu
  9. septembri
  10. a otsuse nr 42 p-ga 6 kohustati A. Kaarmanni üle andma teenistuse tõttu tema kätte usaldatud vara. Linnavalitsuse
  11. jaanuari
  12. a kirjas nõuti kaebajalt ja A. Kaarmannilt neile üleantud vara tagastamist hiljemalt
  13. jaanuariks
  14. a, mida nad ei teinud.
  15. novembril
  16. a, kui vastustaja esitas kuriteoteate linnavara võimaliku omastamise kohta, olid loetletud esemed kaebaja ja A. Kaarmanni käes, kes keeldusid neid linnavalitsusele tagastamast, mille tulemusena oli linnavalitsusele tekkinud puudujäägi näol varaline kahju 35 147 krooni. Kaebaja käitumise tõttu oli vastustaja õigustatud ja avaliku võimuna ka kohustatud kuriteokaebust esitama KarS § 201 tunnustele vastava teo ilmnemise tõttu. Reageerides ebaadekvaatselt vastustaja
  17. jaanuari
  18. a kirjale, andis kaebaja ise alust arvata, et tegemist on KarS § 201 sätestatud kuriteo tunnustega. Kuna vastustaja kirjeldas kuriteoteates neid asjaolusid, on selge, et kriminaalmenetlust alustati just kaebaja ülalkirjeldatud tegevuse suhtes. Seega on õige vaidlustatud teate pealkirjas avaldatud informatsioon, et kaebaja tegevuse suhtes algatati kriminaalmenetlus. 6

(12)3-08-2078 4) väidetavalt rikuti kaebaja õigusi ka
  1. jaanuari ja
  2. veebruari
  3. a avaldatud informatsiooniga, mille kohaselt tegi kaebaja T. Metsmale ettepaneku parema ja suurema töötasuga ametikoha eest kutsuda kokku valimiskomisjon, et taastada viivitamatult kaebaja volitused. T. Metsma kinnitas kohtus vande all, et tema ja kaebaja vahelises vestluses oli juttu sellest, et tunnistaja kutsuks kokku valimiskomisjoni ja tühistaks valimiskomisjoni eelneva otsuse, mille alusel kaebaja volikogu liikmete seast välja arvati, ning kui ta seda teeb, siis pakutakse talle linnasekretäri ametikohta. Seega on halduskohtus üle kuulatud tunnistaja ütlustega informatsiooni tõesus tõendatud. Kaebaja pole väitnud, et vestlust poleks toimunud või et vestluse sisu poleks see, mida tunnistaja on öelnud. Tõene informatsioon ei saa olla eksitav ja selle avaldamine ei ole õigusvastane; 5) väide, et vastustaja pidanuks pressiteadetes sisalduva väärteo- ja kriminaalmenetlust puudutava teabe tunnistama

§ 35

lg 1 p 1 alusel asutusesiseseks teabeks, ei tulene seadusest ja vastustaja tegevus politsei toimingute kajastamisel ei olnud ebaseaduslik. On tavapärane, et avaldatakse teateid kriminaalmenetluse alustamise, kahtlustuse esitamise, ülekuulamise, kohtuistungi ja muu kohta. Keelatud on nimetada kedagi kurjategijaks enne, kui jõustunud on süüdimõistev kohtuotsus. Väärteo- või kriminaalmenetluses kogutud teabe avaldamise keeld on menetlejale ja isikule, kellele on menetleja keelanud teabe avaldamise. Vastustaja ei ole süüteo menetleja ja ta ei ole saanud teavet kriminaal- ega väärteomenetluses. Avaldatud teave ei ole kriminaalmenetluses kogutud teave. Tööülesannete täitmisel toime pandud kuriteokahtlusega teo puhul pole tööandjal ega isikul endal kohustust seda saladuses pidada; 6) väidetavalt on vastustaja pressiteadete avaldamisel omavolitsenud ja ei ole taganud kaebajale kaitset omavoli vastu. Väidet omavoli kohta põhjendab kaebaja sellega, et avaldatu ei kuulu vastustaja pädevusse. Selline seisukoht on ekslik. Nagu märgitud, ei keela

vastustajal informatsiooni avaldamist oma kodulehel. Pole teada ka muud õigusnormi, mis seda keelaks. Seega pole vastustaja käitunud õigusvastaselt ega omavoliliselt; 7) ekslik on väide, et kaebaja ja T. Metsma vahel toimunud vestluse sisu avaldamine

  1. jaanuari ja
  2. veebruari
  3. a pressiteadetes rikub kaebaja õigust eraelule. Kaebaja oli vestluse ajal tegevpoliitik, kes oli aktiivne kohalikus poliitikaelus. Vaadeldavad sündmused on tingitud asjaolust, et kohalik poliitik soovis, et linnaametnik muudaks enda otsust. Seega käitus poliitikust kaebaja poliitilistel eesmärkidel – ta soovis muuta poliitiliste jõudude tasakaalu Loksa linnas. Poliitikuna poliitilistel motiividel käitudes ei laiene kaebaja toimingutele eraelu saladuse ja kaitstuse põhimõtted. Demokraatia eelduseks on poliitikute tegemiste avalikkus. Valijad saavad poliitikute tegevusele anda hinnanguid vaid siis, kui nad teavad nende käitumist; 8) isikuandmete õigustamatut avaldamist väites ei ole kaebaja viidanud, milliseid konkreetseid isikuandmeid vastustaja kaebaja arvates õigustamatult avalikustas. Alusetu väide tuleb jätta tähelepanuta; 9) kaebajal puudub õigustatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja peab põhjendamatuks kohtu seisukohta, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, kuna kaebajal oli võimalik nõuda pressiteadete parandamist või kodulehelt eemaldamist (kustutamist) vahetult veebilehe pidajalt või siis kohtu kaudu. Kaebaja leiab, et ta on esitanud kaebuse seoses sooviga esitada kahjunõue ja kahju tekkis väidetavalt teadete avaldamise hetkel, mistõttu ei saanud ta kahju ära hoida. Need seisukohad on väärad. Kohus märkis õigesti, et kaebaja ei ole selgitanud, mida ta on teinud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja miks asus ta oma õigusi kaitsma alles aasta ja 10 kuud pärast väidetavalt tema õigusi rikkuvate pressiteadete avaldamist. Tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi olemasolu. Kuna kaebaja on oma õigustatud huviks nimetanud kahjunõude esitamist tulevikus, pidi kohus 7

(12)3-08-2078 kaebuse lubatavuse hindamisel kontrollima, kas kahju hüvitamise nõue on võimalik ja kas sellise nõude esitamine on perspektiivne. RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt eeldab selle seaduse alusel kahju hüvitamine, et kahju on tekitatud avalik-õiguslikus suhtes. Lisaks puudub isikul õigus nõuda kahju hüvitamist, kui tema õigusi on võimalik kaitsta või taastada toimingu lõpetamise või toimingu sooritamisega. Nagu juba märgitud, ei ole vaidlustatud teadete avaldamine vastustaja avalik-õiguslike ülesannete täitmine. Seega ei saanud nende avaldamisega tekitada kahju avalik-õiguslikus suhtes, mistõttu ei saa kahjunõue olla perspektiivikas ja kaebajal olla põhjendatud tuvastamishuvi. Lisaks pole kahjunõue võimalik seetõttu, et kaebajal oli võimalik nõuda vastustajalt teadete eemaldamist, mida ta ei teinud. Kahjunõuet ei saa põhjendatud huvina arvestada ka seetõttu, et kaebaja pole viidanud, kui suur kahju ja millistest asjaoludest tulenevalt on talle tekkinud. Seega tuleb eeldada, et mingit kahju ei tekkinud, mistõttu oleks hüvitamisnõue ka sel põhjusel ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajal ei ole enam kaebeõigust ka seetõttu, et ta aasta ja 10 kuu jooksul ühelgi viisil teadete avaldamisele ei reageerinud. Teadetele pika aja jooksul reageerimata jätmisega nõustus kaebaja teadete avaldamisega. Seega pole teated õigusvastased ega riku kaebaja õigusi; 10) asjas esitatud Tallinna Ringkonnakohtu
  1. aprilli
  2. a otsuses nr 3-07-2099 leiti, et O. Goginil puudub analoogses olukorras kaebeõigus. Tegemist oli ka käesolevat haldusasja puudutava lindistuse avalikustamisega vastustaja kodulehel. Ringkonnakohus leidis, et olukorras, kus kodulehel olevate andmete kustutamist nõuti alles 8 kuud pärast avaldamist, on kaebaja nõustunud andmete avalikustamisega; kohtusse pöördumise ajaks ei rikkunud vaidlusalune toiming enam kaebaja õigusi ja seega puudub O. Goginil kaebeõigus. Käesolevas asjas pöördus O. Gogin kaebustega kohtusse viidatud lahendis märgitust oluliselt pikema aja möödumise järel pressiteadete avaldamisest. Seega puudub kaebajal kaebeõigus ka käesolevas asjas.
  3. Asja arutamisel ringkonnakohtus toetas kaebaja oma apellatsioonkaebust, vastustaja esindaja palus selle rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Apellatsioonkaebuse väited ei anna lõppjäreldusena õige kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust.
  5. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et haldusasja menetlus tuleks lõpetada, kuna tegemist ei ole avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. HMS § 106 lg 1 näeb ette, et toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. RVastS § 1 lg-test 2 ja 3 tuleneb, et see seadus ei reguleeri õiguste taastamist ega kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes ning et kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt eraõiguslikus vormis tegutsedes. Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud kohaliku omavalitsusüksuse veebilehel pressiteadete avaldamise toimingud. Veebilehe pidamine ja seal teadete või andmete avaldamine on avalik-õiguslik ülesanne ja veebilehte pidades ei tegutse kohalik omavalitsusüksus eraõiguslikus vormis. Seda ka siis, kui veebilehel avaldatakse mittetõeseid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Kaebaja on vaidlustanud HMS § 106 lg 1 8
(12)3-08-2078 mõttes toimingud, täpsemalt haldusorgani teabetoimingud. Teabetoimingud on informatsiooni kogumine, töötlemine ja edastamine, sh informatsiooni väljapanek internetti. Tegemist ei ole eraõigusliku vaidlusega.
  1. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi hilisema kahju hüvitamise nõude ilmselge perspektiivituse tõttu ning juba sellel põhjusel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebusest ja vastusest sellele järeldub, et poolte arusaamist mööda on ka halduskohus kaebaja poolt esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmisele viidates pidanud silmas hilisema hüvitamisnõude ilmselget perspektiivitust ja seega tuvastamiskaebuse rahuldamise eelduseks oleva põhjendatud huvi puudumist. Halduskohtu otsuse põhjendustest seda üheselt järeldada ei saa, sest muuhulgas on kohtuotsuses märgitud, et kohus aktsepteerib kaebaja põhjendatud huvina kahjunõude esitamise soovi tulevikus ja peab kindlaks tegema kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise või selle puudumise. Riigikohtu praktikas on kavatsust tulevikus esitada kahju hüvitamise kaebus aktsepteeritud tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvina. Riigikohus on märkinud (lahendid nr 3-3-111-02; nr 3-3-1-88-09; nr 3-3-1-32-10), et haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse läbivaatamisel tuleb küll kontrollida põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise vastu, kuid selle küsimuse raames ei saa kohus anda hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta; seda saab teha vaid kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel. Riigikohus leidis, et kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Käesolevas asjas on kaebaja toonud põhjendatud huvina esile moraalse kahju, mis kaasnes tema eraelu puutumatuse väidetava rikkumise ning au ja maine väidetava kahjustamisega, hüvitamise nõude esitamise kavatsuse. Väidetavalt tekkis kahju pressiteadete avaldamise hetkel ning kaebajal ei olnud võimalik seda ära hoida. Selliseid asjaolusid arvestades ei saa järeldada kahjunõude ilmselget perspektiivitust ja vaidlustatud toimingute õiguspärasuse kontrollimise eelduseks oleva kaebeõiguse puudumist põhjendatud huvi näol. Teabetoiminguks võib olla ka pikaajaline vältav tegevus, näiteks interneti kaudu infole ligipääsu võimaldamine. Kuid sellise pikaajalise faktilise tegevuse saab jagada konkreetsemateks ja ajaliselt lühema kestusega toiminguteks. Olukorras, kus andmed avalikustati algselt isiku õigusi rikkudes, võib selline õiguste rikkumine aja jooksul ära langeda, näiteks kui isiku hilisemast tegevusest (asub sama teavet avalikustama koos omapoolsete hinnangutega) või tegevusetusest (teabe parandamise või avalikustamise lõpetamise nõudmata jätmisest) järeldub isiku nõustumine teabe avalikustamisega. Ringkonnakohus meenutab, et vastustaja osutatud Tallinna Ringkonnakohtu
  2. aprilli
  3. a otsusega nr 3-07-2099 lahendatud asjas oli tegemist O. Gogini kohustamiskaebusega Loksa linna veebilehelt
  4. jaanuaril
  5. a pressiteates „Kas äraostmiskatse?“ avaldatud kaebuse esitaja
  6. jaanuari
  7. a vestluse lindistuse ja lindistuse stenogrammi kustutamiseks. Ringkonnakohtu otsuse järeldus kaebeõiguse puudumisest tugineski seisukohale, et kohtusse pöördumise ajaks ei rikkunud vaidlusalune toiming enam kaebaja õigusi, sest andmete avalikustamise vaidlustamise ajaks oli kaebaja ise nõustunud nende avalikustamisega. Selle kohtulahendi järeldusi kaebeõiguse puudumise kohta ei saa üle kanda käesolevasse vaidlusesse, sest tegemist ei ole mitte kohustamis-, vaid tuvastamiskaebusega, ning asjaolu, et isiku õiguste rikkumine ei pruugi ajaliselt kesta kogu perioodi jooksul, mil infole ligipääsu võimaldatakse, ei tähenda, et isiku õigusi ei võidud rikkuda ja talle kahju põhjustada teabe 9
(12)3-08-2078 avalikustamise algperioodil. Sellist kahju ei pruukinud isikul olla enam võimalik esmaste õiguskaitsevahenditega (toimingu lõpetamise nõuetega) ära hoida ega kõrvaldada. 11.

§ 31

sätestab veebilehe pidamise kohustuse ja § 32 sätestab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse veebilehe pidamise nõuded.

§ 31

lg 2 näeb ette, et linna- ja vallavalitsus korraldab veebilehe pidamise oma linna või valla organite ja asutuste tegevuse kajastamiseks ja nende valduses oleva teabe avalikustamiseks.

§ 32

lg 1 p 2 sätestab, et veebilehte pidav asutus avaldab veebilehel päevakohast teavet ja sama lõike p 3 keelab avalikustada veebilehel teavet, mis on vananenud, ei vasta tegelikkusele või eksitab.

§ 2

lg 3 kohaselt kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele HMS sätteid, arvestades

erisusi. HMS ei sätesta erinõudeid teabetoimingutele, kuid sellised nõuded on tuletatavad haldusõiguse üldistest põhimõtetest ja

-st, isikuandmete avalikustamise osas ka IKS-st (vt IKS § 6). Esmaseks nõudeks linna või valla organite ja asutuste tegevuse kajastamisel ja nende valduses oleva teabe veebilehel avalikustamisel on üldsuse informeerimiseks edastatava teabe adekvaatsus. Väljastada ei tohi tegelikkusele mittevastavat ja eksitavat informatsiooni. Kaebaja seisukohaga, nagu tohiks kohalik omavalitsus veebilehel avaldada üksnes faktiväiteid, mida saab hinnata tõesteks ja mittetõesteks, ei saa nõustuda. Avalikustada võib ka mõistlikult põhjendatud või põhjendatavaid väärtushinnanguid, kui see on auditooriumi mõjutusmeetodina hädavajalik üldise kasu eesmärgil, oluliste väärtuste kaitsel või informatsiooni arusaadavuse tagamiseks.

  2. jaanuaril
  3. a avaldati Loksa linna veebilehel pressiteade „Loksa linnas on tegemist võimaliku ülesostmiskatsega“, kus kajastati O. Gogini suhtes väärteomenetluse alustamise fakti, mida pressiteatest nähtuvalt kinnitas Põhja Politseiprefektuuri pressiesindaja; Postimeesonline toimetaja päringut linnavalitsusele ja konstateeringut, et O. Gogin ei olnud nõus kommentaare andma. Samuti kajastati pressiteates Loksa linnasekretäri asendaja T. Metsma poolt linnapea H. Lootsmanile, uurimisorganile ja Harju Maakonna Valimiskomisjonile
  4. jaanuaril
  5. a O. Goginiga toimunud vestluste kohta avalduse ja kella 18-19 vahel toimunud vestluse kohta helisalvestise edastamist ning vestluse sisu.
  6. veebruaril
  7. a avaldati pressiteade „Loksa linna jurist esitas avalduse Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse algatamiseks“, kus märgiti, et kuna
  8. jaanuaril aset leidnud võimaliku ülesostmise katse suhtes Põhja Politseiprefektuuri majanduskuritegude talitus kriminaalmenetlust ei algatanud, esitas Loksa linna jurist T. Metsma
  9. jaanuaril kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Kaitsepolitseiametisse
  10. jaanuaril
  11. a politseist saadud teatise peale, millega jäeti kriminaalmenetlus alustamata. Pressiteates korrati
  12. jaanuari
  13. a teates väidetut O. Gogini ja T. Metsma
  14. jaanuari
  15. a kohtumisel räägitu kohta. Pressiteate lõpus on viide, et vestluse sisu leiab huviline linna koduleheküljelt uudiste arhiivist (avaldatud
  16. jaanuaril
  17. a). Need pressiteated ei sisalda ebaõigeid faktiväiteid, küll aga sisaldavad need teated kaebaja hinnangul tema mainet kahjustavaid väärtushinnanguid. Samuti peab kaebaja väärteo- ja kriminaalmenetluse andmete avaldamist vastuolus olevaks

§ 35lg 1 p-ga 1.

Kaebaja leiab, et vastustaja avaldas väärteo- ja kriminaalasja menetlusega seoses kaebaja delikaatseid isikuandmeid IKS § 4 lg 3 p 7 mõttes. 13. IKS § 4 lg 3 p 7 kohaselt on delikaatsed isikuandmed muuhulgas kriminaalmenetluses või muus õiguserikkumise väljaselgitamise menetluses kogutav teave enne avalikku kohtuistungit või otsuse langetamist õiguserikkumise asjas või juhul, kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid.

§ 35lg 1 p 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud 10

(12)3-08-2078 tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja avaldanud kaebaja delikaatseid isikuandmeid IKS § 4 lg 3 p 7 mõttes ega rikkunud ka

§ 35lg 1 p 1 nõudeid.

Vastustaja ei ole väärteo- ega kriminaalasja menetleja, kes peaks vastavas menetluses kogutud teabe tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Ka ei ole vastustaja avaldanud kriminaalmenetluses või muus õiguserikkumise väljaselgitamise menetluses kogutud teavet. Vastustajale teadaolevast menetluse alustamise faktist informeerimine pole vaadeldav menetluses kogutava või kogutud teabe avaldamisena.

  1. Väärtushinnanguks, mis väidetavalt rikub
  2. jaanuari ja
  3. veebruari
  4. a pressiteadete puhul kaebaja õigusi, on viide võimalikule ülesostmiskatsele ja hinnang, et kaebaja tegi linna jurist T. Metsmale ettepaneku parema ja suurema töötasuga ametikoha eest kutsuda kokku valimiskomisjon, et taastada viivitamatult kaebaja volitused volikogu liikmena. Rohkete kohtuvaidluste põhjal kohtule ja menetlusosalistele teadaolevalt oli Loksa Linnavolikogus alates
  5. septembrist
  6. a kujunenud olukord, kus volikogu jagunes kaheks grupiks, kes mõlemad pidasid eraldi istungeid ja mõlemad pidasid oma grupi istungeid õiguspärasteks volikogu istungiteks, mistõttu ei tegutsenud Loksa Linnavolikogu pikka aega selliselt, nagu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud volikogu töökord ette näeb (vt nt Riigikohtu
  7. septembri
  8. a otsus nr 3-4-1-11-06;
  9. veebruari
  10. a otsus nr 3-4-1-1-07;
  11. märtsi
  12. a otsus nr 3-4-1-6-07;
  13. juuni
  14. a otsus nr 3-4-1-13-07). Ka
  15. jaanuari ja
  16. veebruari
  17. a pressiteated on avaldatud ajal, mil toimus aktiivne võimuvõitlus selle nimel, millisel grupil on reaalne võim Loksa linnas. Nii nähtub Riigikohtu
  18. juuni
  19. a otsusest nr 3-4-1-13-07 (p-d 6 ja 7), et veel
  20. mail
  21. a Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni otsusele kaebust esitades leidis O. Gogin, et ka pärast Loksa Linnavolikogu
  22. veebruari
  23. a istungit oli Loksa Linnavolikogu esimees O. Gogin ja linnapea A. Kaarmann, mitte vastavalt R. Heina ja H. Lootsmann. Sellises olukorras oli kogukonnale ja üldsusele eriti oluline saada linna organite ja asutuste tegevust kajastavat informatsiooni ja teada, mis kohaliku omavalitsuse võimuorganites toimub. Vestluse, kus ühest küljest pakutakse linnasekretäri asendanud linnavalitsuse juristile võimule saamise korral linnasekretäri ametikohta ja teisalt soovitakse temalt valimiskomisjoni kokkukutsumist oma volituste taastamiseks, hindamist võimalikuks ülesostmiskatseks ei ole põhjust pidada ebakohaseks väärtushinnanguks. Ringkonnakohus osutab, et O. Gogini hagiasjas H. Lootsmanni vastu moraalse kahju väljanõudmiseks, kus väärtushinnanguna oli sama sündmusega seoses vaatluse all väljend „äraostmiskatse“, nõustus Tallinna Ringkonnakohus
  24. märtsi
  25. a otsuses tsiviilasjas nr 2-07-17291 (jõustunud
  26. mail
  27. a) maakohtuga, et O. Gogini tegevusele antud hinnangut tuleb pidada mõistlikult kohaseks. Käesolevat haldusasja lahendaval kohtul pole põhjust asuda teistsugusele seisukohale. Vaadeldavad pressiteated ei teota kaebaja kui poliitiku au ega head nime ning ei riku tema eraelu puutumatust.
  29. detsembril
  30. a avaldati Loksa linna veebilehel pressiteade pealkirjaga „Põhja Politseiprefektuur algatas kriminaalmenetluse Loksa endise linnapea Andres Kaarmanni ja volikogu endise esimehe Oleg Gogini tegevuse suhtes“. Pressiteate sisuks on lühendatult Põhja Politseiprefektuuri
  31. detsembri
  32. a teatis Loksa linnapeale ja Loksa Linnavalitsusele. Nimetatud teatises (I kd lk 98) märgitakse järgmist: „Teatame, et Teie 21.11.
  33. a avalduse alusel alustati 22.11.
  34. a menetlus kriminaalasjas nr 07230101448 11

(12)3-08-2078 KarS § 201 lg 1 tunnustel selles, et on omastatud Loksa linnale kuuluv vara – sülearvuti HP NX6100, sülearvutikott Dicota Topp Traveler ja videokaamera Samsung ning sülearvuti ORDI Enduro AL51 C kokku väärtusega 35 147.- krooni“. Pressiteade ei sisalda vara loetelu ega väärtust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 193 lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad sama seadustiku § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. KrMS § 194 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kriminaalmenetluse ajendiks võib olla kuriteoteade ning kriminaalmenetluse aluseks on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. KrMS § 195 lg 2 sätestab, et teade, milles isikut süüstatakse kuriteos, on kuriteokaebus. Kõnealuse kriminaalmenetluse ajendiks oli Loksa Linnavalitsuse kuriteokaebus (tl 95-97), kus süüstati A. Kaarmanni ja O. Goginit Põhja Politseiprefektuuri
  1. detsembri
  2. a teatises loetletud linnavara omastamises (nende kätte usaldatud vara endale jätmises) ja paluti alustada kriminaalmenetlust O. Gogini ja A. Kaarmanni suhtes KarS § 201 lg 2 p 3 tunnustel. KarS § 201 lg 1 sätestab vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Kuna Põhja Politseiprefektuur alustas kriminaalmenetlust, olles sedastanud kuriteo tunnused kriminaalmenetluse ajendiks olevas kuriteokaebuses, milles süüstati nimelt A. Kaarmanni ja O. Goginit linnavara endale jätmises, on selge, et kriminaalmenetlus alustati nende tegevuse uurimiseks. Põhja Politseiprefektuuri
  3. novembri
  4. a vastuses O. Gogini päringule ja
  5. aprilli
  6. a vastuses halduskohtu päringule kinnitatu, et menetlus alustati vara omastamise fakti suhtes, seda järeldust ei kummuta, sest prefektuuri teatist kuriteokaebusega kõrvutades ei saa kuidagi tekkida kaksipidi arusaamist selles, kelle poolt linnavara väidetavat omastamist (endale jätmist) uurima asuti.
  7. detsembri
  8. a pressiteates sisalduv informatsioon vastas tegelikkusele ning ei olnud eksitav ega ebatäpne. Kõnealune pressiteade kajastab neutraalselt kriminaalmenetluse alustamise fakti ning ei sisalda mingeid hinnanguid isikute, kelle tegevust uurima asuti, võimaliku süü kohta. Pelgalt fakti avaldamine, et alustatud on kriminaalmenetlus, ei kahjusta menetluse objektiivsust ega teota kaebaja kui poliitiku au ja head nime ega riku tema õigust eraelu puutumatusele. Avalikkusel on õigus teada poliitiku tegevuse suhtes läbiviidavast kriminaalmenetlusest.
  9. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust kaebuse esitaja kasuks, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda. Vastustaja apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise taotlus jääb HKMS § 93 lg 5 alusel rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud toimingud (veebilehe pidamine ja sellel teabe avalikustamine) ei välju vastustaja igapäevase tegevuse raamest. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.